← Eesti

2-10-48463/12

Obsah (4)§ 29§ 23§ 22§ 1

2-10-48463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-48463 Tsiviilasi Osaühingu Žadel vä

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni. Asjaolud 04.10.2010.a esitas Osaühing Žadel Grupp esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt kanti Osaühing Žadel Grupp äriregistrisse 27.06.2007.a. Osaühingu Žadel Grupp tegevusalaks oli riigisisene ja rahvusvaheline auto-kaubavedu. Võlgnikul äritegevus lõppes alates 2010.a juunist. Äriühingul on võlad, mida äriühing ei suuda rahuldada. Seega on äriühing maksejõuetu. Viru Maakohus 11.10.2010.a määrusega võttis Osaühing Žadel Grupp avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman. Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 28.10.2010.a kohtuistungil. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku põhiline tegevusvaldkond on kaubavedu maanteel. Osakapital 40000 krooni. Asutajaks ja ainuosanikuks A T. Alates 30.10.2007 osalused jagunesid A T 50% ja V V 50%. Alates 29.04.2010 50% osanikuks Andreas Välja. Alates asutamisest kuni 18.02.2010.a oli juhatuse liikmeks A T, alates 21.11.2007.a kuni 22.10.2009.a teiseks juhatuse liikmeks V V. Alates 18.02.2010.a kuni 05.5.2010.a oli juhatuse liige R L. Alates 05.5.2010 on juhatuse liige Andreas Välja. Võlgniku tegevjuhiks oli esmalt A T, hiljema R L ja Andreas Välja. Võlgniku seadusliku esindaja esitatu kohaselt ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku viimane äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne on 2009.a. aruanne. Ajutise halduri hinnangul võlgniku raamatupidamist on peetud korrektselt. Võlgnikul nüüdseks tegevus puudub, puuduvad vahendid transporditeenuste osutamiseks, puuduvad võimalused tegevuse jätkamiseks. Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnik omab pangaarvet SEB Pangas, mille jääk 21.10.2010.as seisuga on 2,95 krooni, teenustasu võlgnevus 68 krooni, kontod arestitud MTA poolt. Kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgniku omandis kinnisasju ning ei olnudki. Ehitusregistri andmeil puuduvad võlgniku nimele registreeritud ehitised. Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele registreeritud sõidukeid. ARK andmetel on võlgnik alates 22.07.2008.a sõiduauto Saab 9-2 reg. märk XXX vastutav kasutaja, omanik on SEB Liising. Võlgniku omandis on olnud järgmised sõidukid: Sadulauto Mercedes-Benz (vla. 2001, reg. märk XXX) võõrandatud 13.05.2010.a OÜ-le BS Autogrupp; sadulauto Mercedes-Benz (vla. 1997, reg. märk XXX) kustutatud registrist 29.02.2008.a; madelauto Schmitz (vla. 1996, reg. märk XXX) kustutatud registrist 29.02.2008.a; sadulauto Mercedes-Benz (vla. 2004, reg. märk XXX) võõrandatud 02.12.2008.a AS-le Silberauto; sadulauto MAN (vla. 1996, reg. 2

(6)2-10-48463 märk XXX) kustutatud registrist 29.02.2008.a; madelauto Krone (vla. 1996, reg. märk XXX) kustutatud registrist 29.02.2008.a. Ajutine pankrotihalduri arvates on võlgniku varasid moodustavad 4500-5000 krooni. Võlgnikul on raha kassas ja pangaarvetel 19 krooni. Nõudeõigus O.I.P Sped OÜ summas 39125 krooni. AS Krediidiinfo andmebaasi andmetel on isikul makseraskused (pikaajalised maksuvõlad), mistõttu on alus hinnata nõude laekumine problemaatiliseks, realiseerimisväärtus võib olla ca 105 nimiväärtusest eht 3900 krooni. Muu vara (põhivarasid), so arvuti Asus (bilansiline jääkväärtus 0 krooni), turuhind ca 500-1000 krooni. Võlgniku kohustused Ajutise halduri saadud andmete kohaselt puuduvad Osaühingul Žadel Grupp laenukohustused pankadele. Liisinglepingud/kohustused: kehtivad lepingud puuduvad, olnud SEB Liising AS-ga 3 lepingut, viimane lõpetatud 1.10.2010, võlgnevus 25.10.2010 seisuga 13791 krooni. Maksuametil on nõue võlgniku vastu 13.10.2010.a seisuga põhivõlg 271992.00 krooni ja arvestuslikud intressid 21009,88 krooni, kokku 293001,88 krooni. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel puuduvad võlgnikul kommertspandid. Kohtutäituritel täitmisel nõudeid ei ole, puuduvad ka kohtuvaidlused. Pankrotiavalduse menetluses on võlgnik täpsustanud oma kohustustega seonduvat, võlgnevused on: Maksu- ja Tolliamet, kellele 13.10.2010.a seisuga põhivõlg 271992,00 krooni ja arvestuslikud intressid 21009,88 krooni, kokku 293001,88 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. Võlgnikul veel võlad seisuga 25.10.2010.a hankijatele järgnevalt: Alfa Kem OÜ – 1403,43 krooni; Elisa Eesti OÜ – 13181 krooni; Infokom Balt OÜ- 104596,95 krooni; Truckparts OÜ- 100414,40 krooni; Anteido Finants OÜ 2666 krooni; AP Kindlustuse OÜ 8734,25 krooni; B K 420 krooni; IF Kindlustuse AS 918 krooni; Iizi Kindlustusmaakler AS 8429 krooni; Mercan Service OÜ 720 krooni; Venderte Grupp OÜ 100 krooni; Silberauto Eesti AS 100 krooni; Rooleksi Veod AS 849,50 krooni; SEB Liising 15929,45 krooni. Kokku võlgnevus hankijatele 258462 krooni. Võlgniku esindaja selgitustel paljude väikevõlausaldajatega keda ei olnud pankrotiavalduses nimetatud on tehtud kokkulepped võlakohustuse lõppemise osas. Kohustused veel: pikaajalised eraldised 221043 krooni, millest omanik A T 115500 krooni ja K Z 105543 krooni. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on nimetatud nõuetest loobutud võlgniku kasuks. Võlgnik ka kajastanud bilansis kohustust SEB Liising ees 820291 krooni. Tegemist on kohustusega liisinglepingust, mille liisingfirma ütles ülesse. Tegelikult peaks olema tegemist bilansivälise kohustusega, mis täidetakse liisingeseme müügist saadu arvelt, liisingfirma on teatanud vara müüki määramisest alghinnaga 940000 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt muud kohustused puuduvad, ajutine haldur ei ole tuvastanud muude kohustuste olemasolu. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on võlgnikul selgeid kohustusi 25.10.2010.a seisuga summas 551463 krooni. Seega võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Kohustused ületavad varasid ca 550000 krooni võrra. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. 3
(6)2-10-48463 Ajutise halduri hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Kuigi ükski võlausaldaja ei tegele aktiivselt võla sissenõudmisega (ei ole esitanud kohtusse haginõudeid), on selge et võlgnikul puudub võimalus oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, Võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjused ja tagasinõuete esitamise võimalused Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud järgnevat (lühidalt): Seoses majanduslangusega vähenes järsult tellimuste maht ning vedusid hakati teostama madalamate hindadega, mis ei katnud OÜ kulutusi. Tegevus muutus kahjumlikuks. Maksejõuetuse põhjused tulenevad turuolukorrast. Oli lootus, et tegemist on ajutise olukorraga ning vedude mahud taastuvad, mis omakorda tähendab tellimuste hinna tõusu ning kasumliku tegevust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muid maksejõuetuse põhjusi. Kokkuvõtvalt – maksejõuetuse muutumise peamiseks põhjuseks kiired negatiivsed turumuutused, kus jätkati kahjumliku tegevust, kuna oli lootus, et tegemist on ajutise olukorraga ning vedude mahud taastuvad, mis omakorda tähendab tellimuste hinna tõusu ning kasumliku tegevust.

§ 22lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Võlgniku tegevus lõppes 2009.aastal ca 350000 kroonise kahjumiga, 2008.a oli kasum ca 300000 krooni. 2009.a lõpp oli võlgniku omakapital ca 50000 krooni. Võlgniku kogu majandustegevus oli üles ehitatud võõrvahenditele. Tööks vajalikud vahendid (transpordivahendid) nõudsid suures koguses võõrvahendite kaasamist, mis omakorda põhjustas äriühingu tundlikkuse kiiretele negatiivsetele muudatustele. Transpordivahendite soetamist finantseeriti laenude ja liisingutega. Kuna tegevus tootis kahjumit, tekkis olukord et ebapiisava omakapitali tõttu ei ole võimalik täita omi jooksvaid kohustusi. Kogunesid võlad, mis lõpplahendusena tekitasid olukorra, kus puudusid võimalused võlakohustuste kohaseks täitmiseks ning lepingud öeldi ülesse. Liisitud transpordivahendite tagastamisega liisingandjale võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks, kuna kadus võimalus võlgniku maksevõime taastumiseks. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda september 2010.a, mil viimane liisitud vara tagastati liisingfirmale. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid ja selgeid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selget hoolsuskohustuse mitte täitmist. Samas ajutine haldur möönab, et juhatuse liikme tegevuses võivad olla juhtimisvead seoses viivitusega pankrotiavalduse esitamisel, samas kahjuhüvitise nõuete esitamine on ajaliselt ja rahaliselt ressursimahukas, samuti hetkel prognoosimatu selle hagimenetluse tagajärg. 4

(6)2-10-48463 Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja kindla tulemiga tagasivõitmiste esitamise võimalusi. Tagasivõitmise võimalusena oleks teoreetiliselt võimalik käsitleda võlakohustuste tagastamist erinevatele võlausaldajatele, kuid samas esmane vajadus on tuvastada võlausaldajatele kahju tekitamine. Tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samas püsiv maksejõuetus võib tuleneda selgetest juhtimisvigades. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete ja kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 28.10.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. 04.11.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Osaühing Žadel Grupp pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40000 krooni hiljemalt 15.11.2010.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (ajutise halduri kogutud andmetel 551463 krooni) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (4500 – 5000 krooni) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. 5

(6)2-10-48463

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Andreas Välja.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu 12000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja pankrotimenetluse teenindamise kulud 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 12000 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 2500 krooni. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 6200 krooni (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas

§ 23lg 4 hüvitada riigi vahenditest. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.