← Eesti

2-10-30509/19

Obsah (6)§ 150§ 428§ 423§ 125§ 173§168

2-10-30509 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-30509 Määruse kuupäev Jõhvi, 30. november 2010.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Mejac OY hagi MKT Holding (pankrotis) vastu 24.0

§ 150

lg 1 p 3 alusel tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv 55 000 krooni advokaadibüroo arveldusarvele.

  1. novembril 2010.a palus kohus hageja esindajal täpsustada taotlus ja teatada kohtule, kas hageja taotleb jätta hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel või esitab

§ 428

lg 1 p 3 alusel uue taotluse hagist loobumiseks ja

§ 150lg 2 p 2 alusel ½ riigilõivu tagastamiseks.

  1. novembril 2010.a esitatud vastuses teatas hageja esindaja, et hageja ei ole esitanud taotlust hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbivaatamata jätmiseks. Taotluse esitas kohtuistungil kostja esindaja. Kuna hageja ei ole vastavat taotlust esitanud, siis ei ole tal võimalik ka taotlust täpsustada. Hageja ei esita taotlust

§ 150lg 2 p 2 alusel ½ riigilõivu tagastamiseks. 14. Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja taotlustele vastanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3

(5)2-10-30509 15. Kohus, tutvunud poolte taotlustega, leidis, et puudub alus PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Küll aga hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

16. Hagi läbivaatamata jätmise õiguslikud alused on sätestatud

§ 423lg 1.

Taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ühel

§ 423

lg 1 punktides 1-13 sätestatud õiguslikul alusel, ei ole pooled esitanud.

§ 423lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankr

S § 43 lg 2 järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

  1. Kohus ei nõustu hageja esindaja väidetega kostja esindaja poolt hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbivaatamata jätmise nõudmise kohta. Kostja lepinguline esindaja on oma 18.10.2010.a esitatud avalduses teatanud küll, et kostja pankroti valjakuulutamisel tuleks jätta hagi läbi vaatamata, kuid taotlust selleks ei ole kostja kohtule esitanud. Ei ole kostja ka viidanud õiguslikule alusele, millest lähtudes tuleks jätta hagi läbi vaatamata.
  2. Õigusliku aluse hagi PankrS § 42 lg 2 alusel läbivaatamata jätmiseks on esitanud hageja esindaja oma 01.11.2010.a taotluses. Taotluse (nõude) hagi läbi vaatamata jätmiseks esitas hageja esindaja oma vastuse resolutsiooni punktis
  3. Taotlust muul õiguslikul, näiteks

§ 423lg 2 p 1 või p 2, alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks, ei ole hageja esitanud.

19. Hageja ei ole kostjalt midagi väljamõistmist nõudnud, varalist nõuet kostja vastu hagejal ei ole. Hageja nõudeks on kostja nõukogu 24.05.2010.a otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine, mis oma olemuselt on

§ 125sätestatud tuvastushagi. Sellepärast ei ole võimalik hagi Pankr

S § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta. 20. Vaidlustatud nõukogu otsusega kutsuti kostja juhatuse liime kohalt tagasi A A ja valiti uueks juhatuse liikmeks A L. Seega nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise ja selle kehtetuks tunnistamisega soovis hageja kanda äriregistrisse uue juhatuse liikmena A A’i. Kostja pankroti väljakuulutamine ei välista hageja nõude arutamist ja vaidluse sisuliselt lahendamist, küll aga hagi rahuldamise korral hagejal ei ole võimalik kohtulahendiga õiguskaitset saavutada. Käesolevas vaidluses on kohaldatav

§ 423

lg 2 p 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik hagejal enam hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kostja nõukogu otsuse tühistuse tuvastamisega või selle kehtetuks tunnistamisega ei ole enam võimalik äriregistris kostja juhatust muuta ja kostjale uut seaduslikku esindajat määrata, sest tema seaduslikuks esindajaks on kohtumäärusega määratud pankrothaldur. Sellepärast kohus jätab hagi läbi vaatamata. Menetluskulud 21.

§ 150

lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 4

(5)2-10-30509 22.

§ 150

lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 22.06.2010.a hagi esitamise eest riigilõivu 55 000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud tagastada riigilõiv Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab tema esindajale riigieelarvest hagi esitamise eest tasutud riigilõivu 55 000 krooni riigilõivu. 23.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi või jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi 2. lõike järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§168lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 24. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 150lg 1 p 3, lg 4, § 427, §§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.