lg 1 p 3 alusel tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv 55 000 krooni advokaadibüroo arveldusarvele.
lg 1 p 3 alusel uue taotluse hagist loobumiseks ja
16. Hagi läbivaatamata jätmise õiguslikud alused on sätestatud
Taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ühel
lg 1 punktides 1-13 sätestatud õiguslikul alusel, ei ole pooled esitanud.
S § 43 lg 2 järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.
19. Hageja ei ole kostjalt midagi väljamõistmist nõudnud, varalist nõuet kostja vastu hagejal ei ole. Hageja nõudeks on kostja nõukogu 24.05.2010.a otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine, mis oma olemuselt on
S § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta. 20. Vaidlustatud nõukogu otsusega kutsuti kostja juhatuse liime kohalt tagasi A A ja valiti uueks juhatuse liikmeks A L. Seega nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise ja selle kehtetuks tunnistamisega soovis hageja kanda äriregistrisse uue juhatuse liikmena A A’i. Kostja pankroti väljakuulutamine ei välista hageja nõude arutamist ja vaidluse sisuliselt lahendamist, küll aga hagi rahuldamise korral hagejal ei ole võimalik kohtulahendiga õiguskaitset saavutada. Käesolevas vaidluses on kohaldatav
lg 2 p 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik hagejal enam hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kostja nõukogu otsuse tühistuse tuvastamisega või selle kehtetuks tunnistamisega ei ole enam võimalik äriregistris kostja juhatust muuta ja kostjale uut seaduslikku esindajat määrata, sest tema seaduslikuks esindajaks on kohtumäärusega määratud pankrothaldur. Sellepärast kohus jätab hagi läbi vaatamata. Menetluskulud 21.
lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 4
lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 22.06.2010.a hagi esitamise eest riigilõivu 55 000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud tagastada riigilõiv Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab tema esindajale riigieelarvest hagi esitamise eest tasutud riigilõivu 55 000 krooni riigilõivu. 23.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi või jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi 2. lõike järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 24. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.