TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1583 Määruse kuupäev 23.11.2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Boriss Saarepuu kaebus Tartu Vangla toimingu (kaebaja tööle ennistamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 23.11.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Jätta läbi vaatamata Boriss Saarepuu kaebus haldusasjas 3-10-1583 (HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel);
- Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
- Boriss Saarepuu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebaja selgitab, et alates 02.05.
- a, mil ta etapeeriti Murru Vanglast Tartu Vanglasse, ei ole talle vaatamata mitmetele avaldustele tööd võimaldatud. Kaebaja märgib, et Murru vanglas töötas ta Edipsos OÜ-s. Kaebaja arvab, et kuna teda töölt ei vallandatud, siis seaduse järgi oleks ta Tartu Vanglas tulnud tööle võtta ühe kuu jooksul. B. Saarepuu palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et kaebajat tööle ei ennistatud. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks märgib kaebaja, et ta saab edaspidi esitada taotluse tööle ennistamiseks või talle pideva töö võimaldamiseks ning hilisema materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise ning saamata jäänud kasumi või kompensatsiooni saamiseks või siis kompromissi sõlmimiseks.
- Tartu Halduskohus võttis 29.09.
- a määrusega B. Saarepuu kaebuse menetlusse ning küsis vastustaja Tartu Vanglalt seisukohta kaebusele.
- Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus tuleks jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ka eeldusel, et kaebuse esitaja väidetavad asjaolud on tõendatud. Vastustaja märgib, et vastab tõele, et kaebaja töötas Murru Vangla territooriumil asuvas töötsoonis Edipsos OÜ käitises lepingulise töötajana alates 15.02.
- a Murru Vangla töötsooni lubamise komisjoni 10.10.
- a antud loa alusel, mis muutus kehtetuks alates
- maist
- a, mil kaebuse esitaja paigutati ümber Tartu Vanglasse. Sellest hetkest alates on kehtetu kaebaja käitises töötamise luba, kuna Murru Vangla pädevuses ei ole korraldada Tartu Vangla haldusalas asuvate kinnipeetavate tööhõivet ja vastupidi. Tartu Vangla territooriumil ei ole Edipsos OÜ käitist, mis tähendab, et Tartu Vanglal puudub isegi võimalus kaaluda kaebuse esitaja sinna tööle lubamist. Kaebajal puudub vastustaja arvates subjektiivne õigus nõuda enda Edipsos OÜ-sse tööle ennistamist, kuna tema Tartu Vanglasse ümberpaigutamise ja Edipsos OÜ-ga töösuhte lõppemise ajal, so 06.05.
- a kehtinud töölepinguseaduse § 7 p 12 järgi ei laienenud töölepinguseadus töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. VangS § 38 lg-ga 1 osundab seaduseandja, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vanglal ei ole kohustust kaebajat mitte üksnes tööle ennistada, vaid üldse tööga kindlustada. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt püsivat tööd ja talle ei ole mingit kahjulikku tagajärge tekkinud, mistõttu on kaebaja tulevikus esitatav kahjuhüvitise taotlus perspektiivitu. Käesolevaks ajaks on kaebaja 03.08.
- a käskkirjaga nr 1-4/1418 „Kinnipeetavate majandustööle määramine“ rakendatud vangla majandustööle koristajana, st kaebuse esitaja eesmärk tööle asuda on täidetud. Kohtu seisukoht
- HKMS § 23 lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Nimetatud sätte eesmärk on halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
- a määruse haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-st 10 tulenevalt laieneb eelnimetatud sätte kohaldamisala ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud. Kaebust saab ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. B. Saarepuu on palunud tunnistada õigusvastaseks, et Tartu Vangla ei ole teda Murru Vanglast Tartu Vanglasse saabumisest alates tööle ennistanud, kusjuures kaebaja põhjendatud huviks on kaebusest nähtuvalt saavutada edaspidi tema tööle rakendamine ning ka hilisem kahjunõude esitamine. Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödele. Tartu Ringkonnakohus on
- oktoobri
- a otsuses haldusasjas nr 3-09-2803 märkinud, et VangS § 38 lg 1 sõnastusega osundab seaduseandja, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Tööhõive saavutamine ei ole õiguslik, vaid majanduslik küsimus ning seda tuleb nii vaadelda ka kinnipidamiskoha tingimustes. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Vanglal ei ole kohustust kindlustada kinnipeetav igal juhul ja igapäevaselt tööga. Seda tehakse vastavalt võimalustele, tulenedes seejuures ka vangla igapäevastele vajadustele, mis võib olla väga erinev. Seega Tartu Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus kindlustada B. Saarepuu edaspidi tööga. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal puudus seadusest tulenev subjektiivne õigus peale 2 ümberpaigutamist nõuda enda tööle ennistamist, kuna tema Tartu Vanglasse ümberpaigutamise ja OÜ-ga Edipsos töösuhte lõppemise ajal kehtinud töölepingu seaduse § 7 p 12 kohaselt töölepingu seadus töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal ei laienenud. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajale tekkida ka kahju, mille hüvitamist ta võiks nõuda. Lisaks ilmneb Tartu Vangla vastusest kaebusele, et B. Saarepuu on Tartu Vangla poolt alates 05.08.
- a kuni 05.11.
- a määratud vangla majandustööle. Seega on kaebaja tegelikult saavutanud oma kaebuses väljendatud eesmärgi asuda tööle. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et B. Saarepuu kaebus Tartu Vangla toimingu - kaebaja tööle ennistamata jätmine - õigusvastasuse tuvastamise nõudes on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Roby Koik kohtunik 3