ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-1578 Haldusasi R.K kaebus V
) § 37 lg 11, mis sätestab, et igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ja toimingutega (juhul, kui need on säilinud).
§ 5
lg 2 kohaselt haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja 3-10-1578 efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
§ 5
lg 4 kohaselt menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Viru Vangla xx.xx.xxxx keelduv otsus nr xx on materiaalselt õigusvastane ning ei vasta
§-s 54 toodud nõuetele. Otsuses on keeldutud kaebajale võimalusest tutvuda dokumentidega selle tõttu, et kaebaja on juba teadlik dokumentide sisust. Ka on keeldumise põhjusena väidetud, et kaebaja peab hoopis nõudma vanglalt koopiaid ja maksma nende eest. Sellised keeldumise alused on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga.
§ 37
sätestab, et igaühel on õigus igas tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ja toimikuga, kui see on olemas. Sama seaduse paragrahvi 37 lg 2 kohaselt haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Käesoleval juhul selliseid keeldumise aluseid ei esine. Kooskõlas
§ 37lg-ga 4 dokumentidest koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses (edaspidi Av
TS) sätestatud korras. AvTS § 25 lg 2 kohaselt koopiate eest saab tasu nõuda alates 21-st leheküljest. Seega ei ole vastustajal õigust keelduda koopiate tegemisest põhjusel, et kaebaja peab esitama koopiate tegemise taotluse ja eelnevalt maksma koopiate eest. Selline tasu nõudmine on vastuolus ka PS §-st 14 tuleneva hea halduse tavaga. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-80-06, mille p-s 20 on märgitud, et menetlusosalisel on
§ 37
alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimingutega. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-1-03 sedastanud, et PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab kehtestama haldusmenetluse reeglid, sh üldise põhiõiguse menetlusele ja korraldusele. Igaühe õigust heale haldusele käsitleb Euroopa Liidu Põhiõiguste harta artikkel 41. Harta kohustab Euroopa Liidu institutsioone ja asutusi käsitlema isiku poolt tõstatud probleeme erapooletult ja õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. Harta tõlgendab õigust heale haldusele muuhulgas õigusena tutvuda oma toimikuga, õigust olla ära kuulatud ja õigust nõuda hüvitist haldusorganite poolt tekitatud kahju korral. Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtte analüüsist järeldub, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest. Eesti on hea halduse põhimõtted omaks võtnud nii haldus- kui kohtupraktikas. Nii sätestab
§ 5
lg 2, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
§ 3lg 2 järgi rakendatakse halduskohtumenetluses proportsionaalsuse printsiipi.
Halduse toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 07.09.2010 kaebuse täpsustuses kaebaja märgib, et ta ei nõustu vastustaja ettepanekuga lõpetada asjas menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt muutunud olukorrale palub kaebaja jätta kaebusest välja tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõuded ning palub kaebus lahendada tuvastamiskaebusena, sh xx.xx.xxxx haldusakti nr xx õigusvastasuse tuvastamine ja alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 kaebaja poolt taotletud dokumentidega tutvumisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamine. HKMS § 24 lg 1 p-st 4 tuleneb, et menetlust ei lõpetata, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna vastutaja on alles kohtumenetluse ajal rahuldanud taotlused osaliselt ja kaebaja õigusi on rikutud, siis tuvastamiskaebuse läbivaatamiseks on kaebajal põhjendatud huvi, s.o preventiivne eesmärk ning kahjunõude esitamine vastustajale kaebajale põhjustatud moraalse kahju eest. Kaebaja preventiivne eesmärk on vältida edaspidi õigusrikkumiste kordumist, sh samalaadsete toimingute korral. Kaebuse rahuldamisel saab eeldada, et vastustaja ei korda kaebaja suhtes sama viga ning järgib PS §-st 14 tulenevat hea 2
(6)3-10-1578 halduse tava dokumentide tutvustamisel kaebaja teabenõude alusel. Kuigi vastustaja toimingute (nelja kuu jooksul keelduti kaebajale dokumentidega tutvumisest ja nendest koopiate väljastamisest) õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei kindlusta, et Viru Vangla edaspidi teabenõuete ja dokumentidega tutvustamise taotluse lahendamisel seadusi järgib, ei ole siiski võimalik väita, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei vasta kaebaja huvidele, sest sellega ei saaks suunata vanglat järgima kaebaja kaebuste menetlemisel seaduses sätestatud norme ja tähtaegu. Kaebaja leiab, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Taolist preventiivset huvi on pidanud võimalikuks ka Riigikohus oma lahendites nr 3-3-1-24-10, nr 3-3-1-100-09 ja nr 3-3-1-88-08. Nimetatud lahendites leidis kolleegium, et põhjendatud huvina on käsitletav ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Lisaks eeltoodule motiveerib see haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Lahendis nr 33-1-24-10 on Riigikohtu kolleegium rõhutanud, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Samuti on kaebaja põhjendatud huviks esitada tulevikus kahjunõue Viru Vangla vastu. Taotletud dokumentidega tutvumise mistahes keelamine ning AvTS-e ja
-e normide rikkumine riivab kaebaja väärikust PS § 10 tähenduses ning õigust menetlusele ning heale haldusele. Samas kaebaja leiab, et antud asjas võib olla piisavaks hüvitiseks moraalse kahju eest vastustaja vabandus või käesolev kohtuotsus, millega on tunnistatud akt ja toimingud õigusvastaseks. Kindlasti ei pea kaebaja silmas kahju hüvitamist rahaliselt. Kaebaja jääb halduskaebuses esitatud õiguslike põhjenduste juurde ja leiab, et vastustaja 28.04.20010 keelduv haldusakt on õigusvastane selle andmise hetkest alates. Samuti on aktiga lahutamatult seotud toimingud, millega ei võimaldatud kaebajal teabega tutvuda. Kaebaja viitab Viru Vangla vastusele kaebuse kohta, kus on öeldud, et kuni Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni kasutas vangla praktikat, et kinnipeetavate poolt koostatud vanglale suunatud dokumentidest ei tehtud neile tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopiate eest. Saades AKI-lt ettekirjutuse, on vangla oma tegevust korrigeerinud ning väljastab vastavasisulise taotluse alusel kinnipeetavale tema poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest soovitud koopiad vastavalt AvTS-s sätestatule. Kaebaja saabus Viru Vanglasse 29.01.2009. Kuni 20.02.2010 ei olnud probleeme koopiate tasuta saamisega (kuni 21 lehekülge). Viru Vangla hakkas üleöö AvTS-e nõudeid eirama ning nõudma tasu koopiate eest alates esimesest leheküljest. Selle tõenduseks on kaebaja poolt esitatud erinevad teabenõuded Viru Vanglale antud perioodil ja teabenõuete rahuldamised AvTS-s sätestatud normide alusel koopiate tasuta väljastamisega viie päeva jooksul. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlus on siiski poolte vahel eelkõige
§ 37
alusel õigusega dokumentidega tutvumisele, mida Viru Vangla ei võimaldanud, olles eelnevalt jätnud rahuldamata ka taotlused dokumentidest koopiate väljastamiseks. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakt nr xx ja Viru Vangla toiming (alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 kaebajale taotletud dokumentidega tutvumise mistahes viisil mittevõimaldamine). Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et R.K esitas vanglale 05.04.2010 taotluse, mille sisust lähtuvalt oli tegemist teabenõudega ja milles kaebaja soovis tema poolt 16.02.2010 (1
- tk)ja 11.03.2010 (4
- tk)esitatud pöördumistega tutvuda kuna vangla on keeldunud nimetatud dokumentide koopiate väljastamisest. Kinnipeetava teabenõue jäeti xx.xx.xxxx haldusaktiga nr xx rahuldamata. 06.05.2010 esitas R.K vaide nr xx, milles taotles xx.xx.xxxx haldusakti nr xx tühistamist ja ettekirjutuse tegemist võimaldada tal 05.04.2010 taotluses nimetatud dokumentidega tutvuda. Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda. AKI 21.07.2010 kirjaga nr 2.1-6/10/111 „Ettekirjutus-hoiatus“ tehti Viru Vanglale ettekirjutus lugeda edaspidi kinnipeetava poolt vanglale esitatud taotlused ja muud dokumendid avalikuks teabeks AvTS § 3 lg 1 mõistes ja teabenõudele vastamisel lähtuda AvTS § 18 lg-s 1 3
(6)3-10-1578 sätestatust ning teabenõude täitmisega kaasnevate kulude katmisel lähtuda AvTS § 25 lg-s 2 sätestatust. 25.08.2010 tunnistas vangla oma haldusaktiga nr 6-10/13026-2 kehtetuks xx.xx.xxxx haldusakti nr xx ja rahuldas Romeo Kalda 05.04.2010 esitatud teabenõude ning kaebajale väljastati 26.08.2010 tema poolt soovitud dokumentide koopiad. Kuni AKI poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni kasutas vangla sellist praktikat, et kinnipeetavate poolt koostatud vanglale suunatud dokumentidest ei tehtud neile tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopia eest. Saades AKI-lt ettekirjutuse, on vangla oma tegevust korrigeerinud ning väljastab vastavasisulise taotluse alusel kinnipeetavale tema poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest soovitud koopia vastavalt AvTS-s sätestatule. Käesolevaks ajaks on xx.xx.xxxx haldusakt nr xx kehtetuks tunnistatud, RK 05.04.2010 esitatud teabenõue täidetud, isik on soovitud teabe kätte saanud, mistõttu on kaebuse ese ära langenud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-s 4 sätestatule. Kaebaja esitas 05.09.2010 kohtule kaebuse täpsustuse, milles muutis kaebuses toodud esialgset nõuet ja taotles xx.xx.xxx haldusakti nr xx õigusvastasuse tuvastamist ja ajavahemikul alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 dokumentidega tutvumisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamist. Vastustaja ei nõustu kaebaja taotlustega ja leiab, et need tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla on juba tunnistanud xx.xx.xxxx haldusakti nr xx kehtetuks ning seega tunnistanud oma viga. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist preventiivsest huvist tulenevalt. Vastustaja on oma 27.08.2010 vastuses selgitanud, et kuni AKI poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni kasutas vangla sellist praktikat, et kinnipeetavate poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest ei tehtud neile tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopia eest. Saades AKI-lt ettekirjutuse, on vangla oma tegevust korrigeerinud ning väljastab vastavasisulise taotluse alusel kinnipeetavale tema poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest soovitud koopia vastavalt AvTS-s sätestatule. Arvestades kaebuse täpsustuse sisu, leiab vastustaja, et kaebaja põhjendatud huviks ei saa olla preventiivne huvi, vaid kaebaja soovib kohtu kinnitust, et vangla on toiminud õigusvastaselt. Kaebaja on vastusega tutvunud, seega pidi ta aru saama, et vangla on oma seisukohta muutnud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebajal ei ole ka preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-24-09 p-le 7, mille kohaselt tulenevalt HKMS § 10 lgst 3 märgitakse kaebuses toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isiku põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Muus osas jääb vastustaja oma 27.08.2010 vastuses esitatud seisukohtade juurde ja taotleb jätkuvalt vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-le 4 menetluse lõpetamist. KOHTU PÕHJENDUSED 17.06.2010 esitas Romeo Kalda halduskohtule kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakti nr xx tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal tutvuda viivitamatult kaebaja poolt 05.04.2010 taotletud dokumentidega. Kuna Viru Vangla jättis 28.04.2010 kaebaja 05.04.2010 taotluse rahuldamata, siis esitas kaebaja 05.05.2010 vaide, mis ei ole kaebaja väitel kuni käesoleva ajani läbi vaadatud. Eelnevalt 05.04.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse, milles soovis tutvuda dokumentidega, mis on Viru Vangla valduses ja Viru Vangla keeldub nendest koopiate väljastamisest kaebajale. Kaebaja viitab
§ 37
lg-le 11, mille kohaselt on igaühel õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega ja leiab, et Viru Vangla xx.xx.xxxx otsus nr xx, millega keelduti koopiate väljastamisest, on õigusvastane. Keeldumist on põhjendatud sellega, et kaebaja oli teadlik 4
(6)3-10-1578 dokumentide sisust, aga samuti, et ta peab koopiate tegemise eest maksma. 01.06.2010 kehtinud AvTS § 25 lg 2 kohaselt paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates
- leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. 21.07.2010 tegi AKI kirjaga nr 2.1-6/10/111 „Ettekirjutus-hoiatus“ Viru Vanglale ettekirjutuse AvTS § 50 lg 1 p-i 3 ja § 51 lg 1 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel. Ettekirjutuse p-i 1 kohaselt tuleb lugeda edaspidi kinnipeetava poolt vanglale esitatud taotlused ja muud dokumendid avalikuks teabeks AvTS § 3 lg 1 mõistes ja teabenõudele vastamisel lähtuda AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud viie tööpäevasest tähtajast ning teabenõude täitmisega kaasnevate kulude katmisel lähtuda AvTS § 25 lg-s 2 sätestatust ehk küsida teabenõudjalt kuni 3 krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21-st leheküljest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on 04.08.2010 (t.lk.19). 25.08.2010 tunnistas Viru Vangla haldusaktiga nr 6-10/13026-2 kehtetuks Viru Vangla xx.xx.xxx haldusakti nr xx ja rahuldas Romeo Kalda poolt 05.04.2010 esitatud teabenõude. Ühtlasi väljastati kaebajale 26.08.2010 tema poolt soovitud dokumentide koopiad vastavalt AvTS § 17 lg 1 p-s 2 sätestatule. Kaebajat tutvustati teabenõude rahuldamisega 26.08.2010 (t.lk.20). 07.09.2010 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles palus jätkata käesoleva asja menetlemist tuvastamiskaebusena, rahuldada kaebaja kaebus ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakt nr xx ja Viru Vangla toiming, mis seisnes alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 kaebaja poolt taotletud dokumentidega tutvustamise mittevõimaldamises. Vastustaja Viru Vangla kaebaja taotlustega ei nõustu ja märgib, et ta on 27.08.2010 vastuses kaebuse kohta selgitanud, et kuni AKI poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni kasutas vangla sellist praktikat, et kinnipeetavate poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest ei tehtud neile tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopia eest. Saades AKI-lt ettekirjutuse, on vangla oma tegevust korrigeerinud ning väljastab vastavasisulise taotluse alusel kinnipeetavale tema poolt koostatud vanglale adresseeritud dokumentidest soovitud koopia vastavalt AvTS-s sätestatule. Siinkohal vastustaja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-3-124-09 p-le 7, milles märgitakse, et tulenevalt HKMS § 10 lg-st 3 märgitakse kaebuses toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks isiku põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu. Põhjendatud huviks ei saa aga olla pelgalt huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Kaebaja taotleb, et vastustaja vabandaks tema ees ning see meede on piisav kaebajale põhjustatud ebameeldivuste eest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on 04.08.
- 25.08.2010 tunnistas vangla oma haldusaktiga nr 6-10/13026-2 kehtetuks xx.xx.xxxx haldusakti nr xx ja rahuldas Romeo Kalda poolt 05.04.2010 esitatud teabenõude ja kaebajale väljastati 26.08.2010 tema poolt taotletud dokumentide koopiad. Seoses eeltooduga muutis kaebaja oma taotlust ja palus jätkata kaebuse menetlemist tuvastamiskaebusena, rahuldada kaebus ning tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakt nr xx ja Viru Vangla toiming, mis seisnes alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 kaebaja poolt taotletud dokumentidega tutvustamise võimaldamata jätmises. Kuna Viru Vangla tunnistas 25.08.2010 haldusaktiga nr 6-10/13026-2 kehtetuks vangla xx.xx.xxxx haldusakti nr xx ja rahuldas kaebaja 05.04.2010 esitatud teabenõude, siis sellega on kaebaja taotlus rahuldatud. HKMS § 24 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebusest nähtub, et kaebaja arvates võib antud asjas olla piisavaks hüvitiseks moraalse kahju eest vastustaja vabandus või käesolev kohtuotsus, millega on tunnistatud akt või toimingud õigusvastaseks. Kindlasti ei pea kaebaja silmas kahju hüvitamist rahaliselt. Kohus leiab, et Romeo Kalda taotlus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla xx.xx.xxxx haldusakt nr xx ja 5
(6)3-10-1578 alates 05.04.2010 kuni 26.08.2010 kaebajale taotletud dokumentidega mittevõimaldamine mistahes viisil on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. tutvumise Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 04.01.2011 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)