ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-1310 Haldusasi S-L kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja S.L, vastustaja Tartu Vangla Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- jätta kaebus rahuldamata
- mõista kaebajalt välja Tartu Vangla kasuks 200 krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD S.L viibis Tartu Vanglas ajavahemikul alates 17.09.2009 kuni 25.01.2010, pärast mida ta viidi üle Justiitsministeeriumi korraldusel Viru Vanglasse, kus ta viibib käesoleva ajani. 16.02.2010 saabus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja S.L kaebus Tartu Vangla peale selle kohta, et kaebaja paigutati ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.2010 koristamata kambrisse nr
- 24.03.2010 määrusega nr 3-10-396 Tartu kohtumaja tagastas S.L-le kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 3 p-i 1 alusel. 08.04.2010 saabus Tartu kohtumajja S.L kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses ajavahemikul 11.01.2010 kuni 25.01.2010 ebahügieenilises kambris nr 1164 hoidmisega. 18.05.2010 esitas S.L samasisulise kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Kaebus registreeriti numbriga 3-10-
- S.L taotles ka varem esitatud kaebuse nr 3-10-396 sisulist arutamist. 25.06.2010 määrusega nr 3-10-1310 võeti S.L kaebus menetlusse. 13.08.2010 määrusega nr 3-10-1046 võeti S.L 08.04.2010 kaebus menetlusse. 16.08.2010 teatas Tartu Vangla jurist Eva Pangsepp 3-10-1310 e-posti teel Tartu kohtumajale, et Jõhvi kohtumaja menetluses võib olla samasisuline kaebus ja tegi ettepaneku seda asjaolu kontrollida. 18.08.2010 teatas Tartu kohtumaja kohtunik Tamara Hristoforova kirjaga nr 3-10-1046 nii Tartu Vanglale kui ka Jõhvi kohtumajale, et Jõhvi kohtumaja on S.L kaebuse võtnud menetlusse ekslikult kuna samasisuline kaebus oli juba Tartu kohtumaja menetluses. Samas kirjas on märgitud, et kuna kõneallolevas haldusasjas ei ole veel kohtuistungit määratud, kuid haldusasjas nr 3-10-1046 toimub kohtuistung, siis tuleb viimases menetlust jätkata ning haldusasi nr 3-10-1310 tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 3 alusel, mida ka tehti 24.08.2010 Jõhvi kohtumaja määrusega nr 3-10-
- Seega Tartu Halduskohus ei ole S.L kaebuse menetlemisel võtnud arvesse HKMS § 8 lg-s 22 sätestatut, mille kohaselt kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Kohtute seaduse § 181 lg 1 sätestab, et haldusasja arutatakse kohtuistungil selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, mis määrab haldusasja kohtualluvuse. Kuna S.L viibib alates 25.01.2010 Viru Vanglas, mis jääb Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja tööpiirkonda, siis tuleb kaebus läbi vaadata Jõhvi kohtumajas. S.L esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja väidab, et talle tekitati mittevaraline kahju seoses Tartu Vanglas viibimisega ajavahemikul alates 17.09.2009 kuni 25.01.2010 kuna vaatamata tema korduvatele pöördumistele kontaktisiku poole saada kambri koristamiseks koristusvahendeid, talle neid ei võimaldatud. Kaebaja selgitas, et tema õigused ja vabadused on rikutud kuna vangla peaks võimaluse piires kinnipeetavatele enne nende mitmekaupa kambrisse paigutamist andma võimaluse valida, kellega nad kambris koos on. Kaebaja põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks seisneb selles, et talle võimaldataks karistuse kandmist üksinda ilma kambrikaaslaseta või teise kinnipeetavaga, kes iseloomu poolest temaga sobib. Kaebaja viitab Euroopa vanglareeglistiku (REC 2006)2 p-le 18.1 ja märgib, et vangide paigutamine peab olema saavutatud vähimate turvameetmetega, millega välditakse vangide põgenemist ning vigastuste tekitamist endale ja ülejäänud vangidele. Ajavahemikul alates 17.09.2009 kuni 25.10.2009, mil kaebaja viibis Tartu Vanglas, ei ole talle antud vahendeid kambri koristamiseks, kuigi ta on seda korduvalt palunud. Samas näeb vangla sisekorraeeskiri ette, et kinnipeetav peab hoidma oma kambris puhtust ja korda. Kõige alandavam oli kaebaja jaoks asjaolu, et ta viidi 11.01.2010 üle kambrisse 1164, mis on etapikamber ja milles ei elata, vaid oodatakse kohtusse või teise karistusasutusse saatmist. Selles kambris võidakse hoida kinnipeetavat mitu päeva. Kaebaja väitel oli ta kambris nr 1164 ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.
- Selle aja jooksul ei viidud kaebajat duši alla, rikkudes Euroopa vanglareeglistiku teise osa §-i 194, mille kohaselt vanne ja dušše peab olema piisavalt, et iga vang saaks olenevalt aastaajast ja geograafilisest asukohast ennast normaalsel temperatuuril pesta päeviti või vähemalt 2 korda nädalas või ka sagedamini, pidades silmas üldisi hügieeninõudeid. Kaebajale ei antud pesemisvõimalust operatiivtöötaja tõttu, kes kirjutas direktorile kaebuseid, mille eest kaebajat karistati kambrisse nr 1164 paigutamisega. Selles kambris polnud dušikabiini, kamber oli must, tualetil polnud piiret, mis tähendab, et kaebaja oli kogu selle aja tualetis. Kaebaja oli sunnitud sööma ebasanitaarsetes tingimustes ja nuusutama WC lõhna. Samal ajal oli vanglas düsenteeria epideemia. Kaebaja pandi olukorda, kus ta võis nakatuda, samuti oli oht nahahaigustesse nakatumiseks ja infektsiooni saamiseks. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada, et karistuse kandmine ei põhjustaks talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi julmalt kohelda, piinata ega ebainimlikult või väärikust alandavalt kohelda või karistada. Kaebajat on küll karistatud vangistusseaduse alusel, kuid see ei tähenda, et teda võiks ebainimlikult kohelda. Kaebaja nõuab, et teda koheldaks väärikalt ega alandataks. Samuti soovib ta, et vanglas peetaks kinni puhtusest ja hügieeninõuetest, muuhulgas, et vahetataks voodipesu. Kaebaja põhjendatud huvi 2
(6)3-10-1310 käesoleva kaebuse esitamisel on mõistliku rahasumma saamine hüvitisena kohtu äranägemisel kaebajale põhjustatud füüsilise kannatuse (sügelised) ja hingelise valu eest. Vastustaja Tartu Vangla vastusest kaebusele nähtub järgnev: 16.02.2010.a esitas S.L kaebuse, milles palus välja mõista talle Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju, milline tekkis talle väidetavalt viibimisest ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.2010 Tartu Vanglas kambris nr 1164, mis oli koristamata ja kaebajale ei väljastatud kambri koristamiseks puhastusvahendeid ning teda ei viidud dušši alla. Tartu Halduskohtu 24.03.2010 määrusega nr 3-10-396 tagastati kaebus HKMS § 11 lg 31 p-i 1 alusel, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. 17.05.2010 esitas kaebaja uue kaebuse, milles taotles Tartu Vangla ülalkirjeldatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ning palus halduskohtul arutada sisuliselt tema poolt haldusasjas nr 3-10-396 esitatud kaebust ning haldusasi registreeriti numbriga 3-10-
- Tartu Halduskohtu 08.06.2010 määrusega 310-1310 jäeti kaebus käiguta, kuna selles puudus põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 28.06.
- Kaebaja saatis 13.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille sissejuhatuses on märgitud, et tegemist on puuduste kõrvaldamisega vastavalt halduskohtu 08.06.2010 määrusele nr 3-
- Kaebaja oli kaebuses vastutajaks märkinud Viru Vangla ning kaebuse sisust võib aru saada, et tegemist on kaebusega Viru Vangla toimingute peale, mis on seotud kinnipeetavate paigutamisega Viru Vanglas. Selgitusi põhjendatud huvi kohta Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja esitanud ei ole. Tartu Halduskohtu 25.06.2010 määrusega nr 3-10-1310 võeti kaebus menetlusse ja saadeti Tartu Vanglale kaebuse kohta vastuse andmiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et halduskohtul puudus alus kaebuse menetlusse võtmiseks kuna kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puuduseid, st ei selgitanud milline on tema põhjendatud huvi ja kaebus oleks tulnud selle esitajale tagastada. Tartu Vangla leiab, et isegi juhul, kui kaebaja oleks puudused kõrvaldanud, on kaebus põhjendamatu ja ilmselgelt perspektiivitu ning tuleks temale tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna tal ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 22.06.2010 määruses nr 3-3-1-20-10 Riigikohus pidas vajalikuks muuta HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ning laiendada seda ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud. Selline kohtusse pöördumise õiguse mõningane piiramine on Riigikohtu arvates vajalik õiguskindluse tagamiseks ning kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks ja seda saab proportsionaalsuse põhimõtet arvestades pidada legitiimseks eesmärgiks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla rikkus tema õigusi, kui paigutas ta kambrisse, mis ei olnud koristatud ning ei väljastanud talle kambri koristamiseks koristusvahendeid ja isiklike nõude pesemiseks nõudepesuvahendit. Ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene vanglale kohustust sooritada kaebaja poolt mainitud toiminguid. Vangla korraldab kinnipeetavate poolt üldkasutatavate ruumide koristamise, kuid ei pea korraldama kinnipeetava kambri koristamist. Kambri korrashoiu ja puhtuse eest tagamine on kinnipeetava isiku kohustus, mis tuleneb VangS § 67 p-st 4, milline näeb ette, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu-ja olmeruume. Elukambri korrashoiuks ja nõude pesemiseks saavad kinnipeetavad isikud soetada endale vangla kauplusest vahendeid, mida ei ole ka kaebajale keelatud. Asjaolu, et kaebajal kas puudusid rahalised vahendid või tahe ise oma kambrit koristada, ei tähenda, et sellest tekib automaatselt vanglale kohustus väljastada kaebajale koristus- või nõudepesuvahendid. Kaebuses märgitud perioodil kaebaja oli inspektor-kontaktisikuks Sirli Naha, kes kinnitas, et väljastas kaebajale majapidamisseepi, mida saab kasutada puhastusvahendina. Kambris põranda pesemiseks oli vaja esitada vastavasisuline sooviavaldus valvurile, kes oleks väljastanud ämbri ja lapi. Kooskõlas VangS § 50 lg-ga 2 tagatakse kinnipeetavale vähemalt üks kord nädalas saun, vann või dušš. Kaebajale võimaldati kambris nr 1164 viibimise ajal duši all käimine vastavalt tema 3
(6)3-10-1310 avaldusele. Asjaolu, et kaebaja kambris ei olnud duši kasutamise võimalust, ei ole veel kaebaja õiguste rikkumine kuna vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 7 seda ei näinud ette. VSkE § 7 lg 1 p 7 näeb ette, et võimaluse korral kuulub kambri sisustuse hulka pesemiskoht ja see oli kambris nr 1164 olemas (kraanikauss). Tartu Vangla kodukorra p 19.3.1 kohaselt kindlustab vangla kinni peetavatele isikutele voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Kaebajale võimaldati pesu vahetamine 22.12.2009 ning 20.01.
- Arvestades, et Tartu Vangla kodukord sätestab pesuvahetuse üldjuhu ja kaebajale tegelikkuses pesuvahetus võimaldati, siis on Tartu Vangla seisukohal, et tegemist on lihtsalt paratamatu ebameeldivusega, mis kaasneb vanglas kinnipidamisega aga mitte kaebajale eluliselt olulise õiguse rikkumisega, mille kaitsmiseks on ette nähtud halduskohtusse pöördumise õigus. Kaebaja ise ei ole pidanud vajalikuks selgitada, millised tagajärjed temale sellest saabusid, et pidi tavapärasest natuke pikema aja jooksul kasutama samu vooditarvikuid. KOHTU PÕHJENDUSED Tartu Vangla vastas 04.02.2010 S.L 18.01.2010 märgukirjale kirjaga nr V1/716-1 „Märgukirjale vastamine“, millest nähtub, et kaebaja esitas Tartu Vanglale märgukirja, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et viibides alates 15.01.2010 kambris nr 1164, puudus kaebajal kambris pesemise võimalus (dušš), ei vahetatud pesu ning kamber ei vastanud kehtestatud tingimustele. Vangla märkis, et kontrollib märgukirjas toodud asjaolusid ning puuduste avastamise korral võetakse tarvitusele meetmed nende likvideerimiseks. Seega vaidlustab S.L Tartu Vangla tegevust. 04.02.2010 Tartu Vangla kirjast nr V1-20-1 „Selgitustaotlusele vastamine“ nähtub, et kaebaja esitas Tartu Vanglale selgitustaotluse, milles palus selgitada, miks ei täida Tartu Vangla vanglateenistuse ametnik (antud juhul sektsiooni kontaktisik) kaebaja palveid ja ei too talle kambrisse puhastusvahendeid, millega kambrit korras hoida ja tulenevalt sellest ei saa kaebaja täita vangistusseadusest tulenevat kohustust hoida oma eluruum korras. Tartu Vangla vanglateenistuse ametnikud (üldjuhul valvurid) väljastavad kaebajale soovi korral põrandate, seinte, sanitaartehnika ja muu taolise korrashoidmiseks puhastuslappe, vesi on saadaval kraanist. Keemiliste puhastusvahendite soetamiseks vajalikke finantsvahendeid, mida väljastada kinnipeetavatele, ei ole vangla eelarves ette nähtud. Keemilisi puhastusvahendeid ei väljastata kinni peetavatele isikutele ka julgeoleku kaalutlustel. Tartu Vangla kaupluse vahendusel on kinnipeetaval isiklike vahendite arvelt võimalik enesele soetada ohutut nõudepesuvahendit. Tartu Vangla 11.02.2010 kirjast nr V1767 „Selgitustaotluses vastamine“, mis on adresseeritud kaebajale, nähtub, et Tartu Vangla on tutvunud kaebaja poolt 19.01.2010 esitatud taotlusega, milles kaebaja väidab, et teda paigutati kambrisse, mis oli must. Tartu Vangla teatab, et kamber nr 1164 vastab VangS § 45 lg-s 1 sätestatud kinni peetava isiku kambri üldistele nõuetele ning nimetatud kambris on olemas VSkE § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuslik kambri sisustus. Kinnipeetava paigutamine vanglasiseselt on reguleeritud VangS §-s
- Tulenevalt Tartu Vangla kodukorra p-st 7.1.4 on kinni peetav isik kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama puhtana oma riietuse ning voodivarustuse ning hoidma puhtad oma elukambri, sh WC ja osakonna olmeruumid. 23.02.2010 karistas Tartu Vangla kaebajat kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra eiramise eest. Eeltoodust tuleneb üheselt, et S.L vaidlustab antud juhul Tartu Vangla tegevust, kuigi ta ise viibib Viru Vanglas. Asjaolu, et kaebaja 15.06.2010 esitatud kaebuses märgib vastustajana Viru Vangla, ei vasta tegelikkusele ning kaebaja on selles osas eksinud. Puuduste kõrvaldamise korras kaebaja selgitas, et tema põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindakstegemiseks seisneb selles, et ta soovib olla üksinda kambris ilma kambrikaaslaseta või inimesega, kes sobib temaga iseloomu poolest. Puuduste kõrvaldamisel on kaebaja ilmselgelt eksinud, märkides vastustajana Viru Vangla kuna ta ei ole esitanud Viru Vanglale käesolevas asjas ühtegi kaebust ning kõik tema pöördumised on suunatud Tartu Vanglale. Kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud kaebusest 4
(6)3-10-1310 nähtub, et kaebajal on probleem Tartu Vanglas kuna ta on korduvalt pöördunud kontaktisiku poole koristus- ja pesuvahendite saamiseks kuna ajavahemikul alates 17.09.2009 kuni 25.01.2010, mil kaebaja viibis Tartu Vanglas, ei ole talle kordagi toodud vahendeid, millega kambrit koristada ja seda vaatamata kaebaja korduvatele kaebustele. Ka VSkE-s on kirjas, et kinnipeetav peab hoidma oma kambris puhtust ja korda. Kaebaja väitel oli kõige alandavam see, et 11.01.2010 viidi kaebaja üle kambrisse nr 1164, mis on etapikamber, milles ei elata, vaid oodatakse kohtusse või karistusasutusse viimist. Kaebaja väitel oli kambris nr 1164 ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.2010. Selle aja jooksul ei viidud kaebajat dušši alla. Siinkohal kaebaja viitab Euroopa vanglareeglistiku II osa §-le 194, mille kohaselt vanne ja dušše peab olema piisavalt, et iga vang saaks ennast normaalsel temperatuuril pesta vähemalt kaks korda nädalas või sagedamini, et oleksid tagatud hügieeninõuded. Kaebajale sellist võimalust ei antud ja ta paigutati kambrisse nr 1164, kus polnud dušikabiini, kamber oli must, tualetil polnud piiret ning kaebaja pidi selle mustuse sees sööma ja nuusutama WC lõhna. Kaebaja viitab Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 25, mis sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Samuti viitab kaebaja riigivastutuse seadusele ning leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju ja ta palub kohtu äranägemisel välja mõista vastustajalt hüvitis. Tartu Vangla esitas 18.10.2010 taotluse nr 3-29/13511-7 täiendavate tõendite esitamiseks käesolevas asjas. Vastustaja palub lisada väärteoasjas nr xx tehtud otsuse, mille Lõuna Prefektuur edastas 14.10.2010 Tartu Halduskohtusse. Nimetatud otsusega karistati kaebajat rahatrahviga selle eest, et ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.2010 lõhkus ta Tartu Vangla kambris nr 1164 aknapaketi, voodi ja „Ringmaster“ telefoni kaitseraua. Samuti palub Tartu Vangla lisada 23.02.2010 käskkirja nr 1.4/262, millega kaebajat karistati kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks selle eest, et ta 24.01.2010 kella 16.00 paiku lõhkus kambris nr 1164 kambri sisustuse, sh eemaldas tualettruumi uksehinge. Vastustaja väidab, et eeltoodud dokumendid tõendavad, et kaebaja paigutati nõuetele vastavasse kambrisse, milles oli nii suletava uksega tualettruum, voodi, aken ning vanglateenistusega suhtlemiseks sisetelefon „Ringmaster“, kuid kaebaja lõhkus kambri sisustuse ise, vaatamata sellele, et tal tuleb kambris hoida puhtust ja korda. Eeltoodud tõendid lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, nagu poleks kambris nr 1164 olnud tualetil piiret ning kaebaja pidi selle mustuse keskel sööma ja nuusutama tualeti lõhna. Ühtlasi selgitab Tartu Vangla, et vangla tagab kinni peetavatele isikutele pesuvahetuse iga 14 päeva järel ja see tähendab, et iga 14 päeva järel pakutakse kõigile kinni peetavatele isikutel võimalust vahetada must pesu puhta vastu. Juhul, kui kinnipeetav pesuvahetust ei soovi, siis seda ka ei vahetata (põhjus on selles, et paljud kinni peetavad isikud eelistavad oma riideid ja voodipesu ise pesta). Kaebaja vahetas pesu 22.12.2009 ja 20.01.2010, st et vahepealsel perioodil ta pesuvahetust ei soovinud. Nimelt pani kaebaja 24.01.2010 kella 16.00 paiku E-hoone vastuvõtu osakonna kambris nr 1164 toime järgmise teo: pidas aknas oleva augu kaudu „sidet“ kambriga nr 1081 nööride ja raskuste abil, millega lõhkus vangla vara, mille eest kaebajat karistati kartserisse paigutamisega 10-ks ööpäevaks. Samuti edastas Lõuna Prefektuur Tartu Vangla palvel 08.03.2010 väärteoasja nr xx materjalid. Väärteo kirjelduse kohaselt viibis kaebaja kinnipeetavana ajavahemikul alates 11.01.2010 kuni 25.01.2010 Tartu Vanglas, kus lõhkus Tartu Vangla kambris nr 1164 aknapaketi, voodi ja „Ringmaster“ telefoni kaitseraua. Kokku moodustas kahju 994 krooni. Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väide Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kohta ning kaebaja kahjunõue Tartu Vangla vastu tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebaja põhjustas segaduse, esitades samasisulised kaebused Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale ja ka Jõhvi kohtumajale, mis tingis määruskaebuse esitamise Tartu Vangla poolt, siis tuleb kaebajalt välja mõista Tartu Vangla kasuks 200 krooni, mille Tartu Vangla tasus määruskaebuse esitamise eest. 5
(6)3-10-1310 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 04.01.2011 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6
(6)