Obsah (4)

§ 661§ 428§ 430§ 150

2-09-66212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-66212 Tsiviilasi S korteriühis

§ 661

lg 4 alusel on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja tsiviilasja nr 1 2-09-66212 2-09-66212 menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 1 tööpäevale.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist S korteriühistule hagiavalduse esitamisel pool tasutud riigilõivust, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is.
4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-66212, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud S korteriühistu esitas 08.12.2009.a Harju Maakohtule hagi USK ja KSK vastu võlgnevuse 25 582,50 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevuse nõue tuleneb 06.11.2009.a arvest nr 2009/73, millest 3300 krooni ulatuses on kostjad arve osaliselt tasunud. 14.09.2010.a esitas hageja kohtule taotluse kostjate asendamiseks tulenevalt korteriomandi võõrandamisest. 27.09.2010.a määrusega määras kohus asendada S korteriühistu hagis solidaarselt USK ja KSK vastu võlgnevuse 25 707,85 krooni nõudes senised kostjad uute kostjatega, kelleks on TL ja ASL; samuti luges hagi kostjate USK ja KSK suhtes tagasivõetuks. 01.12.2010.a esitasid pooled (S korteriühistu ning TL ja ASL) kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 428lg 1 p-st 4, §-st 430 ja § 432.

Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 3000 krooni. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse põhjendused

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla 2 2-09-66212 tingimuslik.

Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui kostjad vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 07.12.2009.a riigilõivu summas 6000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072123, selgitusega: “S korteriühistu hagi USK ja KSK vastu“). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 3000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Viktor Brügel kohtunik 3