lg 2 p 1, lg 3 p 4 ja lg 5 alusel selgitab ajutine pankrotihaldur välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, esitab arvamuse, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, kusjuures ajutisel pankrotihalduril on õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Majandustegevus. Ülevaade aastatest 2005-2008 Ettevõte on tegutsenud alates aastast 1993 ühel ja samal tegevusalal, milleks on olnud kaubandustegevus (ehitus-, remondi- ja viimistlus kaupade jae- ja hulgimüük). Algselt on ettevõte asutatud Soome Vabariigi kodanike poolt. 2005 ning 2006 aasta oli ehitusmaterjalide turul tervikuna stabiilne ning üsna järsk kasv, mis oli tingitud jätkuvast üldisest majanduskasvust ning pankade poolt antavate eluasemelaenude odavnemisest. 2006. aastal moodustas AS KR Kaubanduse müügitulu 179,0 mln krooni, kasvades aastaga 29%. Aastal 2006 kujunes AS KR Kaubanduse puhaskasumiks 3 176 892 krooni, mis oli 3,59 mln krooni vähem kui aastal 2005 (selle aasta suur puhaskasum oli tingitud erakorralisest tulust, kinnisvara müügist). Jaanuaris 2007 müüs ettevõte omanik (Heinz Mathys) 100% KR Kaubanduse AS-i aktsiatest Rushford Enterprises OÜ-le. Rushford Enterprises OÜ müüs aprillis 2007 90% aktsiatest Ruutmeeter OÜ-le ning 10% aktsiatest KR Kaubanduse AS-ile omaaktsiatena. Seoses omanike vahetusega vahetus ka ettevõtte nõukogu, juhatus ja tegevjuht. 2007.aastal hakkas ettevõtte tegevusele avaldama mõju muutunud turuolukord - käibed muutusid ebastabiilsemaks ning vähenesid alates aasta teisest poolest, mille tagajärjel tekkisid raskused jooksvate arvete tasumisega. Aasta lõpu seisuga olid tähtaja ületanud võlakohustused kreeditoride ees kasvanud juba 7,5 miljonile kroonile ning kahjumiks kujunes 2 773 843 krooni, 3
lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (
Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi vähemalt summas 8 007 205 ning vara turuväärtuses 150 000 krooni. Kuna majandustegevust ei ole, siis võlgade kate puudub täielikult. Ajutise pankrotihaldurina olen veendunud, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 4
§-st 31, palub ajutine haldur:
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused kokku 8 007 205 krooni. Võlgniku varaks on 150 000 krooni. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (
lg 1 p 1).
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks KR Kaubanduse Aktsiaselts pankrotihaldurina on andnud pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu usaldus.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus
lg 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Vastavalt Justiitsministri määruse nr 71 §-le 2 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Sama paragrahvi lõige 5 alusel arvestab tasu suuruse määramisel kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub määrata tema tasuks 9 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2 500 krooni. Kohus leiab, et ajutisele haldurile tasu määramine summas 9 000 krooni on põhjendatud ja vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele haldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 2 500 krooni. Ajutise halduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele pankrotivarast (
).
lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohtuotsus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2, lg 3, 23, 31 lg 1, 2, lg 5, TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.