) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 03.08.2009.a kohustusi summas 3 310 350,54 krooni (lisanduda võib kohustusi summas 13, 95 milj. krooni) ja vara väärtus on 1 225 051,40 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja
lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest 5
lg 2 tähenduses.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Pinnatöötluse Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Erik Savi. Kohus leiab, et Erik Savi on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Pinnatöötluse Osaühing (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 16 tundi mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 16 000 krooni Ajutise pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud (transport, side, paljundus jne) moodustasid 2800 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 16 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2800 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a. määruses nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” sätestatuga. 28.07.2009 P P tasus kohtu deposiidile 25 000 krooni ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks väljamõistetud summad tuleb maksta välja kohtu deposiidis olevast vahenditest.
lg 4 kohaselt kohtu deposiiti tasutud rahast pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha tagastatakse makse teinud isikule. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.