lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.
lg 1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.
lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 selgitanud, et AÕS §-st 77 tuleneb, et nõude kaasomandi lõpetamiseks saab esitada kohtumenetluses üksnes hagis või vastuhagis. Kostja on esitanud kinkelepingu (tl 88), millest nähtub, et 17.03.1987 on BH kinkinud LH majavalduse XXXning kostja selgituse kohaselt tõendab kinkeleping, et kinnistusraamatu seis on ebaõige. Pooled ei vaidle selle üle, et LH kanti 2000 aastal kinnistu XXX omanikuna kinnistusraamatusse. Seega ei vaidle hageja vastu asjaolule, et BH kinkis majavalduse LH. Samas ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis võimaldaksid järeldada, et kinnistusraamatu praegune seis oleks ebaõige. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et LH kanti kinnistusraamatusse LH ja B H abielu ajal, seega vaatamata majavalduse kui vallasasja kinkimisele muutus majavaldus eelduslikult L H ja B H ühisvarasse kuuluva maa osaks. Hageja selgituse kohaselt suri L H enne B H ning pärandas oma vara B H ja oma lastele. Kuivõrd kinnistu oli abikaasade ühisvara, jäi B H lahusvaraks ½ kinnistust ning ta omandas pärimise teel täiendavalt 1/6 kinnistust. Seega ei viita ei kinkeleping ega ükski teine asjas kogutud tõend sellele, et kinnistusraamatu seis oleks ebaõige. Hagejate väitel on kinnistu väärtuseks 510 000 krooni ning kostjale kuuluva 1/6 mõttelise osa väärtuseks seega 85000 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud kinnistu väärtusele. Kostja on küll leidnud, et võiks ise hagejad „välja osta“, kuid vastuväidet jagamise viisi osas saab tulenevalt AÕS §-st 77 esitada üksnes hagi või vastuhagi vormis, mida kohus on kostjale kohtuistungil ka selgitanud. Kostja vastuhagi esitanud ei ole, seega ei saa kohus hinnata, kas õiglasem oleks kinnistu jätmine tervikuna kostja omandisse. Kuivõrd kostja vastuväiteid esitanud kinnistu väärtusele ei ole esitanud ning teisi jagamise viise asjas taotletud ei ole, lõpetab kohus kaasomandi hagis taotletud viisil ning kohustab hagejat I tasuma kostjale hüvitist omandi kaotuse eest 85 000 krooni. Menetluskulud 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.