← Eesti

2-09-43946/22

Obsah (8)§ 428§ 430§ 432§ 191§ 387§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-09-43946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-43946 Tsiviilasi Uxxx Vxxx

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Menetlusosalised on kompromissis kinnitanud, et on teadlikud asja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, 3 loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2. Menetlusosalised on kompromissiga muu hulgas kokku leppinud, et hageja Uxxx Vxxxx tasub kostjale Swedbank AS-ile laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 650 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub summa Tartu Maakohtu deposiitarvele. Pooled taotlesid kohtult nimetatud summa kohtu deposiitarvelt väljamaksmise kohta määruse tegemist samaaegselt kompromissi kinnitava määrusega. Kohus lahendab raha deposiidist väljamaksmise taotluse eraldi määrusega

§ 191lg 5 alusel.

3. Menetlusosalised on kompromissiga kokku leppinud muu hulgas, et hageja kinnistu vabastatakse kostja kasuks seatud ühishüpoteegi alt. Pooled on taotlenud kohtult vastava määruse tegemist ja selle kinnistusosakonnale esitamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Menetlusosalised on kompromissiga kinnisturegistri kande tegemises kokku leppinud. Kõik puudutatud isikud, kelle õigusi võib registrikanne puudutada, on kompromissiga andnud kande tegemiseks nõusoleku.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 387

lg 2 analoogiast lähtudes edastab kohus määruse kinnistusregistri kande tegemiseks poolte taotlusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromissiga kokku leppinud, et kõik nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel vastavalt kokkuleppele. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 sätestab, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Seega, kui hageja soovib, et kohus tagastaks temale pool menetluses tasutud riigilõivust, tuleb esitada kohtule vastav taotlus. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Maimu Laumets Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.