Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 5. Tagasinõuete esitamise võimalustest ja arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasides saadud andmetest teatavaks saanud, et võlgniku majandustegevus on peamiselt seisnenud transporditeenuste pakkumises. Võlgnik tegevuse lõpetanud 2008.aastal. Registritest nähtuvalt on võlgnik müünud palju oma varadest ATB LOGISTIC OÜ (rk 10212341), kes tehingute toimumise ajal ja või vahetult enne seda oli võlgniku lähikondseks
Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas nimetatud tehingutega on toimunud võlausaldajate huvide kahjustamist. Nimetatus on võimalik selgust saada edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur seetõttu ei välista, et võib olla aluseid tagasivõitmisnõuete esitamiseks. Vara tagasinõuete esitamise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnik on otsese maksejõuetuse põhjustena välja toonud järgnevat: 2007 aastal hakkasid tekkima aktsiaseltsil maksuvõlad ja võlgnevused hankijatele seoses kütusehindade järsu tõusuga ja AS Kagutrans juhatuse liikme Jose M.W (arvati juhatuse liikmest välja 2007.a jaanuaris) poolt firmale kahjulike lepingute sõlmimisega Belgias. Lepingute täitmine toimus läbi Belgia firma DBJ Belgium GmbH, mille pankroti nõuete koondamine Belgias kuulutati välja märtsis 2008. Kogu tekitatud kahju AS Kagutransile oli ligikaudu 6 250 000 krooni, samas Belgia firmal puudub vara. Ajutine haldur nõustub osaliselt nimetatud seisukohaga. Eelkõige toob ajutine haldur välja asjaolu, et 2007.-2008.aastatel tekkis turul olukord, kus transporditeenuste osutamine muutus kahjumlikuks. Puudus võimalus teenida kasumit, et täita võlausaldajatenõudeid, kohalikul kinnisvaraturul toimus 2008.aastal hindades „kukkumine", mistõttu ei olnud ka põhivarades 5 2-09-22246 müügist saadava rahaga täita kõiki võlausaldajate nõudeid. Seoses vaidlusega Belgias ajutisel halduril puudub seisukoht, kuna hetke puudub piisav informatsioon kõigi asjaolude kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid juhtimisvigu, kuid samas ei saa seda ka selgelt välistada. Nimetatus on võimalik võtta seisukoht ka edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud
Ajutine haldur ei välista tagasivõitmise võimaluste olemasolu, samas ei ole tuvastanud tagasinõudmiste võimaluste olemasolu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub pankrotihaldur:
) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 6 2-09-22246 Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).
lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 26.11.2009.a kell 11.00. Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks aktsiaseltsi „Kagutrans“ pankrotihalduriks. Vastavalt
§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks aktsiaseltsi Kagutrans pankrotimenetluses tööd 19 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 19000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud kulud moodustasid 2500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 19000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.