Obsah (8)

§ 1§ 31§ 22§ 117§ 110§ 113§ 33§ 23

2-10-19931 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 08. juuni 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-19931 Tsiviilasi RI

§ 1

lg 2 alusel – võlgnikul puuduvad võimalused oma kohustuste täitmiseks Maksu- ja Tolliametile. Samuti püsiva maksejõuetuse selged alused

§ 1

lg 3 alusel – võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Ajutise haldur hinnangul ei oma maksevõime tuvastamiseks tähtsust muud finantsnäitajad, kui ainult pankrotiohu näitaja, kuna nimetatu näitab kõige selgemalt äriühingu maksevõimelisust, nimetatud finantsanalüüsi tegemine ei tooks välja seost maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, kuna turul on toimunud järsud negatiivsed muudatused. Puudub reaalne vajadus ettekandes välja tuua võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks finantsanalüüsi tulemusi, sest finantsnäitajad ei võimalda välja tuua seoseid maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste vahel. Hinnates kõike eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks lähitulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutise haldur hinnangul võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Maksejõuetuse põhjustest, maksejõuetuks muutumise ajahetk, hinnang juhtorgani tegevusele. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Rizuan tegeles peamiselt ehitustegevusega. Võlgniku seaduslik esindaja on maksejõuetuse põhjusena välja toonud järgnevat: Alates 2009 aastast on äriühingu majanduslik olukord järjepidevalt halvenenud. Majandusliku seisundi halvenemise põhjuseks on eelkõige majanduskriis, mille tõttu ehitustööde maht järsult vähenes ning võlgnik teostas mõnda aega madalamate hindadega. Seetõttu ei jätkunud vahendeid ehitusmaterjalide ostmiseks ja palkade maksmiseks. Ajutine haldur ei ole suutnud hetkel tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. Käesolevaks hetkeks tuvastatu kohaselt

§ 22lg 5 tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Võlgniku maksejõuetuks muutumise hetkeks võib lugeda jaanuar 2010.aasta, mil oli selge, et puuduvad rahalised võimalused majandustegevuse taastamiseks. Ajutine haldur ei ole juhatuse liikme tegevuses tuvastanud tegevust, mille osas saaks hetkel kohe selgelt väita, et tegemist oleks raske juhtimisveaga. Hoolsuskohustuse mittetäitmine võib eksisteerida tehingus, kus võlgnik müüs tehnikat OÜ-le Rizuan Ehitus, kuid vastavalt lepingule tasumise tähtaeg 31.12.2010.a. Kui OÜ Rizuan Ehitus jätab täitamata tasumiskohustuse, siis selle müügitehingu osas on võimalik esitada etteheiteid juhatuse liikmele seoses hoolsuskohustuse rikkumisega. Lk 5 / 8 2-10-19931 Etteheiteid võlgniku seaduslikule esindajale on võimalik esitada ka ÄS § 180 lg 51 tuleneva võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse mittetähtaegse täitmisega, kuid selles täpse selguse saamine on võimalik ka edasise menetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Tagasivõitmise võimalustest Võlgnik teinud mitmeid tehinguid oma lähikondsetega. Võlgnikule kuulus maanteeameti liiklusregistris registreeritud kraana N3, makr MAZ, reg. märk xxx, vla. 1989, mis müüdi 24.11.09.a OÜ-le Rizuan Ehitus. Võlgniku esitatu kohaselt oli see müüdud hinnaga 145000 krooni. Võlgnikule kuulus minilaadur „Bobcat“, mis oli võlgniku esitatud andmete kohaselt 30.12.2010.a müüdud hinnaga 40800 krooni OÜ-le Rizuan Ehitus. OÜ Rizuan Ehitus on võlgniku lähikondne

§ 117tähenduses.

Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas nimetatud varade müügihinnad vastavad nende turuväärtusele (tegemist on spetsiifiliste seadmetega, mille kohta ei ole võimalik saada andmeid erinevatest müügiportaalidest), kuid selles on võimalik saada selgust edasise pankrotimenetluse käigus. Võimalikud tagasivõitmise alused tulenevad

§ 110

. Võlgnikule on juhatuse liige R R eraisikuna andnud 2008.aastal laenu summas 121000 krooni. Võlgnik on perioodil 2009-2010 tagastanud osa nimetatud laenust (hetkel põhivõla jääk 8993 krooni). Ajutise halduri hinnangul osa laenumakseid võib olla tagasivõidetavad

§ 113alusel.

Tagasinõuete esitamise võimalust ei ole ajutine haldur tuvastanud. Saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged juhtimisvea tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi ega tagasinõuete esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2,§ 2, § 23, § 31, ajutine pankrotihaldur palub:

1. Kuulutada välja OÜ Rizuan pankrot.
2. Määrata pankrotihaldur. Kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid.
3. Kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud).
4. Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek, määrates 1.üldkoosoleku aja.
5. Avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2(kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. IV. Kohtuistung Kohtuistungile võlgniku seaduslik esindaja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Lk 6 / 8 2-10-19931 Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palub kuulutada välja pankrot ja välja mõista võlgnikult (võlgniku vara arvelt) ajutise halduri tasu 15000 krooni ja kulutuse hüvitis 2500 kroonil. V. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalisi ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.

§ 1

lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 31lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

§ 31

lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks RIZUAN OÜ pankrotihalduriks. Vastavalt

§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks RIZUAN OÜ pankrotimenetluses tööd 15 tundi, mis ajutise halduri Lk 7 / 8 2-10-19931 tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 15000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 2500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 15000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Geete Lahi Kohtunik Lk 8 / 8