) § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval hetkel võlgniku püsiva maksejõuetuse selged alused
lg 2 alusel – võlgnikul puuduvad võimalused oma kohustuste täitmiseks Maksu- ja Tolliametile. Samuti püsiva maksejõuetuse selged alused
lg 3 alusel – võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt
Ajutise haldur hinnangul ei oma maksevõime tuvastamiseks tähtsust muud finantsnäitajad, kui ainult pankrotiohu näitaja, kuna nimetatu näitab kõige selgemalt äriühingu maksevõimelisust, nimetatud finantsanalüüsi tegemine ei tooks välja seost maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, kuna turul on toimunud järsud negatiivsed muudatused. Puudub reaalne vajadus ettekandes välja tuua võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks finantsanalüüsi tulemusi, sest finantsnäitajad ei võimalda välja tuua seoseid maksejõuetuse ja selle tekkepõhjuste vahel. Seoses selge negatiivse omakapitali ja tegevuse puudumise pankrotiohu näitaja on negatiivne, mis omakorda tähendab selget maksejõuetust. Hinnates kõike eeltoodut pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks lähitulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutise haldur hinnangul võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Lk 5 / 8 2-10-25034 Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Maksejõuetuse põhjustest, maksejõuetuks muutumise ajahetk, hinnang juhtorgani tegevusele Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et OÜ Feksinar tegeles peamiselt ehitustegevusega – metallkonstruktsioonide tootmisega. Võlgniku seaduslik esindaja on maksejõuetuse põhjusena välja toonud järgnevat: Alates 2008 aastast algas nõudluse vähenemine, 2009.aastal on äriühingu majanduslik olukord järjepidevalt halvenenud. Majandusliku seisundi halvenemise põhjuseks on eelkõige majanduskriis, mille tõttu ehitustööde maht järsult vähenes. Samas võlgnikul olid püsikulud, mida tuli kanda. Võlgnik võttis ka riske tegevuses Venemaal. Ajutine haldur ei ole suutnud hetkel tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. Käesolevaks hetkeks tuvastatu kohaselt
Võlgniku maksejõuetuks muutumise hetkeks võib lugeda jaanuar 2010.aasta, mil oli selge, et puuduvad rahalised võimalused majandustegevuse taastamiseks ning oli ka selge, et ebaõnnestus sisse nõuda G Ž (Vene FV resident) 622000,00 USD. Ajutine haldur ei ole juhatuse liikme tegevuses tuvastanud tegevust, mille osas saaks hetkel kohe selgelt väita, et tegemist oleks raske juhtimisveaga. Hoolsuskohustuse mittetäitmine võib eksisteerida tehingus, kus võlgnik võimaldas Fecsinar-Servis OÜ-le laenu tähtajaga 10.08.2010.a. Kui Fecsinar-Servis OÜ jätab täitamata tasumiskohustuse, siis selle tehingu osas on võimalik esitada etteheiteid juhatuse liikmele seoses hoolsuskohustuse rikkumisega. Samasisuline vastutusküsimus võib tõusetuda ka tehingus G Ž’ga, Etteheiteid võlgniku seaduslikule esindajale on võimalik esitada ka ÄS § 180 lg 51 tuleneva võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse mittetähtaegse täitmisega, kuid selles täpse selguse saamine on võimalik ka edasise menetluse käigus. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Tagasivõitmise võimalustest Võlgnik teinud mitmeid tehinguid oma lähikondsetega. Võlgnikule kuulusid varem ka järgmised sõidukid: kaubik Volkswagen Transporter, reg. märk xxx, vla 1997, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; sõiduk Peugeot Boxer, reg. märk xxx, vla. 2003, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; sõiduk Chevrolet Aveo, reg.märk xxx, vla. 2005, müüdi 16.10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis; TIKI-treiler, reg. märk xxx, vla. 2006, müüdi .10.2009 OÜ-le Fecsinar-Servis. Võlgniku esitatu kohaselt oli need müüdud hinnaga 250000 krooni. Võlgnikule kuulusid varem ka järgmised seadmed: Käsigiljotün NTPS 1000/2, Käsivaltspink XZC 1000/1, Käsipainutus ХОС 200/1,2, Käsisekemasin XASD 280, Lauasaag CTS-125G, Elektrilüne vibronui Т 27, Moodultelling 2 tk. Võlgniku esitatu kohaselt oli need müüdud hinnaga 116000 krooni OÜ-le Fecsinar-Servis. Fecsinar-Servis OÜ on võlgniku lähikondne
Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas nimetatud varade müügihinnad vastavad nende turuväärtusele (tegemist on spetsiifiliste seadmetega, mille kohta ei ole võimalik saada andmeid erinevatest müügiportaalidest), kuid selles on võimalik saada selgust edasise pankrotimenetluse käigus. Võimalikud tagasivõitmise alused tulenevad
. Võlgnik on teinud ka Fecsinar-Servis OÜ-ga erinevaid majandustehinguid (rahaülekanded, finantseerimised). Ajutise halduri hinnangul võivad nimetatud maksed olla tagasivõidetavad
Selles on võimalik saada selgust edasise pankrotimenetluse käigus. Lk 6 / 8 2-10-25034 Tagasinõuete esitamise võimalust ei ole ajutine haldur tuvastanud. Saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged juhtimisvea tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud
Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt selgeid tagasivõitmise võimalusi, samuti tagasinõuete esitamise võimalusi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes
§-le 1 lg 2,§ 2, § 23, § 31 palub pankrotihaldur
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.
lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmete kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Eeltoodust Lk 7 / 8 2-10-25034 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Osaühingu FEKSINAR pankrotihalduriks. Vastavalt
§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise määramine
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Osaühingu FEKSINAR pankrotimenetluses tööd 15 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 15000 krooni. pankrotimenetluse teenindamiseks tehtud vajalikud kulud moodustasid 2500 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 15000 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33%) ja vajalike kulutuste katteks 2500 krooni. Geete Lahi Kohtunik Lk 8 / 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.