lg4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele - töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja ei ole esitanud kohtule objektiivseid tõendeid lepingu rikkumise kohta, ega tõendanud asjaolu, et kostja poolt valmistatud tööd oleks kasutuskõlbmatud või põhistanud oma nõuet lepingu erakorralise lõpetamise kohta. Hageja taotleb sisuliselt lepingu erakorralist lõpetamist
Nimetatud sätte kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine on lubamatu, kui taganemiseks õigustatud lepingupool ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul, tulenevalt
. Sama paragrahv annab ka otseviite täiendava tähtaja andmiseks tulenevalt
. Kostja teostatud tööd valmisid aprillis 2009 ning hageja esitas teate lepingu erakorralisest taganemisest alles 1.09.2009, mis on viis kuud peale hagejale teostatud tööde valmimist. Samuti ei saa pidada kohaseks hageja poolt esitatud teadet lepingu erakorralise lõpetamise kohta 14.09.2009, kuivõrd hageja ei ole formuleerinud puuduste kõrvaldamist, vaid on esitanud nõude raha tagastamiseks. Arvete alusel tasutud raha tagastamist hagejale ei saa käsitleda puuduste kõrvaldamisena. Hageja soov lepingust erakorraliselt taganeda on õiguslikult põhjendamata ning hea usu põhimõtetega vastuolus, kuivõrd ei ole selge, milliseid tingimusi kostja oma tegevuse või tegevusetusega on lepingus rikkunud ning lepingu rikkumise ulatus ei ole tõendatud. Samuti jääb tõendamatuks asjaolu, kas lepingurikkumine leidis aset mõne kohustuse või kogu lepingu suhtes, sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis oleks taganemise eelduseks tulenevalt
Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus arutas asja lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu hagi tuginedes asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud leping, kostja ei ole, vaatamata hageja korduvatele puuduste kõrvaldamise nõuetele, lepingut täitnud ning hageja on lepingu üles öelnud. Hageja nõuab nii lepingu järgi saadud kui ka lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas poolte vahel on sõlmitud leping, millise lepinguga tegemist on, kas leping on täidetud ja kas hageja kasutatud õiguskaitsevahendid on kohased. Kohtule esitatud kostja 4.12.2008 e-kirjast ja 04.02.2008 arvest nr 90008, 08.04.2008 arvest nr 90010ja 20.04.2008 arvest nr 90014 nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud kodulehe kujundamises. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise faktis vaid kokkuleppe sisus. Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus
Hageja on esitanud väite, et töö ei olnud teostatud vastavalt kokkulepitule nii kvaliteedi kui tähtaegade osas, seega on hageja tõendamiskoormuseks tuua välja lepingus kokku lepitud töö kvaliteedi tingimused ja tööde üleandmise tähtajad. Kohtule esitatud arvetest nähtub, milliseid töid kostja pidi tegema, kuid ei nähtu nende tööde kvaliteet ega ka üle andmise tähtaeg. Hageja on küll esitanud e-kirja selle kohta, kus ta esitab kostjale lepingut taganemise avalduse ja nõude lepingu järgi saadu tagastada. Kirja sisust nähtub, et kostja poolt teostatud internetikeskkonna kujundus ei vasta hageja ootustele, kuid millised on konkreetsed puudused, välja toodud ei ole. Kohus järeldab sellest, et tööd on hagejale üle antud. Seega ei ole õige hageja hagiavalduses esitatud väide selle kohta, et töid ei ole üle antud. Hageja on oma seisukohtades vastuoluline. Hagiavalduse märgib hageja nii seda, et töid ei ole üldse üle antud kui ka seda, et üle antud tööl on olulised puudused ja hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kumbagi väidet ei ole hageja tõendanud.
lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja
järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus.
lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt
lg 1 ja üksnes olulise lepingu rikkumise puhul võib
Hageja on selgelt väljendanud, et on lepingust taganemist kasutanud õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise tõttu mitte lepingu üles öelnud
lg 1 järgi.
lg 1 p 4 järgi on võimalik lepingu rikkumisel sellest taganeda, mille eelduseks on
Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendava tähtaja. Kohus asub seisukohale, et hageja on kasutanud ebakohast õiguskaitsevahendit ning seetõttu ei ole tema nõue põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui hagejal oleks alus lepingust taganemiseks ja see oleks tehtud vastavalt seadusele, ei ole töövõtulepingust taganemisel võimalik nõuda kogu tasutud raha tagastamist. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.