) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kiur Köster ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kiur Köster võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Dominus Inkasso võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. MENETLUS 12.11.2010.a esitas Oü Dominus Inkasso Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Kiur Köster’i vastu 14.01.2008.a OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 2525 krooni põhivõla ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus toimetati kätte kostjaga samal aadressil elavale kostja vanaemale.
Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise Tsiviilasi nr 2-10-56372 korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtu-menetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole täht-aegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. ÕIGUSLIKUD ALUSED Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited 14.01.2008.a OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõiutavaks muutumata viivise viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigilõiv, lepingulise esindaja kulu ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on menetluskulud, millede nõudeõigus tuleneb ning jaotus ja kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, mitte laenulepingu alusel, nagu hagiavalduses märgitud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Selle kohaselt koosneb hageja menetluskulu 1750 kroonist riigilõivust, 420 kroonist maksekäsu kiirmenetluses kantud kohtutäituri tasust ja 1500 kroonist õigusabikulust.
p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Arvestades, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, loetakse maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud käesolevas asjas hageja menetluskuludeks. Eeltoodut arvestades on hageja kulutused riigilõivule kokku summas 1750 krooni, samuti 420 krooni kohtutäituri tasu, hageja põhjendatud menetluskulud. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 800 krooni (s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära). Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.