Lepingu p 7.4 kohaselt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises selliselt, et allkirjastatakse vastav vastuvõttu tõendav akt. Lepingu p 6.1 kohaselt oli kostjal õigus 5 päeva jooksul arve saamisest vaidlustada üleandmisakt. Kostja ei ole vaidlustanud üleandmisakti ei sisu ega vormi osas. Hageja selgitab, et poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust kostjapoolse maksekohustuse üle.. Kostja on ise varem korduvalt tunnistanud oma võlgnevust. Võlgnevuste kustutamise läbirääkimiste käigus on kostja viitega lepingule osaliselt ka kohustust täitnud. Kostja võttis lepingute alusel tehtud tööd vastu ning tunnistas need lepingukohasteks. Seega on hageja arvates kostja väited tööde puudustele asjakohatud. Töös esinevaid puudusi sai kostja fikseerida juba üleandmise-vastuvõtmise aktis, selline on ka ehitustööde puhul kehtiv praktika ja tava. Kuna pretensioone lepingus ettenähtid tähtaja jooksul ei esitatud, leidis kostja, et nende esitamiseks puudus põhjus. 1.6 Hageja selgitab, et kostja on alates võla tasumise meeldetuletusest põhjendanud kohustuse täitmata jätmist asjaoludega: - võlgnikul on suuremahulised investeeringud ning kliendid ei pea kinni maksetähtaegadest; - võlgnik tasuks arved maksegraafiku alusel; - kohustused on täitmata kuna raamatupidaja on haige; - majanduslangus, tehase käivitamise raskus. 1.7 Kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet võrdseks põhinõude suurusega, seega mõistliku suuruseni. Kostjaga kompromissi saavutada ei õnnestunud, kuna viivise suuruses olid vastuolud (kostja pakutud viivisemääraga 10% põhinõudest hageja ei nõustu). 1.8 Hageja lõplikuks nõudeks jäi kostjalt 1 582 507, 05 krooni ja viivis põhinõude ulatuses. välja mõista kostjalt põhivõlg II KOSTJA VASTUS 2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. 2.1 Kostja väidab kirjalikus vastuses, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja on kostjale üle andnud lepingu nr 307 alusel tehtud töö. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et hageja oleks kostjale üle andnud ka lepingu nr 361 alusel tehtud töö. 2.2 Kostja vaidleb vastu viivise nõudele summas 1 582 507, 05 krooni ja ei pea seda põhjendatuks. Kostja tugineb lepingute p.7.7, mille kohaselt on viivis 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Kostja viitab
lg 8, mille järgi võib maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist analoogiliselt
(
lg 1 – kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit) Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. 2.3 Kostja on seisukohal, et mõistliku viivise arvutamiseks peaks arvestama muuhulgas ka alljärgnevaid asjaolusid: - põhivõla suurus ja sissnõutavaks muutumise aeg (lepingute alusel teostatud tööde üleandmise aeg, tööde üleandmine hageja poolt tõendamata); - teostatud tööde puuduste maksumus; -
lg 1 nimetatu – kaaludes ja võrreldes viivisenõude suurust hageja võimaliku kahjunõude suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust; 3 - kas ja millal üldse viivisenõue esitati; lepingute p 7.8 nimetatud hageja õigust nõuda leppetrahvi tasumist summas 0,5% tähtaja ületanud tööde mahust iga hilinenud päeva kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tööde tähtaegset üleandmist ega tööde vastavust lepingute tingimustele. Kostja taotleb hagi (ka osalise) rahuldamise korral määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et kostja poolt tasutava makse suurus kalendrikuus ei ületaks 150 000 krooni. Kostja tugineb hagis esitatud asjalolule, et kostja majanduslik seisund käesoleval ajal ei ole hea, kostja ei ole aktiivselt tegutsev äriühing. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2.4 Kohtuistungil 16.03.2010 selgitas kostja, et jääb oma seisukoha juurde ja leiab, et 1,5 milj krooni suurune viivis on ebamõistlikult suur ning kohus peaks antud juhul otsustama, missugune on mõistlik viivis. Kostja palus kohtul arvestada, et kostjale anda võimalus tasuda põhivõlg neljas osas. Olukord on raske, kuid kostja leiab, et ettevõte suudab seda teha. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, kuulanud menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4. Võlaõigusseaduse (
) § 3 p 1 kohaselt tekib võlasuhe lepingust. 4.1 Hageja AS EG Ehitus ja kostja OÜ MKT Holding sõlmisid 21.05.2008 töövõtulepingu nr 307/2008 tööstusrajatiste toimimiseks vajalike vee, gaasi ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks (veetorustiku ja survekanalisatsiooni ehitus) ja 05.08.2008 töövõtulepingu 361/2008 (veetorustik puurkaevust hooneni) (tl 11-19) 4.2 Vastavalt
lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud töö, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled sõlmisid seega töövõtulepingu
Lepingu p 7.4 kohaselt leppisid pooled kokku töö vastuvõtmises selliselt, et allkirjastatakse vastav vastuvõttu tõendav akt (tl 13 ja 18 ) Lepingu p 7.4 sätestas ka tellija kohustuse ehitustööd üle vaadata ning akti allkirjastada. Lepingu p 7.4 järgi loeti tööd vastuvõetuks kui 5 (viie) päeva jooksul peale akti üleandmist ei ole antud tööde kohta esitatud kirjalikke pretensioone. Kirjalikke pretensioone esitatud ei ole, seega on tööd vastu võetud.
Poolte vahel ei ole vaidlust tasu sissenõutavuse üle. 8. Töö eest tasumata jätmine on
mõttes võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, millele tuginedes on hagejal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid. Hageja nõuab
lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist ja viivist (
lg 1 p 6 ) Viivise kokkulepe on sätestatud lepingute p 7.7, mille kohaselt lepinguga määratud maksetähtaja rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivise välja mõistmist põhinõude ulatuses (1 582 507, 05 krooni) 9. Kostja viitab
lg 8, mille järgi võib maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt
(
lg 1 – kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit) Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kostja taotleb viivise vähendamist mõistliku suuruseni. 9.1 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine, ka võlgniku kohustuse täitmisele sundimine. Tõendamiskoormis viivise vähendamise nõude esitamisel lasub kostjal ehk, kui kostja taotleb viivise vähendamist, on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne Lähtudes Riigikohtu praktikast, on viivise alandamine kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohtuotsuse täitmisega viivitamisel viivise kohtupoolne vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse ning et põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb võlausaldajal kohtus põhjendada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2005 otsus tsiviilasjas 3-2-1-66-05) Reeglina ei loeta ülemääraseks ja ebamõistlikuks suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. Hageja on hagiavalduses esialgselt esitatud viivisenõuet vähendanud põhivõla suuruseni. Viivise tasumise kokkulepe tuleneb lepingu(te) p 7.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.