lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu tõlgendamise juhised on antud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29.
Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Müügilepingus (tl 6 jj) ei sätestanud pooled eraldi, kas kraana antakse üle koos kinnistuga. Müügileping alusel koostasid lepingupooled objekti vastuvõtu-üleandmise akti (tl 66, tõlge tl 67), mille kohaselt anti üle nimetatud objektil asuvad seadmed ja nende juurde kuuluv dokumentatsioon. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et müüja andis kinnistu üleandmisel ostjale üle ka kraana passi. Kostja on menetluse kestel esitanud kraana passi 5525 (tl 47) koos selgitusega, et kostja on saanud passi kinnistu eelmiselt omanikult, millest võib järeldada, et pass anti iga kord üle koos kinnistuga. Tõendamata on hageja väide, et pass läks kinnistu algse müüja valdusest välja valdaja tahte vastaselt sel teel, et müüja töötaja S kõrvaldas passi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud dokumentide üleandmise akti (tl 82). Aktist nähtub, et DA K OÜ endine juht hr J andis aktis nimetatud dokumendid üle uuele direktorile hr S 20.09.2006. Seega andis nimetatud aktiga ettevõttest lahkuv töötaja üle ettevõtte vara hulka kuuluvad dokumendid ettevõtte uuele esindajale. Kohtu arvates ei saa aga akti alusel järeldada, et uus töötaja dokumendid kõrvaldas, isegi juhul, kui vastab tõele see, et hr S asus hiljem tööle kinnistu ostnud osaühingusse IBS. Hageja on tunnistanud, et tema kraana omandamisel kraana originaalpassi ei saanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt sai ta passi sel teel, et koos müüjaga otsiti samasuguse kraana valdaja, kes andis oma kraana passi paljunduse tegemiseks ning tehtud paljunduse alusel koostatid duplikaat. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus asjaolu, et kinnistu ostnud ettevõtted asusid kraanat valdama omanikuna. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kraanat remontinud ja asunud kraanat kasutama. Seda kinnitab ka DA K OÜ juhatuse liikme M kirjalik vastus hagejale (tl 12). Kohus arvestab asjaolu, et kinnistu algne müüja DA K OÜ ei esitanud kraana kohta pretensioone pikka aega pärast kinnistu võõrandamist. DA K OÜ asus pretensioone esitama alles pärast seda, kui tal tekkisid raskused kinnistu müügihinna kätte saamisega ja kraana võõrandas ta alles peaaegu poolteist aastat pärast kinnistu üleandmist. Seega käitus DA K pärast lepingu sõlmimist algselt kui isik, kes on kraana omandiõigusest loobunud. Tõendamata on hageja väide, et läbirääkimiste protokolli (tl 13) kohaselt on kostja esindaja tunnistanud, et kraana ei kuulu talle. Kostja ei ole protokolli autentsust kinnitanud ning isegi kui protokollis märgitu vastaks tõele, ei nähtuks sellest asjaolu, et kostja tunnistas kraana kuulumist hagejale. Äärmisel juhul võiks protokollis kajastatud lausest ei kuulu kellelegi teha järelduse, et kostja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.