← Eesti

2-10-908/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-908 Tsiviilasi Osaühing VB

§ 208

lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu tõlgendamise juhised on antud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29.

§ 29lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.

§ 29

lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.

§ 29

lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Müügilepingus (tl 6 jj) ei sätestanud pooled eraldi, kas kraana antakse üle koos kinnistuga. Müügileping alusel koostasid lepingupooled objekti vastuvõtu-üleandmise akti (tl 66, tõlge tl 67), mille kohaselt anti üle nimetatud objektil asuvad seadmed ja nende juurde kuuluv dokumentatsioon. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et müüja andis kinnistu üleandmisel ostjale üle ka kraana passi. Kostja on menetluse kestel esitanud kraana passi 5525 (tl 47) koos selgitusega, et kostja on saanud passi kinnistu eelmiselt omanikult, millest võib järeldada, et pass anti iga kord üle koos kinnistuga. Tõendamata on hageja väide, et pass läks kinnistu algse müüja valdusest välja valdaja tahte vastaselt sel teel, et müüja töötaja S kõrvaldas passi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud dokumentide üleandmise akti (tl 82). Aktist nähtub, et DA K OÜ endine juht hr J andis aktis nimetatud dokumendid üle uuele direktorile hr S 20.09.2006. Seega andis nimetatud aktiga ettevõttest lahkuv töötaja üle ettevõtte vara hulka kuuluvad dokumendid ettevõtte uuele esindajale. Kohtu arvates ei saa aga akti alusel järeldada, et uus töötaja dokumendid kõrvaldas, isegi juhul, kui vastab tõele see, et hr S asus hiljem tööle kinnistu ostnud osaühingusse IBS. Hageja on tunnistanud, et tema kraana omandamisel kraana originaalpassi ei saanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt sai ta passi sel teel, et koos müüjaga otsiti samasuguse kraana valdaja, kes andis oma kraana passi paljunduse tegemiseks ning tehtud paljunduse alusel koostatid duplikaat. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus asjaolu, et kinnistu ostnud ettevõtted asusid kraanat valdama omanikuna. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kraanat remontinud ja asunud kraanat kasutama. Seda kinnitab ka DA K OÜ juhatuse liikme M kirjalik vastus hagejale (tl 12). Kohus arvestab asjaolu, et kinnistu algne müüja DA K OÜ ei esitanud kraana kohta pretensioone pikka aega pärast kinnistu võõrandamist. DA K OÜ asus pretensioone esitama alles pärast seda, kui tal tekkisid raskused kinnistu müügihinna kätte saamisega ja kraana võõrandas ta alles peaaegu poolteist aastat pärast kinnistu üleandmist. Seega käitus DA K pärast lepingu sõlmimist algselt kui isik, kes on kraana omandiõigusest loobunud. Tõendamata on hageja väide, et läbirääkimiste protokolli (tl 13) kohaselt on kostja esindaja tunnistanud, et kraana ei kuulu talle. Kostja ei ole protokolli autentsust kinnitanud ning isegi kui protokollis märgitu vastaks tõele, ei nähtuks sellest asjaolu, et kostja tunnistas kraana kuulumist hagejale. Äärmisel juhul võiks protokollis kajastatud lausest ei kuulu kellelegi teha järelduse, et kostja 3

(4)esindaja möönis kraana omandiõiguse teatavat ebaselgust. Samas nähtub protokollist, et kostja ei ole nõustunud ilma kohtuta kraanat välja andma, seega pidas kostja ennast kraana omanikuks. Kostja esindaja OP 12.10.2009 vastusest DA K OÜ äripakkumisele ei nähtu, et kostja esindaja oleks otseselt tunnistanud kraana omandiõiguse puudumist. Vastuses on esindaja väljendanud valmidust tulevikus arutada hageja pakkumist, kuid et kostja sel ajal juba valdas kraanat nagu omanik, võib arvata, et kostja tegelikult ei kavatsenud hakata kraanat ostma ning väljendas end tahtlikult valesti või oli valmis arutama kompromissi üksnes omandiõiguse ebaselguse kõrvaldamiseks. Kohtu arvates ei ole asjakohased Tehnokontrollikeskuse dokumendid, kuivõrd OÜ T on kujundanud oma seisukoha kraana omandiõiguse suhtes samade dokumentide alusel, mida kohus on analüüsinud, selline seisukoht on üksnes informatiivse tähendusega ja seejuures on keskus eri ajahetkedel pidanud omanikuks nii kostjat kui hagejat. Arvestades, et koos kinnistuga anti üle kraana pass, et kinnistu ostja asus kraanat valdama omanikuna ja müüja käitus isikuna, kes on omandiõigusest loobunud, leiab kohus, et müügilepingu alusel anti kraana üle koos kinnistuga. Seega on tõendatud kostja väide, et DA K OÜ ei olnud kraana võõrandamise ajal 29.10.2009 enam kraana omanik, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.