) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ASseaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 22.09.2010 Harju Maakohtule avalduse ASOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei kata vara võlgniku kohustusi. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning ASOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb rahast kassas 100.33 krooni ja pangas 3 570.36 krooni ning F osaühingu osast nimiväärtusega 40 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 753 474 krooni ulatuses. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega 26.10.2010 seisuga summas 584 207.89 krooni, millele lisandub intress 42 974.35 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik
lg 3 mõttes maksejõuetu ja kuna võlgniku majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik ning puuduvad investeerimisvõimalused, siis ei ole selline seisund ajutine. Kuna võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletuse – maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta – kohaselt alustas võlgnik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.