← Eesti

3-09-3081/104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-3081 Haldusasi OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY kaebused Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse nr 262-09/113462 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu
  3. märtsi 2010 otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitajad – OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY Vastustaja (hankija) – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kolmas isik – AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus
  4. september 2010 RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. märtsi 2010 otsus haldusasjas nr 3-09-3081 osas, millega AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus mõisteti välja SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetluskulud ja teha selles osas uus otsus, millega jätta SA Tartu Ülikooli Kliinikum halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Muuta kohtuotsuse põhjendusi kaebuse eseme määratlemise ja AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus väidete hindamata jätmise osas ning asendada need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega (punktid 13 - 15). Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
  8. Mõista AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (registrikood 10379609) välja AW2arkkitehdit OY (registrikood 0979166-2) kasuks menetluskulud summas 26 636,15 (kakskümmend kuus tuhat kuussada kolmkümmend kuus krooni ja 15 senti) krooni.
  9. Jätta AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt
  10. oktoobril
  11. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-09-3081 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Riiklikus riigihangete registris 30.06.2009 avaldatud hanketeate (kehtib 04.08.2009 redaktsioonis) kohaselt otsustas SA Tartu Ülikooli Kliinikum viia läbi riigihanke (reg. nr 113462) “Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra projekteerimistööd“. Hanketeate punkti III.2.3 alapunktis 1 (ka HT p III.2.3.1) esitati järgnev pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse nõue: „Pakkuja (üks ühises pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999 - 2008) vähemalt ühe vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus.“ Loetelu tuli esitada vastavalt vormile XI. Selles pidid olema esitatud haigla nimi ja asukoht, haigla parameetrid (brutopind, osakondade struktuur, voodite arv jms), projekteerimistööde aeg ja maksumus, ehitamise aeg ja –maksumus; hoone projekti tellijate kontaktandmed. SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 15.09.2009 protokollilise otsusega kvalifitseeriti riigihankes ühispakkujatena OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY ning nende pakkumus tunnistati vastavaks. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 17.09.2009 otsusega nr 221 tunnistati OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY ühispakkumus edukaks. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (ka vaidlustuskomisjon) 27.10.2009 otsusega tunnistati eelnimetatud otsused AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustuse alusel kehtetuks. SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 17.11.2009 protokollilise otsusega kvalifitseeriti riigihankes ühispakkujatena OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY ning nende ühispakkumus tunnistati vastavaks. Põhjendused: Tulenevalt vaidlustuskomisjoni 27.10.2009 otsusest võib asuda seisukohale, et ühispakkujad on ühispakkumuses viidatud Malmi haigla projekteerimisega täitnud HT p-s III.2.3.1 sätestatud kvalifitseerimistingimused. Tingimuse täitmise täiendavaks kontrollimiseks kohtusid komisjoni liige T. Kivastik ja hankija konsultant Peep Pitsner 10.11.2009 Helsingis Malmi haigla projekti tellija projektijuhi Eija Lehmusoksaga Helsingi Linnavalitsuse ehitusametist, kes kinnitas järgmisi asjaolusid: 1) AW2-arkkitehdit OY tegutses koostöös Arhitektuuribüroo Olli Pekka Jokela OY-ga (esitasid ühispakkumuse) Malmi haigla projekteerimisel peaprojekteerijana, s. t AW2-arkkitehdit OY vastutas eriosade projekteerimise tehnilise koordineerimise eest; 2) Malmi haigla kogu hoonekompleksi (brutopind ~ 21 000 m2) rekonstrueerimistööde projektdokumentatsioon oli projekteerija poolt põhiprojekti mahus lõplikult teostatud ja tellijale üle antud juunis 2009; 3) Malmi haigla ehitustööd algasid käesoleva aasta mais. Malmi haigla projekti tellijalt saadud info, ühispakkujate pakkumus, Olli Pekka Jokela (Arkkitehtitoimisto Olli Pekka Jokela OY) 11.09.2009 kiri ning Helsingi Linnavalitsuse ehitusameti projektijuht Kimmo Tähtineni 14.09.2009 ja 05.10.2009 kirjad tõendavad, et AW2-arkkitehdit OY omab Malmi haigla peaprojekteerijana HT p-s III.2.3.1 nõutud kogemust. French Vietnamese Hospital Ho Chi Minh haigla peaprojekteerijaks on esitatud dokumentide kohaselt olnud prantsuse äriühing Architectute Workshop 2, kellega Matti Juhani Antilal on sõlmitud intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi reguleeriv leping, mille kohaselt võib M. J. Antila esindades ettevõtet, kus ta saab enamusaktsionäriks või asub tööle tegevjuhina, osutada Architectute Workshop 2 arhitektuuriprojektidele ja/või teostatud töödele. Arvestades vaidlustuskomisjoni seisukohta, et hankijal ei olnud esitatud dokumentide põhjal alust selle kohta esitatud kinnituse alusel AW2-arkkitehdit OY-d kvalifitseerida, kuna juriidilise isiku poolt teostatud töödeks ei ole ülekantavad tema osanikuks või töötajateks oleva füüsilise isiku poolt selle juriidilise isikuga mitteseotud tööd, leiti, et ühispakkujad vastavad HT p-s III.2.3.1 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ühe referentsobjekti, s. o Malmi haigla osas. 2

(14)3-09-3081 Osundamine French Vietnamese Hospital Ho Chi Minh haigla projekteerimisele ei ole käsitatav valeandmete esitamisena, mis tingiks ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamise riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 6 alusel. Valeandmed ei ole kõik need andmed, millega hankija otsuse kohaselt ei ole täidetud kvalifitseerimis- või muid hanketeate tingimusi. Selle sätte eesmärk on kõrvaldada menetlusest pakkuja, kes püüab saavutada talle soodsa otsuse langetamist ebaõigete andmete esitamise teel, varjates tegelikke asjaolusid. Tegemist peab olema andmete sellise esitamisega, mis nende andmete tõepärasuse eeldamisel viivad ebaõige otsuse tegemiseni. Ühispakkujad ei ole selle haigla peaprojekteerijana käsitlemisel hankija eest andmeid varjanud. Haigla vastavus/mittevastavus HT p III.2.3.1 nõuetele tuleneb erinevast õiguslikust hinnangust esitatud andmetele ja dokumentidele. Pakkujate poolt lepingule antud hinnanguga mittenõustumine ei ole käsitletav valeandmete esitamisena. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 17.11.2009 otsusega nr 271 kinnitati riigihanke tulemused ning tunnistati OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY ühispakkumus edukaks. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsusega nr 262-09/ 113462 tunnistati hankija 17.11.2009 otsused AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus vaidlustuse alusel kehtetuks ja hankijalt mõisteti vaidlustaja kasuks välja riigilõiv 20 000 krooni. Põhjendused: Vaidlustaja väitel pidanuks hankija otsustamaks projekteerimistööde teostamise üle Malmi haigla objektil peaprojekteerijana põhiprojekti mahus nõudma AW2-arkkitehdit OY-lt lepingu väljastamist. Kuivõrd RHS § 41 lg 1 p 2 kohase lepingu nõuetekohase täitmise tõendamiseks piisab RHS § 41 lg 4 kohaselt ka teise lepingupoole vastavast tõendist/ kinnitusest, siis on teine lepingupool pädev kinnitama ka teisi lepingu täitmist puudutavaid asjaolusid, s.h lepingu täitmist peaprojekteerijana ja põhiprojekti mahus (Malmi haigla tellija esindaja K. Tähtineni 05.10.2009 kiri hankijale). Hankija on kohaste vahenditega ja piisavalt kontrollinud AW2-arkkitehdit OY rolli projekteerimistööde teostamisel Malmi haigla projekteerimisel ja leidnud põhjendatult, et mittevastavust HT p III.2.3.1 kehtestatud tööde teostamise tingimustele peaprojekteerijana ja põhiprojekti mahus ei ole. HT p-s III.2.3.1 sõnade ja numbritega sätestatud aastate vahel ei ole vastuolu. Hankija on sätestanud kümne aasta nõude kalendriaastatena. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt algas tähtaeg 01.01.1999 ja lõppes 31.12.2008. Ühispakkujate kvalifitseerimine on vastuolus RHS § 39 lgga 1, sest nad ei vasta HT p-s III.2.3.1 esitatud tingimusele, kuna Malmi haigla projekt ei valminud põhiprojekti mahus 2008. a lõpuks, vaid alles juunis 2009. Ühispakkujad vastavad HT III.2.3. alap-s 3.5 sätestatud tingimusele. Hankija ei saa ega pea pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel teadma, kas pakkuja esitatud isikud osalevad veel mõne lepingu täitmisel ja selle lepingu tingimusi isiku suhtes (teistel objektidel töötamise keeld). Isegi kui hankijale on teatavaks saanud pakkuja esitatud vastutava isiku osalemine mõnes teise lepingu täitmisel, ei pea ta nimetatud lepingu tingimusi isiku suhtes välja selgitama ega muretsema võimalike pakkujale rakendatavate sanktsioonide pärast. Vaidlustaja väide, et M. Laostet ei ole võimalik hankelepingu täitmisel kasutada, on hankemenetluse hetkeseisus kontrollimatu ja tõendamatu (tööde teostamist ja lepingu täitmist ei ole alustatud). Ühispakkujad ei ole esitanud valeandmeid RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses. AW2-arkkitehdit OY osales Malmi haigla projekteerimisel peaprojekteerijana ja ka teise referentsobjekti kohta esitatud andmed ei olnud mitte valed, vaid olid hankemenetluses esitamiseks sobimatud. 2. OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY taotlesid halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse tühistamist, märkides, et vaidlustavad otsuse üksnes osas, milles leiti, et nad ei vasta hanketeate p-s III.2.3.1 esitatud kvalifitseerimise tingimusele. 3
(14)3-09-3081 Põhjendused: Vaidlustuskomisjon tõlgendas HT p-i III.2.3.1 vastuolus riigihangete seaduse ja hankija eesmärgiga. Kaebajad esitasid selle nõude täitmise tõendamiseks hankijale andmed kahe hoone kohta - French Vietnamese Hospital, Ho Chi Minh, Vietnam (projekti periood 1999/2003) ehk nn Vietnami haigla ja Malmi haigla, Helsingi, Soome Vabariik (projekti periood 2006/2009). Hankija 17.11.2009 otsuses arvestati üksnes Malmi haiglat. Vastustaja selgitas korduvalt, et HT p-s III.2.3.1 toodud kvalifitseerimistingimus sätestati RHS § 41 lg 1 p 2 alusel; tööde teostatuse ajalised raamid kehtestati põhjusel, et riigihanke objektiks on keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd, mistõttu on oluline, et pakkujad oleksid omandanud analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Kvalifitseerimistingimus tööde ajalise teostatuse osas on sõnastatud vastuoluliselt. Kuna hanketeade avaldati 30.06.2009 ja pakkumused tuli hankijale esitada 24.08.2009, siis ei saanud kvalifitseerimistingimuses märgitud “viimase kümne aasta jooksul” ja “1999 - 2008” tähendada ühte ja sama asja. Väljendit „aasta“ on võimalik tõlgendada nii 12-kuulise perioodina; kalendriaastana kui ka majandusaastana. Vaidlustuskomisjon leidis ekslikult, et hankija pidas HT p-s III.2.3.1 silmas kalendriaastat. Selles puuduvad viited kuupäevadele või kuudele, millest järelduks, et sulgudes toodud numbrite puhul peeti silmas perioodi 01.01.1999 - 31.12.
  1. Sulgudes puudub ka viide selle kohta, et tegemist oleks eelnevalt sõnades märgitud perioodi selgitava infoga. Vastupidine arvamus oleks vastuolus hankija antud selgitustega. See seisukoht oleks vastuolus ka RHS-ga, sest RHS § 41 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatakse vastavalt viit või kolme „viimast aastat“ ning RHS § 40 lg 1 p-s 2 kolme „viimast majandusaastat.“ Riigikohtu 18.11.2009 otsuses nr 3-3-1-44-09 (p-d 21, 25-27) selgitati analoogilises olukorras, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ja konkursi korraldamise eesmärke. Hankija eesmärgiks oli selle kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel leida võimalikult professionaalne projekteerija. Ka tingimuse kehtestamise aluseks olnud RHS § 41 lg 1 p 2 sätestab üheselt, et nõuda võib kogemuse omandamist “viimastel aastatel”, mitte mingil kindlal varasemal ajavahemikul. Mitmetimõistetava tingimuse kitsendavaks tõlgendamiseks ühe pakkuja huvides puudub õigustus. Ka AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus mõistis vaidlustuskomisjonile esitatud teesides HT p-i III.2.3.1 selliselt, et selles märgitud tööd võivad olla teostatud ka
  2. aastal. Vaidlustuskomisjon hindas faktiliselt juba 27.10.2009 otsuses kaebajate vastavust HT p-s III.2.3.1 toodud kvalifitseerimistingimusele. Seega rakendas sama haldusorgan samade asjaolude alusel sama kvalifitseerimistingimust ja leidis, et arvestada tuleb projekteerimistöid, mis on teostatud pakkumuste esitamise ajaks. Vaidlustus rahuldati üksnes seetõttu, et vaidlustuskomisjonile jäid ebaselgeks hankija seisukohad puudutavalt kaebajate kvalifitseerimisel Vietnami haigla osas teostatud projekteerimistööde arvestamist.
  3. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse resolutsioon on õige. Kui aga kohus peaks leidma, et põhjendused vaidlustuse rahuldamiseks polnud õiguspärased ja tingivad otsuse tühistamise, siis tuleks kohtuasja raames vaadata uuesti läbi vaidlustuses esitatud need seisukohad, millega vaidlustuskomisjon otsuses ei nõustunud. Vaidlustuse rahuldamise tõttu puudus vaidlustajal RHS § 129 lg 2 p 1 alusel võimalus vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks halduskohtus. Hanketeates märgitud sõnalist ühendit „viimase kümne aasta jooksul“ ja numbrilist ühendit „1999-2008“ tuleb käsitleda tervikuna. Numbriline ühend ei jäta mingit võimalust selleks, et sellega tähistatava ajaperioodi algus võiks langeda mõnele kuupäevale enne aastanumbrit 4
(14)3-09-3081 1999 ning lõpp kuupäevale pärast aastanumbrit
  1. Seega saab numbriline ühend sisaldada 10 aastat üksnes nii, et ajaperioodi algab 01.01.1999 ja lõpeb 31.12.
  2. Kvalifitseerimiseks vajaliku kogemuse omandamise perioodi arvestamine kalendriaastates pole vastuolus RHS-ga. Kvalifitseerimistingimused saavad tuleneda vaid riigihangete registris avaldatud hanketeatest. Isegi kui vastav kvalifitseerimistingimus oleks RHS-ga vastuolus, kehtib see kuni kehtetuks tunnistamiseni. Hankemenetluse alusdokumente saab RHS § 121 lg 1 alusel vaidlustada kuni 3 tööpäeva enne pakkumuste esitamise kuupäeva. Kvalifitseerimistingimust pole vaidlustanud ja see on käesoleval ajal kehtiv. Kui asuda hiljem seisukohale, et algselt
  3. a-ga lõppenud perioodi pikendatakse tagantjärgi pärast pakkumuste esitamise kuupäeva
  4. a juunini, rikutakse RHS § 3 ja koheldaks ebavõrdselt potentsiaalseid pakkujaid, kelle poolt teostatud projektide valmimise aeg langes sellesse perioodi, kuid kes jätsid pakkumuse esitamata, kuna teadsid, et ei täida hanketeates sätestatud kvalifitseerimistingimust. Vaidlustusmenetluses polnud vaidlust selle üle, millal on viimane lubatud tööde teostamise kuupäev. Tõenäoliselt tulenevalt vaidlustaja vastavast märkusest tegi hankija kaebajale antud küsimuses täiendava järelepärimise, mistõttu kajastub ka hankija protokollilise otsuse põhjendavas osas, et tööd lõpetati 20.06.
  5. Varem hankijal ja vaidlustajal vastav teave puudus. Seega ei saanud vaidlustuskomisjon selles küsimuses seisukohta võtta.
  6. SA Tartu Ülikooli Kliinikum palus kaebused rahuldada. Kaebajatel on Malmi haigla peaprojekteerijana HT p-s III.2.3.1 nõutav kogemus olemas. Kõnealuses hanketeate punktis esineb pakkujalt nõutava kogemuse omandamise aja osas vastuolu, sest sõnadega on nõutud, et pakkuja omaks punktis kirjeldatud kogemust viimase kümne aasta jooksul, numbritega kirjutatud periood hõlmab aga hanketeate avaldamise aastale eelnevat kümmet kalendriaastat. Mõistet „viimase kümne aasta jooksul“ tuleb mõista kui kümneaastast perioodi, mida arvutatakse tagasiulatuvalt alates pakkumuste esitamise tähtajast. Pakkuja vastavuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes hanketeate punktis sulgudesse märgitud numbritest, vaid hanketingimuse eesmärgist ja kogu sätte sõnastusest. Kvalifitseerimistingimuse eesmärgiks on, et isik, kellega hankeleping sõlmitakse, omaks lähiminevikus kogemust hankeobjektile sarnase töö teostamisel. Kaebajate kvalifitseerimata jätmine tähendaks nõutud kogemust omavate pakkujate hankemenetlusest kõrvale jätmist põhjusel, et nende kogemus on liiga „värske“. Kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, siis ei saa seda tõlgendada pakkujate kahjuks ega piirata pakkujate õigusi.
  7. Tallinna Halduskohus tühistas 26.03.2010 otsusega vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse ning mõistis AS-lt Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus välja menetluskulud AW2arkkitehdit OY kasuks 85 339 krooni ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks 19 350 krooni. Põhjendused: HT p III 2.3.1 sätestus on sisult vastuoluline, kuna sõnades on mõeldud aastat kui 12-kuulist perioodi (hanketeate avaldamisest tagasi arvates), numbrites aga aastat kui kalendriaastat. Vastuolu tekitab numbrite „1999 - 2008“ lisamine perioodile. Ilma numbriteta oleks üheselt selge, et mõeldakse viimast kümmet aastat hanketeatele eelnevalt, st 01.07.1999 - 30.06.
  8. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada pakkujate huvides laiendavalt nii, et põhiprojekt pidi olema valmis saanud vahemikus 01.01.1999 kuni 30.06.
  9. Hanketeade avaldati 30.06.2009 ja pakkumused tuli hankijale esitada 24.08.
  10. RHS § 29 lg 2 alusel algab hankemenetlus hanketeate avaldamisest registris. Kuigi hanketeates märgitud periood „viimane kümme aastat“ oleks saanud lõppeda ka varem kui 30.06.2009, lõppes see tulenevalt hankedokumentide eesmärgipärasest ja süstemaatiliselt tõlgendamisest 30.06.
  11. Kuna riigihanke objektiks on keerulise aktiivravihaigla projekteerimistööd ja arvestades, et see valdkond areneb väga kiiresti, on hankija jaoks oluline, et pakkujad oleksid omandanud 5
(14)3-09-3081 analoogsete tööde teostamise kogemuse võimalikult hiljuti. Sama eesmärki kannab RHS § 41 lg 1 p 2, millest tuleneb hankija õigus nõuda, et tööd oleksid teostatud määratud arvu viimaste aastate jooksul, mitte lihtsalt mingil kindlal perioodil. Ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-44-09 leiti, et pakkumise kutse dokumentide tõlgendamisel tuleb arvestada korraldatud avaliku konkursi teisi dokumente ja konkursi korraldamise eesmärke. Hanketeates märgitud „aastat“ ei saa käsitleda majandusaastana, sest äriühingud võivad selle määratleda erinevalt. Seetõttu ei saa eeldada, et keegi hanketeadet lugedes arvaks, et on silmas peetud majandusaastat. Ka hankija kinnitas, et silmas ei peetud majandusaastat. Kui hanketeate sõnastuses esineb vastuolu, tuleb tõlgendada seda laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Selline tõlgendus oleks kooskõlas riigihanke menetluse üldpõhimõtetega ega riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Võimalik, et mõni potentsiaalne pakkumissooviga isik jättis pakkumise tegemata, sest tema projekt lõpetati vahemikus 01.01.2009 - 30.06.
  1. Samas on mõistlik eeldada, et hankedokumentidest tuleneva ajalise piirangu ebaselguse korral oleks pakkumisest huvitatud isik küsinud hankijalt selgitust. Ühtegi sellist pakkumissooviga isikut ei olnud ja hankija ei jätnud ühtegi pakkujat kvalifitseerimata põhjusel, et tema projekt ei olnud veel
  2. a lõpetatud. Kaebajad ei ole hanketeadet vaidlustanud ega HT p-s III 2.3.1 märgitud perioodi osas hankijalt selgitust küsinud. Asjaoludest nähtuvalt puudus selleks ka vajadus, sest kaebajad mõistsid tingimust nii, et see hõlmas ka perioodi 01.01.2009 - 30.06.
  3. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus esitatud e-kirjad teiste riigihangete tingimuste kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. Hankedokumendi tingimusi tuleb vaadelda konkreetse hanke valguses ja neis toodud hanketingimused ei sisaldanud endas selliseid vastuolusid nagu oli käesoleva vaidluse esemeks oleva HT p-s III.2.3.
  4. Kaebajad esitasid HT p-s III.2.3.1 nõutud kvalifikatsiooni tõendamiseks andmed kahe haigla projekteerimise kohta. Hankija leidis õigesti, et Malmi haigla projekteerimine kaebajate poolt tõendab nende kvalifikatsiooni HT p-s III.2.3.1 nõutud määras ja kvalifitseeris 17.11.2009 otsusega kaebajad õiguspäraselt. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses. Vastustajal on õigus esitada kaebusele vastuväited, ent ükski õigusakt ei anna talle õigust haldusasja eset täiendada või nn „vastukaebust“ esitada. Nn „vastukaebuse“ esitamise võimalus oleks antud juhul mõistlik, kuid kuna RHS ega HKMS sellist võimalust ette ei näe, ei saa kohus seadusi eirates vastustajale sellist võimalust anda. Kaebuse eseme laiendamise õigust ei tulene vastaspoolele ka ühestki jõustunud kohtulahendist. Seetõttu kohus ei analüüsi, kas AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus taotluses toodud vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse põhjendused, milles ei nõustutud tema väidetega, on õiguspärased või mitte. Otsuse põhjendustega mittenõustumisel tulnuks otsus vaidlustada. Riigikohus pidas otsuses nr 3-3-1-76-09 lubatavaks kaebust üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste muutmiseks. Otsuses märgiti, et kuigi halduskohtumenetluses kohaldub HKMS § 96 kaudu TsMS § 457 lg 1, mille järgi on menetlusosalistele kohustuslik vaid jõustunud kohtuotsuse resolutsioon, võib erandlikel asjaoludel ka üksnes apellatsioonikohtu põhjendustel olla isiku õigustele ja kohustustele mõju, mis õigustab nende vaidlustamist kassatsioonimenetluses. Ka ringkonnakohtu otsus, mis formaalsetel põhjustel tehakse küll kaebaja kasuks ja tühistatakse talle määratud distsiplinaarkaristus, ei pruugi välistada sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist seaduses sätestatud juhul tulevikus. Seega saabuks kohtutäituril, keda süüdistatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, kindlustunne, et talle karistust ei määrata, alles pärast 6
(14)3-09-3081 sellise kohtuotsuse jõustumist, mis välistab karistamise. Selleks on näiteks otsus, mille kohaselt pole süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Riigikohtu otsuse argumentidega analoogselt võiks vaidlustaja, kelle kasuks vaidlustuskomisjon teeb otsuse, kuid kes ei nõustu otsuse põhjendustega, esitada otsusele kaebuse halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ja mõista kaebajatelt välja tema menetluskulud. Põhjendused: Kohtu seisukoht, justkui väljend „viimase kümne aasta jooksul (1999 - 2008)“ oleks ebaselge või vastuoluline, on väär. Esimene osa väljendist sätestab, kui pika ajaperioodiga on antud juhul tegemist ning numbriline osa sätestab ajaperioodi algus- ja lõppdaatumi. Seda, et tegemist on riigihangete praktikas üldlevinud ja üheselt arusaadava kvalifitseerimistingimuse sõnastusega, kinnitavad ka apellandi poolt 25.02.2010 täiendavate seisukohtade juurde lisatud, kuid kohtu poolt arvestamata jäetud tõendid. RHS ega ka selle aluseks olev direktiiv 2004/18/EÜ ei sätesta, millisest momendist tuleb hakata arvestama RHS § 41 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tähtaegade algust. See küsimus pole olnud arutlusel Euroopa Kohtus ja sellele ei ole tähelepanu pööratud ka kirjanduses. Kuna seadusandja pole sätestanud täpset regulatsiooni, on võimalikud erinevad variandid, mille vahel hankija võib valida ja mida praktikas kasutatakse: 1) viimase x aasta jooksul teostatud projektid arvates hanketeates sätestatud pakkumuste esitamise kuupäevast; 2) viimase x aasta jooksul teostatud projektid arvates hanketeate avaldamise kuupäevast; 3) viimase x aasta jooksul teostatud projektid vastavalt hankija poolt täpsustatud ajaperioodile, nt 1999 –
  2. Seda, et kohtu seisukoht, nagu tuleks ajaliselt teatud perioodile tagasiulatuva kvalifitseerimistingimuse kulgemist arvutada alati hanketeate avaldamise hetkest, on ekslik, kinnitab ka RHS § 40 lg 1 p 2 kohaldamisega seonduv. Kui hanketeade avaldatakse kalendriaasta alguses, oleks ettevõtetelt, kelle majandusaasta lõpeb
  3. jaanuaril, võimatu nõuda hanketeate avaldamisele eelneva majandusaasta aruande esitamist. Kohtu käsitlust ei muuda õiguspäraseks asjaolu, et sageli nõutakse ebaselgetes hanketeadetes kogemust „viimase x aasta jooksul“. Kohtu tõlgendus, et pakkujatelt nõutud projekt peab olema teostatud ajavahemikul 01.01.1999 - 30.06.2009, on väär ja vastuolus HT p-i III.2.3.1 sõnastusega. Sellisel juhul oleks tegemist 10,5 aastase perioodiga, mis lõpeb
  4. a. Kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu 17.05.2007 otsusega nr 3-3-1-100-06, mille kohaselt ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtaega reeglite muutmine või ka laiendav ja kitsendav tõlgendamine kohtu poolt lubatud. Seda kinnitab ka RHS § 121 lg-s 1 sätestatu, et vaidlustus hanke alusdokumendi peale peab olema esitatud igal juhul enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Kohtu seisukoht on vastuolus ka RHS § 3 p-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeldada, et isik, kes on riigihankel osalemisest huvitatud, kuid ei täida kvalifitseerimistingimusi, peaks hankija käest eraldi üle küsima, kas ta on hankedokumentidest õigesti aru saanud, ei oleks mõistlik. Kui pakkuja ei nõustu esitatud kvalifitseerimistingimusega või tingimus on vaatamata hankija poolsetele selgitustele ebaselge, peab ta selle vaidlustama enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Tõsiseltvõetav ei ole kohtu väide, et ühispakkujad ei pidanudki järelepärimist tegema või vaidlustust esitama, kuna nad mõistsid HT p-i III.2.3.1 juba algusest peale nii, et see hõlmab ka
  5. a juunis lõpetatud projekte. Kohtu viited vastustaja esindajate kohtuistungil antud ütlustele on asjakohatud. Tagantjärgi antavad seisukohad kvalifitseerimistingimuse tõlgendamise puhul ei oma mingit tähendust, 7
(14)3-09-3081 kui kvalifitseerimistingimus on üheselt mõistetavalt sõnastatud. Samuti ei näita see vastustaja tegelikke motiive vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel. Lisaks on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et kohtumenetluses haldusakti tagantjärele põhistada ei saa. Asjakohatu on kohtu viide Riigikohtu 18.11.2009 otsusele nr 3-3-1-44-99, sest tegemist pole täiendavat tõlgendamist vajava sättega ja RHS § 121 lg 1 välistab laiendava tõlgendamise. Väär on kohtu seisukoht, mille kohaselt pidanuks apellant vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega mittenõustudes esitama kohtule kaebuse. Vaidlustusmenetluses kehtib RHS § 129 lg 2 näol erinorm, mis sätestab detailselt, kellel on õigus esitada vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebust. Riigikohtu 11.12.2009 otsuses nr 3-3-1-76-09 ei analüüsita RHS § 129 lg-ga 2 seonduvat, mistõttu ei saa seda nii tõlgendada, et ka vaidlustusmenetluse puhul eksisteerib täiendavaid aluseid vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks. Vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste peale kaebuse esitamine ei omaks mingit tähendust, kuna hankija teeb sellisel juhul uue otsuse, mille puhul ei oleks ta seotud kohtu poolt juba kehtetuks tunnistatud otsuse osas võetud seisukohtadega. Samuti võib hankija mitte käsitleda uues otsuses neid küsimusi, mille osas vaidlustuskomisjon ei nõustunud vaidlustajaga. Isegi kui hankija tugineb uues otsuses samadele seisukohtadele, mille vaidlustaja vaidlustas, kuid millega vaidlustuskomisjon ei nõustunud, on vaidlustajal võimalus need uuesti vaidlustada. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2008 otsuse nr 3-08-1677 p-s 7 nõustuti identses olukorras suure osaga apellandi argumentidest. Arvestades ka PS §-st 15 tulenevat isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, tuleb antud asja lahendamisel läbi vaadata järgmised apellandi 27.11.2009 vaidlustuse seisukohad, millega vaidlustuskomisjon otsuses ei nõustunud: 1) kaebajad ei osalenud peaprojekteerijana Malmi haigla projekteerimisel, lisaks pole selge, kas antud haigla põhiprojekt on üldse hanketeates ettenähtud tähtajaks valminud; 2) HT p III.2.3.3.5 kohaselt peab pakkuja riigihanke teostamiseks kaasama vastutava võtmeeksperdina nõrkvooluspetsialisti, kes peab vastama ettenähtud tingimustele. Kaebajate pakkumuses nõrkvooluspetsialistina nimetatud Margus Leostel puudub võimalus osaleda vastutava spetsialistina hankemenetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisel; 3) kaebajad esitasid kvalifitseerimistingimuste osas valeandmeid ja hankija oleks pidanud nad RHS § 38 lg 1 p 6 alusel menetlusest kõrvaldama. See muudab hankija otsused kaebajate kvalifitseerimise ning nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta õigusvastaseks; 4 ) kuna hankija pole täitnud ülaltoodud asjaolude väljaselgitamiseks oma uurimiskohustust, muudab antud menetluslik viga vaidlusalused otsused juba iseenesest õigusvastaseks. Kohus luges ekslikult hankija asjas kolmandaks isikuks, kuigi ta pidanuks olema vastustaja ka kohtumenetluses. Vaidlustusmenetlus kujutab endast sisuliselt vaidemenetlust. Halduskohus peab andma hinnangu nii algselt vaidlustatud hankija otsuse kui vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasusele. Ei ole mõistlik eeldada, et apellant pidanuks halduskohtumenetluses vastustajana kaitsma hankija otsuseid, mida ta vaidlustusmenetluses vaidlustas. Tuginedes RHS § 12 lg 4 ja § 117 lg 1 koosmõjus tõlgendamisele, tulnuks ühispakkujaid käsitleda ühe kaebajana, mistõttu pidanuks nad maksma kaebuse esitamisel vaid 20 000 krooni riigilõivu. Seetõttu on ülejäänud 20 000 krooni väljamõistmine apellandilt igal juhul põhjendamatu ja kaebajad peaksid enammakstud riigilõivu ise tagasi küsima. Hankija näol on tegemist avalik-õiguslike isikute poolt loodud ja asutatud juriidilise isikuga, mille üheks põhitegevuseks on hankemenetluste läbiviimine. Seega on hankija näol RHS mõttes tegemist osaga avalikust võimust, millele viitab tema kohustus riigihankeid korraldada. Seetõttu peab hankija tagama vastava personali olemasolu, kes on kompetentne riigihangetega seonduvates küsimustes hankija seisukohti kaitsma. Riigihangete Registri andmetel on hankija 8
(14)3-09-3081 ainuüksi
  1. aastal korraldanud kümneid riigihankeid. Seda silmas pidades ei olnud advokaadi abi kasutamine hankija poolt põhjendatud. Sellest tulenevalt ei oleks pidanud apellandi kanda jääma ka hankija menetluskulud.
  2. OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning jäid halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellandi väide, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole hanketeates sätestatud reeglite muutmine või laiendav ja kitsendav tõlgendamine lubatud, on asjakohatu ja pole kooskõlas üldpõhimõttega, et kui kohaldatava reegli sisu ei ole üheselt selge, on vajalik seda kohaldamiseks tõlgendada. Kohtu viide Riigikohtu 18.11.2009 otsusele on asjakohane, sest eri- ja ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamise ja avatud hankemenetluses teenuse ostmiseks menetluse läbiviimise eesmärgid ja üldpõhimõtted on sisuliselt samad. Teiste hankijate praktika ei saa tõendada vaidlustuskomisjoni 18.12.2010 otsuse õigsust. Antud juhul polnud küsimus esitatud tingimuse õiguspärasuses, vaid selle sisu tõlgendamises. Apellant oli põhjendatult määratud vaidluse lahendamisel halduskohtus vastustajaks ja tal ei ole võimalik kaebust laiendada. Vaidlustuskomisjoni ja hankija otsust ei saa samastada. Kaebust hankija otsustele ei ole kohtule esitatud, mistõttu need ei ole käesoleva haldusasja esemeks ja seetõttu ei saa hankija olla vastustajaks. Juhul kui ta oleks vastustajaks, oleks vaidlus mõttetu, sest hankija tunnistab kaebust täielikult. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2010 määrusest tuleneb, et hankija on jätkuvalt kolmandaks isikuks. Vastustaja isik sõltub sellest, kas vaidlustuskomisjon on vaidlustatud hankija otsuse kehtetuks tunnistanud või mitte. Kui vaidlustuskomisjon on hankija otsuse kehtetuks tunnistanud, on vastustajaks isik, kes esitas vaidlustuse vaidlustuskomisjonile. Kui vaidlustuskomisjon vaidlustatud hankija otsust aga kehtetuks ei tunnista, on vastustajaks kaebuses hankija. Kuivõrd halduskohtul ei ole võimalik asendada vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendusi oma põhjendustega, on halduskohtul võimalik arutada kaebust vaidlustuskomisjoni otsusele üksnes ulatuses, mida kaebus hõlmab. Kuna apellandil puudus õigus laiendada kaebajate kaebust, ei omanud asja lahendamisel mingit tähtsust Malmi haigla projekteerimisleping. Kohtuvaidluste pidamine ei kuulu hankija põhitegevuse hulka ja tema koosseisus pole ühtegi juristi. Kuna kohtus esindamine eeldab laiemaid õigusteadmisi kui hankemenetluse läbiviimine ja käesolev vaidlus on olnud mahukas, ei näe kaebajad alust muuta halduskohtu otsust ka kolmanda isiku kasuks väljamõistetud õigusabikulude osas.
  3. SA Tartu Ülikooli Kliinikum palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jäi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Juhul, kui hanketeade sisaldab vastuolulist tingimust või tingimusi, hanketeate vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja tõusetunud on vaidlus hanketeate tingimuse kohaldamise üle, lasub esialgu hankijal ja kohtuvaidluse korral kohtul kohustus vastavat tingimust tõlgendada. Vastuolu puhul tuleb leida tõlgendus, mis enim arvestab pakkujate õiguste ja huvidega. Menetlus vaidlustuskomisjonis ja halduskohtus tõendavad, et HT p III.2.3.1 ei ole üheselt arusaadav. Ükski pakkujatest ei küsinud hankijalt selgitust nimetatud punktis sätestatud perioodi kohta, mistõttu apellandi viide hankija poolt pakkujatele 05.08.2009 saadetud selgitusele ei ole asjakohane. Selles üksnes korrati vaidlusaluse alapunkti sõnastust. Kohus ei käsitanud vastustaja seisukohti tõenditena, vaid andis neile hinnangu järelduse tegemisel HT p-s III.2.3.1 sätestatud ajaliste raamide eesmärgi osas. Hanke eesmärkide olulisust pakkumise kutse dokumentide hindamisel on pidanud oluliseks ka Riigikohus otsuses nr 3-3-1-44-09, millele halduskohus on õigesti viidanud. 9
(14)3-09-3081 Apellant leiab ekslikult, et hankija poolt selgituste andmine kvalifitseerimistingimuse eesmärgi kohta on käsitatav haldusakti tagantjärgi põhistamisena. Seetõttu on asjakohatud ka apellandi viited nimetatud küsimust käsitatavatele Riigikohtu lahenditele. Käesoleval juhul ei ole vaidlust haldusakti formaalse õiguspärasuse üle. Kohus lähtus õigesti HKMS § 19 lg-st 7 ja vaatas asja läbi kaebuse piirides. Kohus määratles ka hankija menetlusliku seisundi õigesti. Hankija ei saa olla riigihankevaidluse jätkumisel halduskohtus igal juhul vastustajaks. Arvestades, et RHS § 129 tulenevalt esitatakse kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale, ei saa hankija olla vastustajaks ka juhul, kui vaidlustuskomisjoni otsusega on hankija otsus kehtetuks tunnistatud. Sel juhul on hankija ja vaidlustuskomisjoni otsused oma sisult erinevad ning halduskohtule esitatud kaebuse nõudeks on siis eelduslikult vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine eesmärgiga jätta hankija otsus kehtima. Kui hankija pidanuks asja läbivaatamisel halduskohtus olema vastustaja, oleks tema ja vastustajate kui kaebajate seisukohad kattunud. Kaebaja ja vastustaja menetluslik seisund eeldab, et nende seisukohad vaidluse eseme osas on vastandlikud. Kui riigihangete vaidlustuses säilitavad isikud sama menetlusliku seisundi kui vaidlustuskomisjonis, peaks vaidlustaja jääma kaebajaks sõltumata sellest, kes kaebuse halduskohtule esitab ning hankija ja puudutatud isiku kaebused oleksid käsitatavad taotlusena vaadata sama vaidlus uuesti läbi. Selline käsitlus eeldaks aga vastavat õiguslikku regulatsiooni ega ole tuletatav kehtivast õigusest. Ka nimetatud regulatsiooni puhul oleks apellant menetluses kolmandaks isikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määratles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses SA Tartu Ülikooli Kliinikum kolmanda isikuna. Kohtupraktikat arvestades muudab ringkonnakohus oma seisukohta ja peab asjakohaseks osundada menetlusosaliste staatuse küsimuses Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2010 otsusele haldusasjas nr 3-09-1345 (otsus jõustus Riigikohtu 08.06.2010 määrusega), milles (p 8) selgitati järgmist: „Riigikohus on 04.03.2010 otsuses haldusasjas 3-3-1-11-10 leidnud, et riigihangete vaidlustes tuleb halduskohtumenetluses vastustajaks lugeda hankijat, kelle otsuse peale vaidlustuskomisjoni pöörduti. Riigikohus ei käsitlenud eeltoodud lahendis küsimust, millise staatuse omandavad halduskohtumenetluses vaidlustajad olukorras, kus nende vaidlustus rahuldati ning kohtusse pöördub kaebusega pakkuja, kelle suhtes hankija poolt antud soodsa otsustuse on vaidlustuskomisjon oma otsusega kehtetuks tunnistanud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud vaidlustajaid ei saa halduskohtumenetluses vaadelda kolmandate isikutena HKMS § 14 lg 3 p 1 tähenduses. Arvestades, et halduskohtumenetluses on vastustajaks läbivalt hankija, tuleb vaidlustajaid kui isikuid, kelle initsiatiivil algas kohustuslik vaidlustusmenetlus hankija haldusaktide õiguspärasuse üle, pigem võrdsustada kaebajatega. Vastupidine tõlgendus paneks esialgse soodustava haldusakti adressaadi (antud juhul AS Merko Ehitus) olukorda, kus kaebuse lahenduse tulemusest sõltumata pole menetluskulude väljamõistmine tema kasuks võimalik: ühelt poolt oleks ta kohtumenetluses nö vastustaja poolel ning teisel poolt ei oleks vaidlustajatelt kui kolmandatelt isikutelt HKMS § 92 lg 1 alusel menetluskulude väljamõistmine võimalik.“ Seega tuleb hankijat käsitleda halduskohtumenetluses vastustajana.
  2. Menetlusosaliste vahel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kõnealuse HT p-i III.2.3.1 esimeses lauses („Pakkuja (üks ühises pakkumuses osaleja) peab omama kogemust viimase kümne aasta jooksul (1999 – 2008) vähemalt ühe vähemalt 20 (kakskümmend) tuhande ruutmeetri suuruse brutopinnaga aktiivravihaigla hoone või hoonekompleksi projekteerimisel peaprojekteerijana minimaalselt põhiprojekti mahus“) on kvalifitseerimistingimus sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt või mitte. 10
(14)3-09-3081 Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kvalifitseerimistingimus ei ole sõnastatud selgelt ja üheselt mõistatavalt. HT p-s III.2.3.1 esineb pakkujalt nõutava kogemuse omandamise ajaperioodi osas vastuolu, kuna sõnadega („viimase kümne aasta jooksul“) nõutakse, et pakkuja omaks punktis kirjeldatud kogemust viimase kümne aasta jooksul, numbritega (1999 - 2008) kirjutatud ajaperiood hõlmab aga hanketeate avaldamise aastale eelnevat kümmet kalendriaastat. Apellandi käsitlus, mille kohaselt väljendi sõnaline osa sätestab, kui pika ajaperioodiga on tegemist ning numbriline osa sätestab ajaperioodi algus- ja lõppdaatumi, ei kõrvalda eeltoodud vastuolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et riigihankes osalemisest huvitatud mõistlik isik mõistaks sõnaliselt ja numbriliselt sätestatud ajaperioode kattuvatena. Kuivõrd sõnaliselt ja numbriliselt sätestatud ajaperioodid ei kattu, siis seostab riigihankes osalemisest huvitatud mõistlik isik tõenäolisemalt väljendi sõnalises osas toodud ajaperioodi alguse mitte hanketeate avaldamisele eelneva kalendriaastaga, nagu on ajaperiood märgitud numbrites, vaid pigem jooksva ehk hanketeate avaldamise aastaga, seda eriti olukorras, kus hanketeade on avaldatud poolaasta lõppedes (30.06.2009), mitte kalendriaasta alguses, nagu apellandi poolt halduskohtule esitatud hanketeadetes. Eeltoodud ajaperioodi arvestamise käsitlus on ringkonnakohtu arvates tavapärane ja kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 2, millele apellandi esindaja viitas ringkonnakohtu istungil. Asjaolu, et kvalifikatsioonitingimus nõutava varasema kogemuse omandamise ajaperioodi osas on sõnastatud sarnaselt viies hankija poolt halduskohtule esitatud (04.02.2010 25.02.2010 avaldatud) hanketeates (tl 151 - 166), ei muuda kõnealust kvalifitseerimistingimust selgeks ja üheselt mõistatavaks. Samas kinnitavad kaebajate poolt halduskohtule esitatud (08.07.2009 - 15.01.2010 avaldatud) hanketeated (tl 177 - 193), et pakkujatel nõutud kogemuse omandamise aega määratletakse riigihangete praktikas kõnealusest erinevalt, sõnastades kvalifikatsioonitingimuse üheselt mõistetavalt ja selgelt tõlgendamisruumi jätmata.
  1. Apellant märgib õigesti, et RHS § 121 lg 1 teise lause kohaselt tuleb vaidlustus hanke alusdokumentide peale esitada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Antud juhul tõusetus küsimus hanketeates sätestatud kvalifikatsioonitingimuse mitmetimõistetavusest alles pärast hankija poolt pakkumuste hindamist ning pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamist, mistõttu lasus vaidlustuskomisjonil vaidlustuse läbivaatamisel ja halduskohtul kaebuse läbivaatamisel kohustus tõlgendada hanketeates sätestatud mitmetimõistetavat kvalifikatsioonitingimust. Kuigi apellandi viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-100-06 (p 14) märgitakse, et riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline roll pakkumismenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise eesmärgi (RHS § 6) tagamiseks, keskendutakse selles lahendis erinevalt käesolevas asjas tõusetunud õiguslikest probleemidest pakkumiste esitamise tähtpäeva vaikimisi muutmise küsimusele seoses pakkumismenetluse peatamisega, mistõttu see viide ei ole asjakohane.
  2. Nõustudes halduskohtu HT p III.2.3.1 tõlgendusega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõlgendada seda mitmetimõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimistingimust pakkujal nõutava varasema kogemuse omandamise ajaperioodi osas teisiti kui seda tegi halduskohus. Halduskohus leidis õigesti, et olukorras, kus seadusandja ei ole sätestanud, millisest momendist tuleb hakata arvestama RHS § 41 lg 1 p-s 2 nimetatud tähtaja algust ja kvalifitseerimistingimus on hanketeates sõnastatud mitmetimõistetavalt, tuleb sellist kvalifitseerimistingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Halduskohus on HT p III.2.3.1 tõlgendamisel 11
(14)3-09-3081 arvestanud põhjendatult kõnealuse riigihanke korraldamise ja RHS § 41 lg 1 p-i 2 kehtestamise eesmärke. Asjakohane on ka halduskohtu viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-4409, milles käsitleti eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamist ja pakkumise kutse dokumentide tõlgendamist, sest nimetatud konkursi ja teenuse ostmiseks avatud hankemenetluse läbiviimise eesmärgid ja üldpõhimõtted on sisuliselt samad. Asjaolu, et ajavahemik, mille jooksul peab pakkujatelt nõutud projekt olema teostatud, pikeneb halduskohtu poolse tõlgenduse läbi poole aasta võrra, ei saa pidada kõnealuse kvalifitseerimistingimuse kehtestamise eesmärki (sõlmida leping isikuga, kes omab lähiminevikus kogemust hankeobjektile sarnase töö teostamisel) silmas pidades oluliseks. Halduskohtu poolne tõlgendus on kooskõlas riigihanke menetluse üldpõhimõtetega ega riku RHS § 3 p-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet.
  1. Põhjendatud on apellandi seisukoht selles, et tal puudus tulenevalt RHS § 129 lg 2 p-st 1 võimalus vaidlustada halduskohtus vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendusi, sest vaidlustuskomisjon rahuldas tema vaidlustuse. Riigikohtu 11.12.2009 otsuses nr 3-3-1-76-09 toodud argumendid ringkonnakohtu otsuse motiivide erandlikel asjaoludel vaidlustamise lubatavuse kohta Riigikohtus ei ole analoogia korras laiendatavad kohtuvälise vaidluse lahendamise organi otsuse vaidlustamisele halduskohtus. Vaidlustuskomisjoni otsuse põhjenduste peale kaebuse esitamine ei saa tagada selle esitajale Riigikohtu otsuses silmas peetud kindlustunnet.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu kaebuse eseme käsitlusega ja leiab, et kuigi RHS § 129 lg 2 näeb ette halduskohtule kaebuse esitamise vaidlustuskomisjoni otsuse peale, on vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse esemeks nii nagu vaidlustuse esemekski hankija 17.11.2009 otsused kaebajate kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Lisaks peab halduskohus kontrollima vaidlustuskomisjoni otsuse õiguspärasust sarnaselt ringkonnakohtuga halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Lahendades kaebust, milles taotleti vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamist hankija 17.11.2009 otsuste kehtetuks tunnistamise kohta kaebajate kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas, pidi halduskohus hankija 17.11.2009 otsuste õiguspärasusele hinnangut andes võtma seisukoha ka apellandi poolt kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud väidete suhtes, millega vaidlustuskomisjon otsuses ei nõustunud ja millele hinnangu andmist apellant halduskohtult taotles. Apellandi vaidlustusmenetluses esitatud väited hankija 17.11.2009 otsuste õigusvastasuse kohta ei välju käesoleva kaebuse piiridest ega ole käsitatavad nn „vastukaebuse“ esitamisena.
  3. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha halduskohtu poolt hindamata jäetud apellandi väidete suhtes. 1) Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt kaebajad (AW2-arkkitehdit OY) ei osalenud peaprojekteerijana Malmi haigla projekteerimisel, lisaks pole selge, kas antud haigla põhiprojekt on üldse hanketeates ettenähtud tähtajaks valminud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjon on tuginedes RHS § 41 lg 1 p-le 2 ja lg-le 4 järeldanud õigesti, et hankija võis kaebajate HT p-s III.2.3.1 kehtestatud tingimustele vastavuse hindamisel tugineda Malmi haigla tellija esindaja ja koos AW2-arkkitehdit OY-ga ühispakkumuse esitanud Arkkitehtitoimisto Olli Pekka Jokela OY esindaja kirjadele AW2arkkitehdit OY osalemise kohta peaprojekteerijana Malmi haigla projekteerimisel ja kinnitusele haigla põhiprojekti valmimise kohta mais
  4. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad peaprojektijuht K. Tähtineni 05.10.2009 kiri hankijale, millele osundatakse hankija protokollilises otsuses (ja mille ringkonnakohus võttis asja juurde, kuna halduskohus ei olnud nõudnud vaidlustuskomisjonilt välja vaidustuse läbivaatamisel koostatud toimikut), ja samast otsusest nähtuv protokollimata toiming (hankija konkursikomisjoni liikme T. Kivastiku ja 12
(14)3-09-3081 hankija konsultandi P. Pitsneri kohtumine 10.11.2009 Helsingis Malmi haigla projekti tellija projektijuhi E. Lehmusoksaga kaebajate HT p-s III.2.3.1 kehtestatud tingimustele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks) riigihankemenetluses nõutaval määral AW2-arkkitehdit OY osalemist peaprojekteerijana Malmi haigla projekteerimisel ning Malmi haigla põhiprojekti valmimist enne vaidlusaluse riigihanke väljakuulutamist. Arvestades eeltoodut ei pidanud hankija nõudma AW2-arkkitehdit OY-lt lepingu väljastamist otsustamaks projekteerimistööde teostamise üle Malmi haigla objektil peaprojekteerijana põhiprojekti mahus ja samal põhjusel ei pidanud lepingu asja juurde võtmist vajalikuks ka ringkonnakohus. 2) Ringkonnakohtu arvates ei anna apellandi väited alust kahelda ka kaebajate vastavuses HT p-s III.2.3.3.5 sätestatud tingimustele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajate pakkumuses nõrkvooluspetsialistina nimetatud Margus Leoste pädevus vastab HT p-s III.2.3.3.5 sätestatud nõuetele. Samuti nähtub vaidlustuskomisjoni 27.10.2009 otsuse p-st 13, et hankija on nõudnud tema tegeliku tööleasumise võimaluse tõendamiseks sellekohast kinnitust, mille M. Leoste on hankedokumentide vormil VIII allkirjastanud. Vaidlustuskomisjon märgib vaidlustatud otsuses õigesti, et pakkuja saab tõendada oma vastavust kvalifitseerimise tingimusele dokumentidega, mille nõudeõigus on hankijal tulenevalt RHS § 41 lg 1 p-st 5 (andmed pakkuja või taotleja või tema juhtide ja teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta). Erinevalt RHS § 41 lg 1 p-st 8 (pakkuja kinnitus töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu täitmisel kasutada) ei sea RHS § 41 lg 1 p 5 vastutavate isikute andmete esitamise õigsust sõltuvusse võimalikust eelnevast kirjalikust kokkuleppest tellijaga selle isiku osalemisel mõne teise (hanke)lepingu täitmisel. Seega hankija ei saa ega pea pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel teadma, kas pakkuja esitatud isikud osalevad veel mõne lepingu täitmisel ja selle lepingu tingimusi isiku suhtes (teistel objektidel töötamise keeld). Kui ka hankijale on teatavaks saanud pakkuja esitatud vastutava isiku osalemine mõnes teise lepingu täitmisel, ei pea ta nimetatud lepingu tingimusi isiku suhtes välja selgitama ega muretsema võimalike pakkujale rakendatavate sanktsioonide pärast. Samuti ei saa asjaolust, et interneti kaudu on väidetavalt võimalik saada informatsiooni M. Leoste seotuse kohta SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke nr 110480 tulemusena sõlmitud lepingu täitmisega, teha järeldust, et teda ei ole võimalik kasutada vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu täitmisel. 3) Ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjon on vaidlustatud otsuses järeldanud õigesti ja piisavalt põhjendanud, miks kaebajate poolt osundamine pakkumuses French Vietnamese Hospital Ho Chi Minh haigla projekteerimisele ja nõrkvooluspetsialistina Margus Leoste nimetamine ei ole käsitatavad valeandmete esitamisena RHS § 38 lg 1 p 6 tähenduses. Ka ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud sätte eesmärk kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja, kes püüab saavutada talle soodsa otsuse langetamist ebaõigete andmete esitamise teel, varjates tegelikke asjaolusid. Ühispakkujad ei ole hankija eest varjanud French Vietnamese Hospital Ho Chi Minh haigla projekteerimisega seotud andmeid, vaid on esitanud need koos intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi reguleeriva lepinguga (mille väljavõte koos tõlkega on ringkonnakohtu poolt võetud asja juurde), millest nende arvates tulenes selle vastavus HT p-s III.2.3.1 sätestatud kvalifikatsioonitingimusele. Kaebajate poolt lepingule antud hinnanguga mittenõustumine ei ole käsitatav valeandmete esitamisena. Nagu eelpool märgitud, ei tulenenud RHS-st hankijale õigust ega kohustust nõuda ühispakkujate pakkumuses nõrkvooluspetsialistina nimetatud Margus Leoste kohta andmeid tema lepingulise seostuse kohta teiste tellijatega ega ühispakkujatele kohustust selliseid andmeid esitada. 13
(14)3-09-3081 4) Ringkonnakohtu hinnangul on hankija selgitanud välja kaebajate kvalifitseerimistingimustele vastavuse hindamisel tähtsust omavad asjaolud ja apellandi väide hankija poolt uurimiskohustuse rikkumisest on alusetu.
  1. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et hankija 17.11.2009 otsused kaebajate kvalifitseerimise, nende pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas olid õiguspärased ning vaidlustuskomisjonil puudus alus nende kehtetuks tunnistamiseks. Seega on halduskohtu otsus vaidlustuskomisjoni 18.12.2009 otsuse tühistamise kohta lõppjäreldustes õige, kuid halduskohtu põhjendusi tuleb muuta apellandi vastuväidete hindamata jätmise osas ja asendada need käesoleva kohtuotsuse punktides 13 - 15 toodud põhjendustega.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et ühispakkujaid tuleks käsitleda ühe kaebajana. Erinevalt ühisest pakkumusest ei näe riigihangete seadus ette "ühise vaidlustuse" ja halduskohtumenetluse seadustik "ühise kaebuse" instituuti. Seega esitab iga kohtusse pöörduja eraldiseisva kaebuse. Väide, et ühispakkumise esitamise tõttu on kaebuse esitajate poolt vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamine võimalik vaid ühiselt, ei põhine seadusel. Nimelt peaks kohtusse pöördumise õiguse sedavõrd olulise piirangu, mille kohaselt ei ole isikul seda õigust võimalik teostada individuaalselt, otseselt ette nägema seadus. Ühise pakkumise esitanud isiku keeldu eraldi kaebuse esitamiseks seadus ei sätesta.
  3. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et temalt hankija menetluskulude väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Riigihangete läbiviimine on üheks SA Tartu Ülikooli Kliinikum kui avalik-õiguslike isikute poolt asutatud juriidilise isiku ülesandeks, mille õiguspärasuse üle peetavates kohtuvaidlustes ei ole välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu, arvestades, et ta viib järjepidevalt läbi hankemenetlusi. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada apellandilt hankija menetluskulude väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hankija halduskohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
  4. Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude taotlused. AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus taotles 58 440 krooni (õigusabi 38 440 krooni ja riigilõiv 20 000 krooni) väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes apellandilt hankija menetluskulude väljamõistmise osas ja apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, on põhjendatud jätta apellandi apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 93 lg 5). OÜ Civen ja AW2-arkkitehdit OY taotlesid 26 636,15 krooni advokaadi teenuse kulude väljamõistmist ning esitasid kulude kandmist ja kantud kulude hüvitamise kohustust tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulusid ei ole alust pidada põhjendamatult suurteks ja mõistab need apellandilt HKMS § 92 lg 1 alusel AW2-arkkitehdit OY kasuks välja. SA Tartu Ülikooli Kliinikum taotles 13 500 krooni õigusabi eest kantud menetluskulu väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Arvestas eelmises punktis märgitut ei pea ringkonnakohus põhjendatuks mõista apellandilt välja ka hankija apellatsioonimenetluse kulusid ja jätab need HKMS § 93 lg 5 alusel tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.