KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 12.oktoobril 2010.a. Tallinnas 3-10-1660 AS „Ragn-Sells“, AS

) §-le 66 lg 5, mis sätestab, et teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vastavalt lisale 2 antakse süvakogumismahuti teenustasule koefitsient 1 ning teenustasu arvestatakse lisas 1 oleva pakkumuse maksumusest p-s 18.4.1 oleva valemi järgi. Kui kahe pakkuja segaolmejäätmete 1 m3 vedamise pakutavad maksumused on ühesugused, on neil ka ühesugused süvakogumismahutite teenustasud, mis tähendab, et punktil 19.2 puudub igasugune mõte, kuna pakkujad jäävadki võrdseks ning konkurss nurjuks. Seega on PKD-d ilmselgelt vastuolus konkursi korraga ja kuuluvad täies ulatuses tühistamisele. Kui kohus ei pea võimalikuks tühistada PKD-sid täies ulatuses, palub kaebaja alternatiivnõudena tühistada PKD-de järgmised punktid: - p 19.2 ja lisa nr 2 „Teenustasude maksumuse esildis“ osas, kus määratakse süvakogumismahuti koefitsiendiks 1, ülaltoodud põhjustel; - p 18.4.2 ja lisa 2 osas, kus suurjäätmeid käsitletakse kui segaolmejäätmeid, suurjäätmete koefitsiendiks on määratud 1,5 ja teenustasu on seatud sõltuvusse segaolmejäätmete 1 m3 vedamiseks pakutavast maksumusest. See pole proportsionaalne ning on vastuolus PKD punktidega 19.1, 16.5 ja 17.5.3,

§-ga 66 lg 5 ja §-ga 66 lg 6, mille kohaselt jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Suurjäätmed ja segaolmejäätmed on erinevad jäätmeliigid, millel on erinevad kogused, omadused ja jäätmeveo teenindussagedused. Seda kinnitab ka fakt, et Vabariigi Valitsuse 6.04.2004.a. määrusega nr 102 kehtestatud jäätmete nimistu järgi on suurjäätmed ja segaolmejäätmed erinevad jäätmeliigid, millel on erinevad jäätmekoodid. Samuti on nende jäätmeliikide vedu korraldatud erinevalt. Seetõttu ei saa suurjäätmete veo puhul kulusid optimeerida niimoodi, nagu segaolmejäätmete veo puhul. Koefitsient 1,5 on liiga väike ja toob kaasa selle, et ettevõtja, pakkudes soodsaimat segaolmejäätmete veo hinda, mis pole põhjendamatult madal, pakub automaatselt põhjendamatult madalat suurjäätmete veo hinda, mis tingiks pakkumise tagasilükkamise vastavalt PKD punktile 17.5.

1. 3 Isegi kui suurjäätmeid saab sellise koefitsiendiga nõuetekohaselt käidelda, võib suurjäätmete ja segaolmejäätmete teenustasude omavaheline sidumine välistada PKD p-s 19.
2. sätestatud eesmärgi, et edukaks tunnistataks ettevõtja, kes tegelikult suudaks teha kõige soodsama pakkumise; - lisa 4 „Korraldatud jäätmeveo leping“ p 4.13, mille kohaselt juhul, kui jäätmeveo teenuse osutamisel ilmneb asjaolusid, mis ei võimalda vedajal jäätmekäitluslepingut täita, on vedaja kohustatud objektilt lahkumata viivitamatult mobiiltelefoni teel kontakteeruma jäätmevaldajaga ning jäädvustama olukorra digitaalsete fotodena, millelt on võimalik tuvastada probleemi olemus ja objekti aadress; kui jäätmevaldaja pole sündmuskohalt telefoni teel kättesaadav, tuleb teda teavitada lepingu mittetäitmisest 12 tunni jooksul e-posti või telefoni teel. Proportsionaalseks ei saa pidada vedaja kohustust kontakteeruda telefoni või e-posti teel jäätmevaldajaga, sest vedajal pole kõigi jäätmevaldajate kontaktandmeid ja pole tõenäoline, et nendega suudaks vedajat varustada ainuõiguse andja. Seega pole tingimust võimalik täita. Isegi kui ainuõiguse andja leiaks, et vedaja on oma kohustuse täitnud ka siis, kui teavitab lepingu täitmise võimatusest ainuõiguse andjat 12 tunni jooksul telefoni või e-posti teel, oleks see tingimus selgelt ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Näiteks ei saaks vedaja laupäeval tõenäoliselt kellegagi linnavalitsusest kontakti ja prügivedaja peaks saatma isiklikult või kellegi kaudu e-kirja, mille arvelt kannataks põhitöö jäätmete vedamine. Kui võtta eraldi tööle inimene, kes hakkaks saatma teateid, oleks see täiendav kulu, mille põhjendatus on kaheldav, sest mida teeks linnavalitsus laupäeval kell 18 informatsiooniga, et ühes kohas ei õnnestunud lepingut täita. On ilmne, et enne esmaspäeva, s.o. järgmist tööpäeva ainuõiguse andja seda informatsiooni ei vajaks; - lisa 4 p 4.16, mille kohaselt kohustub vedaja kandma piirkonnas teenuse osutamisega seotud majandamis- ja muud kulud ning pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda vedaja raamatupidamise sise-eeskirjades; tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas vedaja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. Viidatud lepingupunkt kordab sõna-sõnalt konkurentsiseaduse (KonkS) § 18 lg 1 p 2, kuid niisugune järelevalveõigus kuulub Konkurentsiametile, kohalikul omavalitsusel sellist õigust pole. Seda kinnitab ka Konkurentsiameti 4.05.2010.a. selgitus KonkS § 18 lg 1 p 2 kohaldatavuse kohta(tl I-94-95). Seega on PKD alusel pandud vedajale kohustus esitada andmeid linnale, mis on avalikult teatanud, et plaanib oma jäätmevedamisteenust osutava ettevõtte loomist. Nõutava teabe näol on tegemist jäätmevedaja ärisaladusega, mille avaldamise nõudmine on õigusvastane. Selle punkti mõte on saada kaebaja ärisaladus ja oskusteave enda valdusesse, et siis lisa 4 p 7.8.2 alusel lõpetada leping ja alustada ise jäätmeveo teenuse osutamist. Varem pole lepingutes olnud andmete esitamise kohustust; - lisa 4 p 6.3, mis sätestab, et kui vedaja rikub p-ga 4.17 endale võetud kohustust, on linnal õigus nõuda vedajalt leppetrahvi iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest 0,05% punktis 2.1.6 nimetatud garantii summast, kuid mitte rohkem kui garantii summa; p 4.17 kohaselt aga kohustub vedaja hüvitama oma süülise tegevusega teenuse osutamisel ainuõiguse andjale, jäätmevaldajale või kolmandale isikule tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele. Seega peaks p 6.3 järgi vedaja maksma ainuõiguse andjale muuhulgas leppetrahvi juhul, kui vedaja tekitab teenuse osutamisel mistahes kolmandale isikule või jäätmevaldajale kahju. Selline säte ei ole proportsionaalne, arvestades ka, et ainuõiguse andjal puudub lepingus mistahes kohustus maksta vedajale leppetrahvi; - lisa 4 p 7.8.2, mille kohaselt on pooltel õigus mõjuvate põhjuste ilmnemisel leppetrahvi maksmata ja teisele poolele kahju hüvitamata leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele vähemalt 90 päeva ette. Mõjuvaks põhjuseks on linna jäätmehoolduse korralduse reorganiseerimine, mis on ainuõiguse andjast endast sõltuv asjaolu. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel kannaks vedaja olulisi kahjusid, sest pakkumise esitaja on lähtunud oma tulude-kulude arvestamisel sellest, et saab ainuõiguse 3 aastaks. Vedaja kannab suurimaid kulutusi alati veo alustamisel.

§ 68

lg 1 kohaselt antakse ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse 4 osutamiseks kuni viieks aastaks. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et ainuõiguse andmise konkursi mõte on leida vedaja mitmeks(maksimaalselt viieks) aastaks. Olukorras, kus ainuõiguse andja võib 90-päevase etteteatamisega lepingu lõpetada, peab pakkuja järelikult arvestama, et lepingu võimalik minimaalne kehtivusaeg ongi 3 kuud. Selline regulatsioon on aga selges vastuolus avaliku konkursi mõttega leida parima hinnaga parim pakkuja võimalikult pikaks ajaks. Samuti kahjustuvad seeläbi oluliselt avalikkuse huvid. Teenustasu määr on otseses sõltuvuses teenuse osutamise perioodi pikkusest. Kui pakkumise esitamisel saab arvestada teenuse osutamisega 3aastase jooksul, jaotuvad ka kulud nii pika aja peale. Kui aga tuleb arvestada, et võimalik maksimaalne teenuse osutamise aeg ongi veidi enam kui 90 päeva, tuleb kogu investeering jaotada vastava perioodi peale, mistõttu teenuse hind kujuneb oluliselt kõrgemaks. Seda ülesütlemise tingimust linna varasemate konkursside lepingutes pole olnud. Linna selgitus p 7.8.2 osas oli, et seda kohaldatakse, kui muutub seadus. Seaduse muutmine on lepingu lõpetamise alusena ette nähtud aga p-s 7.8.1 ja seda vaidlustatud pole. Seega on kõnealune punkt ebaproportsionaalne, vastuolus avaliku konkursi mõttega ning nii teenuse osutaja kui avalikkuse huvidega. Kolmanda isikuna palub AS „Ragn-Sells“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused. Kaebaja AS „Veolia Keskkonnateenused“ palub tühistada PKD-de lisa nr 4 p-d 4.13, 4.16 ja 7.8, esitades vaidlustatud sätete õigusvastasuse osas üldjoontes samad põhjendused, mis AS „Ragn-Sells“. Täiendavalt leiab kaebaja, et kuna lisa 4 p 6.2 kohaselt on linnal võimalik vedajalt p 4.13 rikkumise eest nõuda leppetrahvi kuni 150 000 kr ning pole ette nähtud lepingu rikkumist välistava asjaoluna olukorda, mil jäätmevaldajaga ühenduse saamine pole vedajast sõltumatutel asjaoludel õnnestunud, on p 4.13 ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. P 4.16 piirab tarbetult kaebaja põhiseaduse(PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid Riigikohtu üldkogu 3.12.2007.a. otsuse nr 3-3-1-41-06 p-de 26-28 järgi ei saa kohalik omavalitsus ilma seaduses sätestatud volitusnormita piirata isikute põhiõigusi. Põhjendamatu on nõuda arvestuse pidamist iga toote ja teenuse kohta eraldi, sest paljud kulud pole üheselt jagatavad(näit. kontorikulud). Peale selle kohustatakse vedajat pidama arvestust ka nende teenuste osas, mida vedaja küll osutab jäätmevaldajatele, kuid mis pole ainuõiguse objektiks – see nõue on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Olukorras, kus jäätmevedajale on kehtestatud PKD p-des 6.2.9, 6.2.13 ja lisa 4 p-des 4.7.1 ja 4.7.2 olulisi investeeringuid eeldavaid nõudeid, on p-s 7.8 linnale antud võimalus öelda leping üles ilma kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise kohustuseta ebaproportsionaalne. Osundatud punkt on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ka põhjusel, et lepingu erakorralise ülesütlemise korral vedajale tekkivad võimalikud kahjud on märkimisväärselt suuremad kui linnale tekkivad kahjud, kuna aluste esinemine, mis võimaldavad lepingut erakorraliselt üles öelda (punktid 7.8.1 ja 7.8.2), sõltub otseselt korraldatud jäätmeveo lepingu teisest poolest, s.o Tallinna linnast. Kui vedaja saab ainuõiguse piirkonnas, kus seni korraldatud jäätmevedu puudus, nõuab see vedajalt olulisemalt suuremat aega ja raha, kui jäätmeveo alustamine piirkonnas, kus korraldatud jäätmevedu juba on. Jääb mulje, et linn tahab, et vedajad näeksid selle korraldamise ja rakendamise vaeva ära ning siis linn teeb oma jäätmeveoettevõtte. Töölepingu seaduse § 100 lg 4 kohaselt maksab tööandja majanduslikul põhjusel tähtajalise töölepingu ülesütlemisel töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. 90-päevane ülesütlemistähtaeg ei maanda vedaja riske seoses töölepingutega ning veokite võimalike liisingulepingute rikkumisega seonduvate kahjunõuetega. P 7.8 järgi jäävad nende lepingute ülesütlemisest tulenevad võimalikud kahjud vedaja kanda, mida ei saa aga pidada põhjendatuks olukorras, kus lepingu ütleb üles linn ning seda linnast endast sõltuvatel asjaoludel. Kolmanda isikuna palub AS „Veolia Keskkonnateenused“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused. Kaebaja OÜ „Adelan Prügiveod“ palub tühistada vaidlustatud PKD-d täies ulatuses. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada PKD-de p-d 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12, 18.4, 19.1 ja 19.2 ning lisa 1 ja lisa 2 osas, millega on kehtestatud sügavkogumismahutitele koefitsient 1,0 ja suurjäätmetele koefitsient 1,5, ning lisa 4 p-d 2.1.6, 4.7.1, 4.7.3, 4.13, 4.16, 6.1, 6.3 ja 7.8.

1. 5 P 5.1.5 järgi ei või jäätmeveokid olla pakkumise esitamise ega kogu ainuõiguse tähtaja vältel vanemad kui 10 aastat, biolagunevate jäätmete veokid ja kahekambrilised jäätmeveokid vanemad kui 5 aastat; vedaja on kohustatud vahetama vanema jäätmeveoki jooksvalt uuema vastu. See tingimus on kirjas ka p-s 6.2.9, mis sätestab, milliseid jäätmeveokeid peab ettevõtjal olema võimalik ainuõiguse ajal kasutada. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 17 lg 3 kohaselt ei tohi korraldatud jäätmeveoks kasutatav jäätmeveok olla vanem kui 10 aastat. Jääb mõistetamatuks, miks on konkursil seda tähtaega lühendatud ning sellega oluliselt kitsendatud konkursil osaleda saavate ettevõtjate ringi. Asjaolu, et veok on näiteks 6 aastat vana, ei muuda teda veel keskkonnale ohtlikuks, kui masin on tehniliselt korras. P 6.2.9.1 nõuab, et kaks jäätmeveokit peavad olema seotud üksnes antud piirkonnaga. Ettevõtja peab esitama kinnituse, et p-s 6.2.9.1 nimetatud jäätmeveokid pole koormatud samaaegselt muude jäätmeveolepingutega(p 7.1.5). Lasnamäe piirkonnas on valdavalt korterelamud ning lõppladestuskoht suhteliselt lähedal, mistõttu tavalise jäätmeveoringi peale kulub oluliselt vähem aega kui eramajadega piirkondades. Kõnealune piirang võtab ettevõtjalt võimaluse efektiivselt ja paindlikult korraldada jäätmevedu, teostades sama veokiga vajadusel jäätmevedu ka teistes piirkondades või ühendades erinevaid piirkondi. Nõue seab kahtluse alla kaebaja poolt edaspidi sarnastel konkurssidel eduka osalemise. Kaebuse esitamisel on kaebaja küll vastav nendele tingimustele, kuid arvestades masinapargi jooksvat vananemist, võib ta ainuõiguse perioodil muutuda mittevastavaks. Vastustaja soovib vedaja tegevust põhjendamatult jälgida ja nõuab põhjendamatus ulatuses aruandlust. Vedaja peab võimaldama linnal jälgida GPS-seadmega varustatud jäätmeveoki liikumist internetis reaalajas(p 5.1.7). Lisa 4 p 4.7.1 järgi peab jäätmeveok olema varustatud GPSseadmega, mis lisaks jäätmeveoki teekonnale võimaldab fikseerida ka kogumisvahendi tühjendamise toimingu, sealjuures kohustub vedaja: võimaldama linnal jäätmeveoki liikumist jälgida reaalajas internetis(p 4.7.1.1); säilitama GPS logi vähemalt 3 kuud ja linna nõudmisel esitama GPS logi väljavõtte(p 4.7.1.2), samuti esitama linna nõudmisel linnale kuni 3 kuu kõneeristused(p 4.7.3). Interneti teel reaalajas vedaja jäätmeveoki liikumise jälgimise nõue on põhjendamatu, sellega sekkutakse kaebaja ettevõtlustegevusse ja privaatsusse, sekkumisel puudub seos korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmisega ainuõiguse kestel, see riivab ülemääraselt ettevõtlusvabadust ja annab vastustajale võimaluse ärisaladusega tutvumiseks. Eksitav ja vale on vastustaja väide, et GPSsüsteemi kaudu kontrollib prügila, kas toodud prügi pärineb autojuhi poolt nimetatud kohaliku omavalitsuse territooriumilt. GPS-süsteem on küll kaebajate endi poolt juurutatud töövahend, kuid see on üksnes sisemiseks kasutamiseks ning sellele pole juurdepääsu ei prügilatel ega ainuõiguse andjatel. Vajadusel saab GPS logi järgi kontrollida vaid jäätmete nõuetekohast vedu. 8.09.2010.a. jäätmeveo piirkondades nr 2, 3, 4, 8 ja 13 väljakuulutatud avalike konkursside PKD-des on vastustaja loobunud sellisest tingimusest, mis kinnitab kaebaja seisukohta sellise sekkumise ülemäärasusest(tl II-139-152). Kõneeristuste nõudel puudub seos korraldatud jäätmeveo teenusega, sest teenuse nõuetekohasust on linnal võimalik kontrollida GPS logi järgi. Vastustajal puudub õiguslik alus vedajalt teenuse omahinna arvestuse osas andmete nõudmiseks(lisa 4 p 4.16), selline õigus on KonkS § 18 lg 1 p 2 järgi üksnes Konkurentsiametil. Tulude ja kulude detailse arvestuse kaudu soovib vastustaja põhjendamatult saada korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eesmärkidest väljuvat informatsiooni, mis tähendab juurdepääsu konkureeriva ettevõtja ärisaladusele, kuna linn on avalikkust korduvalt teavitanud kavatsusest asutada oma prügiettevõtja, mis muuhulgas hakkaks tegelema ka jäätmeveoga. Ka see punkt on 8.09.2010.a. väljakuulutatud konkursside PKD-dest kadunud. Vastustaja nõuab asjakohatute kinnituste esitamist. Ettevõtja peab olema nõuetekohaselt täitnud kõik alates 1.01.2008.a. sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise lepingud(p 6.2.7) ja tal ei tohi viimase 6 kuu jooksul alates pakkumise esitamisest olla olnud maksevõlgnevusi jäätmekäitluskoha ees ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskoht võlgnevuse tõttu lõpetanud või rohkem kui seitsmeks järjestikuseks päevaks peatanud ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmise, või tal peab olema sõlmitud faktooringleping(p 6.2.15). Ettevõtja peab kvalifikatsiooni kontrollimiseks esitama: kirjaliku kinnituse maksuvõlgnevuste puudumise kohta teistes kohalikes omavalitsustes(p 6 7.1.6), lisaks alates 1.01.2008.a. ettevõtjale väljastatud jäätmeveo lubade ja korraldatud jäätmeveo lepingute loetelule ka ainuõiguse andjate kirjalikud kinnitused korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise lepingute nõuetekohase täitmise kohta (p 7.1.11), jäätmekäitluskoha kirjaliku kinnituse, et ettevõtjal puuduvad viimase 6 kuu jooksul jäätmekäitluskoha ees võlgnevused ulatuses, mille korral on jäätmekäitluskoht võlgnevuse tõttu lõpetanud või vähemalt 7 järjestikuseks päevaks peatanud ettevõtjalt jäätmete vastuvõtmise, või jäätmekäitluskoha kirjaliku kinnituse faktooringlepingu olemasolu kohta, mis garanteerib jäätmekäitluskohale ettevõtjale osutatud jäätmekäitlusteenuste eest tasumise (p 7.1.21). Kõigi jäätmekäitluskohtade kirjalike kinnituste esitamise nõue on ebamõistlikult koormav, piisaks ka vastavatest lepingutest loetelu esitamisest, mille põhjal on vastustajal kahtluste tekkimisel võimalik teha järelepärimisi. Kaebuse esitajale on ainuõigus antud viie ainuõiguse andja poolt, mistõttu on keeruline saada pakkumiste esitamise tähtajaks kirjalikku kinnitust lepingute nõuetekohase täitmise kohta, samuti on nõuetekohase täitmise tingimus vaieldav ja võimaldab erinevat sisustamist. Kirjaliku kinnituse asemel maksevõlgnevuste puudumise kohta teistes kohalikes omavalitsustes tagaks sama eesmärgi nõue esitada pakkuja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse tõend maksuvõlgade puudumise kohta analoogiliselt riigihangete seaduse §ga 38 lg 1 p
2. 8.09.2010.a. väljakuulutatud konkursside PKD-des on vastustaja loobunud kõigi ainuõiguse andjate kirjalikust kinnitusest, samuti kõigi jäätmekäitluskohtade ees võlgnevuste puudumise kinnituse nõudest ja küsib üksnes AS „Tallinna Prügila“ kinnitust. Arusaamatu on nõue esitada pakkumise juures garantiiandja kinnitus linna ja vedaja vahelise lepingu punktis 2.1.6 nimetatud garantiikirja andmise kohta pakkumise edukaks tunnistamisel(12.1.12), sellist nõuet pole p-s 7 toodud kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavate dokumentide hulgas. Vastuoluline ja mõistetamatu on hindamissüsteem ja pakkumise edukaks tunnistamine pdes 18.4, 19.1 ja 19.2 ning lisa 1 ja 2 osas, millega on kehtestatud sügavkogumismahutitele koefitsiendiks 1,0 ning suurjäätmetele koefitsiendiks 1,
3. Kaebaja kui sügavkogumismahutite osas Eestis suurimat ja pikaajalisimat kogemust omav ettevõtja teab, et kohane koefitsient selle jäätmeliigi osas on 1,3-1,
4. Seda kinnitavad ka kahe kuu andmed ühe sügavkogumismahuti jäätmete kaalumise kohta(tl II-210). Õigusvastased on p 18.4.2 ja lisa 2 osas, millega suurjäätmete vedu käsitletakse kui segaolmejäätmete vedu, suurjäätmete koefitsiendiks on määratud 1,5 ja suurjäätmete veo teenustasu on sõltuvusse seatud segaolmejäätmete 1m3 vedamiseks pakutavast. Muude konkursi esemeks olevate jäätmeliikide – paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed – osas pole teenuse hinnal määravat tähendust. Seega saab eduka pakkumise puhul määravaks ainult segaolmejäätmete teenuse hind ning üksnes siis, kui see on võrdne, on otsustavaks sügavkogumismahutite osas teenuse hind. Seotud koefitsientide tõttu pole PKD järgi võimalik esitada võrdsete segaolmejäätmete teenuse hinna korral erinevaid sügavkogumismahutite teenusehindasid. Lisa nr 4 p 2.1.6 järgi on pangagarantii lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 660 000 kr kestusega
5. tööpäevast alates lepingu allkirjastamisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni. Nimetatud summa ulatuses peab vedaja maksma linnale leppetrahvi, kui linn võtab vedajalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud alusel ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada piirkonnas korraldatud jäätmevedu(p 6.1). Selline pangagarantii on põhjendamatult suur, arvestades, et 3 piirkonna peale kokku tuleb tasuda 1,98 mln kr, millise summa kogu ainuõiguse kehtivuse perioodiks broneerimine pole majanduslikult põhjendatud ja koormab ettevõtjat ebamõistlikult. Pangagarantii suurus ei põhine mingitel arvestustel, vastustaja väitel on see seotud piirkonnas tekkivate olmejäätmete 1 kuu ladestamistasuga prügilasse. Kaebaja ei näe siin mingit seost vedajale seatud leppetrahvi suurusega, sest konkursi esemeks on siiski korraldatud jäätmevedu, mitte jäätmete ladestamine. Pealegi pole aastase ladestamistasu 6 milj kr puhul 1 kuu ladestamistasu 660 000 kr, vaid 500 000 kr. Samuti on ebaproportsionaalsed leppetrahvi suurus ja lisa 4 p-s 6.3 ettenähtud kohustus maksta leppetrahvi linnale ka siis, kui vedaja tekitab teenuse osutamisel kolmandale isikule või jäätmevaldajale kahju ning viivitab kahju hüvitamisega. Linnale ei kaasne mistahes rikkumisega kohustust maksta vedajale leppetrahvi. 7 Ebaproportsionaalsed on ka lisa 4 p-s 4.13 vedajale pandud kohustus jäätmevaldajaga kontakteerumiseks 12 tunni jooksul ja p-s 7.8.2 sätestatud korraldatud jäätmeveo erakorralise ülesütlemise alus. Isegi kui vedajal on kõigi jäätmevaldajate telefoninumbrid, on ebamõistlik üksnes 12 tunni pikkune teavitamisaeg juhul, kui kohapeal ei saada ühendust. Arvestades, et jäätmevedu teostatakse ka puhkepäevade eelselt ja puhkepäevadel, eeldab sellise nõude täitmine, et vedaja peab ka oma klienditeeninduse poole töö korraldama selliselt, et tal oleks alati võimalik 12 tunni jooksul pärast vedude teostamist võtta ühendust mistahes jäätmevaldajaga. Et tegemist on ebamõistliku tingimusega, kinnitab fakt, et 8.09.2010.a. konkursside PKD-des on vastustaja määranud tähtajaks 24 tundi. Kaebaja on vaidlustanud lisa 4 p 7.8.2, kuid toetab ka AS „Veolia Keskkonnateenused“ kaebust kogu p 7.8 tühistamiseks. Arvestades jäätmeveolepingu täitmisele tehtud investeeringuid ja lepingu tähtaega pole 90-päevane etteteatamistähtaeg piisav. P-s 7.8 toodud kumbagi lepingu ülesütlemise alust ei saa pidada mõistlikuks. Need alused annavad linnale õiguse öelda leping üles sõltuvalt otseselt linnast, mistõttu vastustajal on võimalik tekitada olukord, kus tal on võimalik leping ühepoolselt üles öelda ilma vedajale kahju hüvitamata ja leppetrahvi maksmata. Niisugusel ülesütlemisel kannab ettevõtja olulisi kahjusid, sest lepingu sõlmimisel arvestab ta ainuõiguse saamisega 3 aastaks ning neid kahjusid pole võimalik ära hoida. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et korraldatud jäätmeveo kulud on suuremad just ainuõiguse esimesel poolel seoses teenuse osutamise alustamisega. Kui vedaja peab sisuliselt arvestama vaid 90-päevase lepinguga, on sellevõrra kõrgem ka teenuse eest küsitav hind. Kolmanda isikuna palub AS „Adelan Prügiveod“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. Kaebused on esitatud eesmärgil säilitada jäätmeveol Lasnamäel võimalikult pikaks ajaks vabaturg. Lasnamäe piirkonnas on alates 2008.a. konkursid välja kuulutatud 3 korral, kuid kunagi pole jõutud lepingu sõlmimiseni, sest konkursi tingimused on vaidlustatud. Kaebajad on tingimusi vaidlustamata osalenud vaidlustatud konkurssidega identsete tingimustega 13.04.2010.a. väljakuulutatud konkurssidel teistes Lasnamäe piirkondades ning kvalifitseerunud, seega on konkursi tingimused kaebajatele tegelikkuses vastuvõetavad ja täidetavad(tl II-47-49). Väär on kaebajate väide, et PKD-d ei võimalda välja selgitada edukat pakkujat, kui 1 m3 veohind on pakkujatel võrdne. P 18.3.2 sätestab, et vedaja pakub ise soovitava teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks analoogiliselt biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi vedamiseks. Süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel tuleb lähtuda punktist 18.4.
6. Kaebaja üksnes eeldab, et suurjäätmete koefitsient 1,5 on liiga madal. Konkursi korraldaja on arvestanud PKD-de koostamisel

§ s 66 lg 5 toodud kriteeriumidega ja leidnud, et suurjäätmete teenustasu 1,5-kordne korrutis segaolmejäätmete 1 m3 teenustasuga on piisav suurjäätmete vedamise kulude katmiseks. Kaebajatele on olnud arusaadav, et süvakogumismahutite tühjendamise m3 teenuse hinna pakkumisel ei tule lähtuda segaolmejäätmete 1 m3 pakutud teenuse hinnast. AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ on pakkunud 13.04.2010.a. väljakuulutatud konkurssidel süvakogumismahutite tühjendamise m3 hinda erinevalt võrreldes segaolmejäätmete 1 m3 veo maksumusega. Süvakogumimahuti koefitsient 1 pole oluline, kuna p 18.3.2 ütleb üheselt, et vedaja pakub süvakogumismahuti vedamise teenustasu hinna, mis pole sõltuv 1 m3 segaolmejäätmete teenustasu hinnast; teine lausepool ütleb, et need tuleb ise esitada, need pole seotud 1 m3 segaolmejäätmega. Kaebajad on küsinud vastustajalt selgitusi selle punkti osas ja vastustaja on selgitanud täpselt sedasama, et see ei ole omavahel seoses. Vedajad on eelnevatel konkurssidel pakkunud paberi ja kartongi vedamise hinnaks 0 kr, näit. OÜ „Adelan Prügiveod“ 7.01.2008.a. väljakuulutatud konkurssidel, mistõttu puudub vajadus võtta hindamissüsteemi kujundamisel arvesse paberi ja kartongi veoteenuse hinda. PKD-s on olemas punkt, mis võimaldaks valida edukat pakkujat kahe võrdse pakkumise korral ja kaebajatele on antud selle kohta eelnevate konkursside raames ammendavad kirjalikud selgitused(tl II-50-52). Konkursi korraldajal on kaalutluse tulemusel õigus otsustada, milliseid tingimusi esitatakse PKD-s ettevõtja kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjate8 le ei sobi, ei tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased. Kaebajad on püstitanud oma argumentatsioonid vaid oletustele ja spekulatsioonidele, mis ei tugine ühelegi põhjendusele. Konkursi korra § 16 järgi kontrollib õiguse andja pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 2 kohaselt kogutakse eeskirja §-s 21 lg 1 p 1 3 nimetatud olmejäätmeid liigiti eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele. PKD-s võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta. Punktid 5.1.5 ja 6.2.9 pole omavahel vastuolus. Tähelepanelikul lugemisel on võimalik aru saada, et vedajal peab olema pakkumise ajal ja kogu ainuõiguse ajal kasutada veok biolagunevate jäätmete veoks, mis peab olema alla 5 aasta vana ja veoki vananedes peab vedaja selle jooksvalt vahetama uuema vastu. Tingimus, et biolagunevate jäätmete veok ei tohi olla vanem kui 5 aastat, on kooskõlas jäätmehoolduseeskirja §-ga 31 lg 2, mis annab võimaluse seada veokitele erinõudeid. Kui segaolmejäätmete veoks on vastustaja kehtestanud nõuded, et 2 veokit peab olema koormatud ainult selle piirkonnaga ja vedajal peab olema 1 veok, mida saab kasutada asendusautona, siis biolagunevate jäätmete veol on kriteeriumiks, et vedajal peab olema üks veok ja see ei tohi olla vanem kui 5 aastat. Vastustaja on maandanud biolagunevate jäätmete veoriski sellega, et seadnud tingimuseks suhteliselt uue ja seega eeldatavalt töökindla veoki olemasolu nõudmisega. Kriteeriumide seadmisel olnud eesmärk tagada biolagunevate jäätmete vedu ilma tõrgeteta. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 3 p 1 ja

§-st 66 lg 2 on kohalikul omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja osutub konkursil kvalifitseerituks. Konkursi korra § 16 lg 3 jätab konkursi korraldajale võimaluse kontrollida kohalike maksude osas kohustuse täitmist kõigis kohalikes omavalitsustes. Konkreetse isiku varasem maksekäitumine on sobiv ja kohane näitaja, iseloomustamaks ettevõtte usaldusväärsust ning seda kasutatakse praktikas sageli. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise oluliseks eesmärgiks on ettevõtja usaldusväärsuse kontrollimine ning tema finantsdistsipliini väljaselgitamine, et ainuõiguse kehtivuse jooksul oleks tagatud jäätmeveoteenuse osutamine. P 7.1.6 nõue esitada ettevõtja enda kirjalik kinnitus, et tal puuduvad kõigis teistes kohalikes omavalitsustes maksevõlgnevused, pole ebamõistlikult koormav, p 7.1.5 kohaselt peab ettevõtja esitama tõendi ainult Tallinna linna ees maksevõlgnevuste puudumise kohta. Vastustajale on oluline hinnata ettevõtja maksedistsipliini ja seega on oluline saada kinnitus, et ettevõtja pole maksevõlglane kohalike omavalitsuste ees. Maksedistsipliini hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, millise kohaliku omavalitsuse ees maksevõlgnevus on tekkinud, vaid fakt, et ettevõttel puuduvad maksevõlgnevused. Vastustaja on fakti kontrollimise jätnud enda kanda, mida tuleb pidada mõistlikuks. P 7.1.21 nõue on põhjendatud, õiguspärane ja vajalik vältimaks olukorda, kus jäätmekäitluskoht võib keelduda jäätmete vastuvõtmisest. Üksnes teave jäätmekäitluskohaga sõlmitud lepingute olemasolu kohta ei anna vastustajale kindlust, et vedajalt jäätmeid ka vastu võetakse. Prügifirmalt kirjaliku kinnituse võtmine ja vastustajale esitamine pole ebamõistlikult koormav konkursi tulemusel antavat jäätmeveo ainuõigust silmas pidades. Samuti pole ebamõistlikult koormav p-de 6.2.7 ja 7.1.11 nõue küsida ainuõiguse andja(te)lt kinnitust, et vedaja on jäätmeveo lepinguid täitnud nõuetekohaselt. Kui kaebaja pole varem lepinguid korrektselt täitnud, pole alust eeldada, et ta vastustajaga sõlmitud lepingut täidaks nõuetekohaselt. Loomulikult pole ka mineviku näitajate pinnalt usaldusväärseks loetud pakkuja puhul sajaprotsendilist garantiid, et ta ainuõiguse saamise perioodi jooksul mitte kunagi ei riku ühtegi kohustust, kuid risk on sellise ettevõtja puhul märkimisväärselt väiksem kui ettevõtja puhul, kes on varasemates õigussuhetes oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kaebajad on seni täitnud kõiki jäätmeveo lepinguid nõuetekohaselt ja esitanud aprillis 2010.a. väljakuulutatud 5 piirkonna konkurssidel vastustajale ka vastavad kinnitused. Jäätmeveo piirkonnad on kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ning kooskõlas

ga.

§ 67

lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. PKD nõue tagada piirkonnas vähemalt kaks jäät9 meveokit, mis pole samaaegselt koormatud teiste veopiirkondadega, on teenuse osutamiseks vajalik ja proportsionaalne. Ühes Lasnamäe piirkonnas tekib olmejäätmeid aastas ca 10 000 t, päevas seega 27 t. Ühe veoki mahutavas on ca 6-8 t jäätmeid ning sellega on ühes jäätmeveopiirkonnas ajalist piirangut ja veoki mahutavust arvestades võimalik päevas teha reaalselt 2-3 veoringi, seega vedada ühes päevas maksimaalselt 24 t jäätmeid. Mis tähendab, et isegi kui üks veok on töös 365 päeva aastas, ilma et veokile oleks võimalik teha tehnilist hooldust jms, ning veok teeks kolm veoringi päevas, pole võimalik osutada ühe jäätmeveokiga Lasnamäe piirkonnas veoteenust. Asjaolu, et OÜ „Adelan Prügiveod“ võib-olla ei suuda tagada kahe üksnes selle piirkonnaga hõlmatud veoki olemasolu, ei tee seda tingimust veel õigusvastaseks. GPS-süsteem on kaebajate enda poolt juurutatud töövahend teenuse osutamisel. Selle süsteemi abil on võimalik tuvastada veoki läbitud teekonda ja selle vältel tehtud peatusi, jälgida, et veok tõesti sõidab konteinerini ja tühjendab selle. Veoringi jälgimine ja selle logide säilitamine lubab kontrollida ja tuvastada, millisest jäätmeveo piirkonnast ja haldusterritooriumilt prügi koguti ja kas prügi ladestatakse lähimasse prügilasse ehk siis Tallinna Prügilasse. Internetis reaalajas vedaja jäätmeveoki liikumise jälgimise võimaldamise nõude eesmärgiks on lepingu järelvalve tõhusam teostamine, mitte vedaja ärisaladusega tutvumine. Ainuõiguse andja pole jäätmeveoga tegelev konkureeriv asutus ning tagab talle nimetatud nõuete täitmise tagajärjel teatavaks saava informatsiooni konfidentsiaalsuse. MTÜ „Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus“ andmetel on kõigi suuremate jäätmevedajate veokid varustatud GPS-seadmetega, mida vedajad kasutavad ettevõtte sõidumarsruudi jälgimiseks ja analüüsimiseks, kütusekulu arvestamiseks jne(tl II-194). Lepingu p-s 4.7.3 on silmas peetud üksnes kõneeristusi, mis tehakse jäätmevaldajatele või vastustajale autost seoses jäätmeveo lepingu täitmisega. Pangagarantii nõue 660 000 kr on vajalik ja seaduslik ning annab nii vastustajale kui pakkujale kindlustunde, et peale lepingu sõlmimist on tagatud lepinguliste kohustuste täitmine. Garantii suurus on seoses piirkonnas ühe kuu jooksul tekkivate olmejäätmete ladestamistasuga prügilasse. Lasnamäe ühe piirkonna olmejäätmete prügilasse üleandmise tasu ühes kuus on minimaalselt 500 000 kr, aastas seega 6 milj kr. Kui vedaja ei suuda tõendada, et tal on olemas ühe kuu finantsressursid summas, mis katab elanikkonnalt piirkonnas kokku kogutud prügi ladestustasu, on ohustatud prügi üleandmine prügilasse ja jäätmeveoteenuse nõuetekohane osutamine tervikuna. Lisa 4 p 4.13 eesmärk on, et tekkinud olmejäätmed saaksid igal juhul esimesel võimalusel ära veetud. Kui vedaja mingil põhjusel ei pääse mahuti juurde ja sõidab jäätmevaldajat teavitamata lihtsalt minema, on tagajärjeks konteinerite ületäitumine ja prügi keskkonda sattumine. Oluline on ka ajaline faktor, kuna äravedamata prügi hulk suureneb iga päevaga, lisaks kaasnevad kulud jäätmevaldajatele tühisõidu arve ja konteinerivälise prügi äravedamise näol. Kui vedaja võtab jäätmevaldajaga ühendust ja takistus mahutile juurdepääsuks langeb ära, pole vaja teavitada sellest vastustajat. Kui jäätmevaldaja, olenemata sellest, et vedaja juhtis tema tähelepanu sellele, et mahutile ligipääs on takistatud, jätkuvalt ei täida oma kohustust võimaldada jäätmete vedu prügilasse, tekib vedajal p 4.11 alusel kohustus teavitada sellest vastustajat. Kohalik omavalitsus sekkub ja vajadusel korraldab ise jäätmete veo asendustäitmise käigus. Lepingu p 4.13 ja p 4.11 eesmärk on vältida linnaruumi reostamist prügiga juba algstaadiumis, mistõttu on sellekohane lepingupunkt proportsionaalne ja legitiimne. Kaebajad pole ka näidanud, millisel alternatiivsel, kuid vähem koormaval viisil on võimalik sama eesmärki saavutada ega välja toonud sagedust, kui mitmel korral kuus keskeltläbi juhtub, et ligipääs mahutitele on takistatud. Jäätmeveolepingu sõlmimisel esitab jäätmevaldaja vedajale oma kontakttelefoni numbri ja e-posti aadressi, mistõttu on alusetu kaebajate väide kontaktandmete puudumise kohta. Olukord, kus prügiveoauto juht pole 12 tunni jooksul saabunud tagasi tühjendusringilt, ei saa takistada kaebajat linnaga ühendust võtmast. Kuidas vastustajat teavitatakse probleemist, on vedaja sisemise töökorralduse küsimus. Autojuhil peab olema igal ajal võimalus saada ühendust oma firma kontoriga, kes saadab vastava info vastustajale. Selle lepingupunkti rikkumise eest p-s 6.2. ettenähtud leppetrahv kuni 150 000 kr pole ebaproportsionaalne, sest trahvisumma suurus igal konk10 reetsel juhul sõltub lepingurikkumise olulisusest. Lasnamäe kolme piirkonna prügifirmade käive kokku aastas on hinnanguliselt ca 60-80 milj kr. Lisa 4 p 4.16. on kooskõlas kehtiva õigusega. Vedaja kohustus pidada iga toote ja teenuse kohta eraldi arvestust tuleneb KonkS § 18 lg 1 p 2, kuna linn annab talle konkursi korras ainuõiguse. P 4.16 eesmärk on tagada arvestuse pidamine selliselt, et oleks võimalik kontrollida teenustasude muutmise taotluse põhjendatust, sest praktikas ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel on jäätmevedajal õigus taotleda teenustasu muutmist, kui on täidetud jäätmehoolduseeskirjas nõutud eeldused, vältimaks vaidlusi selle üle, kas vedajal on olemas kõik vajalikud andmed ja põhjendatult sätestada, mil moel on põhjendatud majandusarvestust pidada. Vastustaja on selgitanud, et neid andmeid tuleb esitada üksnes juhul, kui vedaja taotleb teenustasu hinna tõstmist ainuõiguse kestel. Kui kaebajad ei soovi hinda tõsta, siis nad ei pea andmeid esitama. Lepingu ükski punkt ei anna vastustajale õigust nõuda vedajalt vastavaid andmeid, kui vedaja pole esitanud teenustasu suurendamise taotlust. Kaebajad on lisa 4 p-st 6.3 ebaõigesti aru saanud. Vastustaja on pidanud silmas, et kui vedaja rikub kohustust hüvitada ainuõiguse andjale tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele, siis on vastustajal õigus nõuda leppetrahvi. Kui vedaja rikub sama kohustust jäätmevaldaja või kolmandate isikute ees, ei kaasne leppetrahvi nõuet. Leppetrahv maksimaalsel määral (660 000 kr) on ette nähtud üksnes juhul, kui linn võtab vedajalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud alusel ennetähtaegselt ära ainuõiguse. Kuna sellisel juhul lasub linnal kohustus tasuda prügi üleandmise eest prügilale, on tegemist kohase abinõuga juhuks, kui linnal peaks tekkima kohustus sellist rahalist kulu kanda. Lisa 4 p 7.8.2 on proportsionaalne ja vajalik juhuks, kui linna jäätmehooldust reorganiseeritakse. Linna jäätmehoolduse korraldus on sõltuvuses seadusandja tahtest ja vastustajale peab jääma võimalus leping üles öelda olukorras, kus tulenevalt seaduste muutumisest peab linna jäätmehoolduse korraldust muutma. Ainuõigust andes on linn kohustatud arvestama avalikke huve ning peab tagama, et tema tegevus vastaks avalikkuse ootustele. Lepingu jätkamist vastustaja poolt tingimustel, mis võib tulevikus osutuda seadusega vastuolus olevaks, ei saa pidada avalikkuse ootustele vastavaks ega mõistlikuks. P 7.8.2 on rakendatav kõikide õigusaktide muutmisel, ka nende, mis on nimetatud p-s 7.8.1. Asjaolu, et lepingu ülesütlemisel pole ette nähtud leppetrahvi, ei tee seda tingimust õigusvastaseks. Leppetrahvi maksmise asemel on vastustaja näinud lepingus ette täiendava tähtaja 90 päeva, mille jooksul ta ei või lepingut üles öelda. Tallinna linn saab mittetulundusühinguid ja sihtasutusi asutada ainult linnavolikogu kaudu, mis pole isegi mitte algatanud eelnõu jäätmeveoettevõtte asutamiseks. Kui linn peakski tulevikus sellise ettevõtte asutama, ei saa ta osutada jäätmevedu muidu kui

alusel, mille §-d 66-69 kohustavad teda leidma jäätmete vedaja konkursi korras. Mis tähendab, et ka vastustaja asutatud prügifirma peab osalema konkursil võrdsetel aluste teiste pakkujatega. Samuti ei anna

vastustajale võimalust olla linna asutuse kaudu ise vedajaks. Otsitud ja põhjendamatu on kaebajate väide suurte investeeringute tegemise vajaduse kohta ainuõiguse esimestel aastatel, uute autode soetamine või liisimine on teenuse osutamiseks hädavajalik ja turuosa vähenemisel on autod võimalik liisingule tagastada või realiseerida. Konkursil osalemisel peab vedaja üksnes tõendama, et ta suudab vajaliku arvu autosid osta, juhul kui ta osutub edukaks pakkujaks. 90-päevase etteteatamistähtajaga kaasnevad palgakulud juhul, kui vedaja sõlmib 3-aastased töölepingud - ettevõtja valik on, kuidas ta lepingud sõlmib, kas tähtajaliselt või tähtajatult. Lepingu punktid 4.13., 4.

1. ja 7.
2. ei riku kaebajate PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Õigus tegeleda ettevõtlusega pole absoluutne õigus, vaid seaduse lihtsa reservatsiooniga põhiõigus. Riigikohtu lahendis nr 3-4-1-3-02 toodud selgituse kohaselt annab PS § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid; ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ja õiguspärane. 11 5 piirkonnas väljakuulutatud uued konkursid, kus tingimused on muudetud leebemaks, on tegelikult korduskonkursid, mis kuulutati välja nurjunud konkursside asemel. Seega polnud vaja nende konkursside raames nõuda pakkujatelt uuesti kõigi kinnituste esitamist, kuna konkursside korraldajal olid need olemas. GPS-seadmega reaalajas jälgimine on seal asendatud uue meetmega jäätmevoogude aruandluse nõudmisega. Kolmas isik OÜ „Upakkterminal EV“ palub kaebused rahuldada, nõustudes kõikide kaebajate kõikide seisukohtadega. Kolmas isik OÜ „Radix Hooldus“ kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikult esitatud arvamuses palub kaebused rahuldada, nõustudes kõikide kaebajate seisukohtadega. KOHTU PÕHJENDUSED AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ väide, et PKD-de hindamissüsteem ei võimalda p-de 19.1 ja 19.2 järgi edukat pakkujat välja selgitada, põhineb p-ga 18.4.5 vastuolus oleval ekslikul seisukohal, nagu peaks ettevõtja poolt pakutud süvakogumismahutite tühjendamise kuupmeetri teenustasu võrduma lisas 1 esitatud segaolmejäätmete ühe 1 m3 vedamise maksumusega. Teenustasude maksumuse esitamise kord on üksikasjalikult sätestatud p 18.4 alapunktides 18.4.118.4.
3. Süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel tuleb lähtuda punktist 18.4.5, mis sätestab, et süvakogumismahutite tühjendamise teenustasu arvestatakse lähima suurusega standardse mahuti suurusele vastava teenustasu piirmäära koefitsiendi ja ettevõtja poolt pakutud süvakogumismahuti tühjendamise teenustasu alusel. Seega on koefitsient 1 kasutatav vaid juhul, kui süvakogumismahuti suurus on 800-liitrise standardse mahuti lähedane, näit. 1,5 m3, samas kui 5 m3-se süvakogumismahuti teenustasu arvutamisel kasutatakse 4500-liitrise standardse mahuti koefitsienti 0,
4. Mitme võrdse hinnaga pakkumise korral pole koefitsiendil aga üldse mingit tähtsust, sel juhul eelistatakse vastavalt p-le 19.2 eduka pakkumise valimisel pakkumist, mille lisas 2 esitatud teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks on soodsam. Seda kõike on vastustaja selgitanud kõigile kolmele praegusele kaebajale juba jäätmeveopiirkonnas nr 13 väljakuulutatud konkursi raames 22.04.2010.a. AS-le „Ragn-Sells“ antud vastuses, kõik kaebajad on selle vastusega rahuldunud ja esitanud PKD tingimusi vaidlustamata pakkumised, mis kõik on ka vastavaks tunnistatud(tl II47-52). Vaidlustatud PKD-de p-s 18.3.2 on üheseltmõistetavalt kirjas, et lisas 2 pakub vedaja ise soovitava teenustasu süvakogumismahutite tühjendamiseks, nagu ka biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi vedamiseks. Seega arvestatakse mitme võrdse hinnaga pakkumise korral üksnes vedaja poolt soovitud süvakogumimahuti tühjendamise teenustasu suurust, koefitsient tähtsust ei oma. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et konkursside senist praktikat arvestades puudub vajadus biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi hindade diferentseerimiseks, kuna nende jäätmeliikide osas pakutakse konkurssidel veo ühikuhinnaks 0 kr või koguni tasu jäätmevaldajale arvestusega saada tulu kogutud jäätmete realiseerimisest. AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ seisukoht, et suurjäätmete vedamise teenustasu arvutamine segaolmejäätmete m3 vedamise maksumuse alusel pole põhjendatud, ei näita PKD õigusvastasust. Tegemist on küll erinevate jäätmeliikidega, kuid see ei välista nende kogumise teenustasude omavahelist sidumist. Eesmärk leida soodsaimat teenustasu pakkuv ettevõtja ei välista ainuõiguse andja valikuvõimalusi hindamissüsteemi kujundamisel, milles üheks kaalutluseks võib olla ka pakkumiste võrdlemise lihtsuse tagamine väheoluliste elementide taandamise kaudu. Määrava tähtsuse omistamine segaolmejäätmete vedamise hinnale on tõenäoliselt tingitud sellest, et selle jäätmeliigi domineerimise tõttu väljendab see näitaja ettevõtja pakkumise soodsust kõige paremini. Mis puudutab suurjäätmete ja segaolmejäätmete vedamise hindade vahekorda määrava koefitsiendi suurust, siis põhineb see nende jäätmeliikide veole Tallinna Linnavolikogu 30.
5. 2008.a. määrusega nr 36 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja §-s 33 sätestatud piirhindade omavahelisel suhtel, mistõttu ei ole üldsõnaline väide koefitsiendi väiksusest veenev. Vastustaja kinnitab, et süvakogumismahutite ja suurjäätmete teenustasu koefitsiendid on arvestatud vastavuses

§ ga 66 lg 5 ning on piisavalt suured jäätmeveokulude katmiseks, kaebajad pole vastupidist tõendanud. Tuleb arvestada, et isegi kui suurjäätmete veo tegelik maksumus erineks segaolme12 jäätmete veost suuremal määral, on vedaja seotud jäätmehoolduseeskirjas sätestatud suurjäätmete veo piirhinnaga. Piirhindade raames jätab jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 vedajale õiguse taotleda mõne olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist, võrreldes tema edukaks tunnistatud pakkumises märgituga, „kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid“. PKD p 18.4 koos kõigi alapunktidega, p 19.1 ja p 19.2 on õiguspärased. Sellest tulenevalt puudub ka alus vaidlustatud PKD-de täies ulatuses tühistamiseks. Korraldatud jäätmeveo konkurssidest osa võtvatele äriühingutele PKD-des tingimuste seadmisega on vastustaja sekkunud ettevõtlusvabadusse. PS § 31 1. lause esimene osa "Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ..." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim piirab isikuid selle õiguse vabal teostamisel. Kuid põhiõiguste riive ei tähenda automaatselt, et see rikub põhiõigusi. Sellise riive korral tuleb kontrollida riive põhjendatust. Alles siis, kui riivet pole võimalik põhjendada, on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Üldjuhul on ettevõtlusvabadusse sekkumine materiaalselt õiguspärane siis, kui see on proportsionaalne, s.o. sobiv, vajalik ja mõõdukas. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS § 11 teises lauses, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Alljärgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud piirangute proportsionaalsust. PKD punktide 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12 tühistamiseks puudub alus, nendes kehtestatud piirangud kaebajate ettevõtlusvabadusele on proportsionaalsed eesmärgiga tagada jäätmeveopiirkondades tõrgeteta jäätmevedu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks.

§ 66

lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Osundatud sätetest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja osutub konkursil kvalifitseerituks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjatele ei sobi, ei tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased. Kohus nõustub OÜ-ga „Adelan Prügiveod“, et p 5.1.5, milles nõutakse, et biolagunevate jäätmete veokid ei või pakkumise hetkel olla vanemad kui 5 aastat, kuid ei nõuta, et need veokid ei tohi olla vanemad ka kogu ainuõiguse ajal, on vastuolus p-ga 6.2.9 koos alap-ga 6.2.9.3, mis sätestavad, et ettevõtjal peab ainuõiguse kestel olema võimalik kasutada ühte kuni 5 aasta vanust veokit biolagunevate jäätmete veoks. Kuid see vastuolu iseenesest ei tingi osundatud punktide tühistamist. Selle vastuolu oleks saanud kaebaja kõrvaldada vastustajalt selgitust küsides. Jäätmeveokitele vanusepiirangute seadmine on sobiv meede jäätmete veol keskkonna reostuse vältimiseks, mille täitmist pole ülemäära keerukas kontrollida. Nõue omada vähemalt kahte jäätmeveokit, mis poleks koormatud samaaegselt teiste korraldatud jäätmeveo lepingutega, on seotud jäätmeveopiirkonna suurusega.

§ 67

lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. Vastustaja on põhjendanud PKD p 6.2.9.1 nõuet väitega, et kõnealuste jäätmeveopiirkondade suurearvulise elanikkonna poolt tekitatavaid jäätmeid pole võimalik ära vedada ühe veokiga. OÜ „Adelan Prügiveod“ pole seda väidet ümber lükanud, seega on nõue põhjendatud. Kas OÜ „Adelan Prügiveod“ suudab PKD-s jäätmeveokitele seatud nõudeid täita, arvestades osalemist teistel sarnastel konkurssidel, ei oma nende nõuete õiguspärasuse hindamisel tähtsust. 13 Nõue luua võimalus vedaja veokite liikumise reaalajas jälgimiseks(p 5.1.7) on vajalik lepingu täitmise nõuetekohasuse kontrollimisel ja tagab, et vedaja ei jätaks veoringil jäätmemahuteid vahele või tühjendamata. Samuti on õigusaktide nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks oluline tuvastada, millisest jäätmeveo piirkonnast toodud prügi millisesse prügilasse ladustatakse.

§ 32

nõuab, et jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. PKD p 5.1.8 ja Tallinna jäätmehoolduseeskiri sätestavad, millistesse jäätmekäitluskohtadesse(prügilatesse) jäätmed viia tuleb. Pealegi kasutavad kaebajad juba praegu jäätmeveol GPS-süsteemi, mille kaudu prügilad kontrollivad, millise kohaliku omavalitsuse territooriumilt prügi pärineb. Samadel põhjustel on sobivad, vajalikud ja mõõdukad ka PKD lisa 4 p 4.7.1 koos alapunktidega ja p 4.7.

1. nõuded varustada jäätmeveok GPS-seadmega, säilitada ja esitada linnale 3 kuu GPS logi väljavõtted ja mobiiltelefoni kõneeristused. Kõneeristuste säilitamine ja esitamine võimaldab kontrollida vedaja poolt lepingu p-s 4.13 sätestatud kohustuste täitmist. P 4.7.3 teksti peaks kaebaja siiski täpsustama, praegune sõnastus pole korrektne, selle järgi peab vedaja vastustaja nõudmisel esitama mitte üksnes jäätmeveoga seotud kõneeristused, vaid kõikide 3 kuu jooksul tehtud kõnede eristused. Vastustajal on aga õigus nõuda vaid jäätmeveoga seotud kõneeristusi. PKD punktides 6.2.7, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12 märgitud kinnituste nõudmine on põhjendatud ega ole konkurssidest osavõtjatele ülemäära koormav. Kinnituste eesmärgiks on veenduda pakkuja võimes jäätmeveolepingut nõuetekohaselt täita. 13.04.2010.a. väljakuulutatud samade tingimustega konkurssidel suutsid kõik kolm kaebajat need kinnitused esitada. Täiesti arusaamatuks jääb kohtule, kuidas võib OÜ-le „Adelan Prügiveod“ olla koormav iseenda kirjaliku kinnituse esitamine maksevõlgnevuste puudumise kohta. Konkreetse isiku varasem maksekäitumine ja lepingute täitmise kvaliteet on sobivad ja kohased näitajad, iseloomustamaks isiku usaldusväärsust, ning seda kasutatakse praktikas sageli. Maksevõlgnevuste puudumise kinnituse alternatiivina faktooringulepingu olemasolu nõue annab maksevõlgnevustega äriühingule võimaluse tõendada konkursi korraldajale oma usaldusväärsust, vastustajale aga garantii, et äriühing on võimeline edaspidi kõiki oma maksekohustusi nõuetekohaselt täitma. PKD lisas 4 oleva lepingu p-s 2.1.6 lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks nõutud pangagarantii 660 000 kr ulatuses on kohustuste mahtu ja täitmise maksumust arvestades liiga suur. Vastustaja on garantii vajalikkust põhjendanud sellega, et kui vedaja ei suuda tõendada, et tal on olemas ühe kuu finantsressursid summas, mis katab elanikkonnalt piirkonnas kokku kogutud prügi ladestustasu, on ohustatud prügi üleandmine prügilasse ja jäätmeveoteenuse nõuetekohane osutamine tervikuna. Vastustaja väitel, mida kaebajad pole ümber lükanud, on Lasnamäe ühe piirkonna olmejäätmete prügilasse üleandmise tasu ühes kuus minimaalselt 500 000 kr, aastas 6 milj kr. Seega olekski pangagarantii põhjendatud suurus 500 000 kr, selles ulatuses on nõue proportsionaalne eesmärgiga tagada jäätmeveo tõrgeteta toimumine. Ülemäärase pangagarantii 160 000 kr nõudmine riivab kaebajate PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt, s.o. pole sobiv, vajalik ega mõõdukas. Pangagarantii põhjendatuse üle otsustamisel ei oma mingit tähtsust, kui suures summas on konkreetsel vedajal muude sarnaste lepingute sõlmimiseks tulnud pangagarantiid hankida. Lisa 4 p 2.1.6 tuleb tühistada osaliselt pangagarantii summast 160 000 kr osas. Lisa 4 p 4.13 piirang on proportsionaalne. Selle punkti eesmärgiks on vältida olukorda, kus jäätmevedaja takistuse ilmnemisel jätab jäätmed ära vedamata, ilma et ta püüaks takistavaid asjaolusid jäätmevaldajaga kontakteerudes kõrvaldada. Kuna jäätmehoolduseeskirja § 26 paneb vedajale kohustuse jäätmevaldajatega leping sõlmida ning lepingu p 4.18 kohaselt tuleb vedajal ainuõiguse lõppemisel anda üle jäätmevaldajate andmebaas (sh kontaktandmed), on mõistlik eeldada, et vedajal on jäätmevaldajate kontaktandmed olemas. Kui jäätmevaldajaga ühenduse saamine pole vedajast sõltumatutel asjaoludel õnnestunud, pole vedaja lepingut rikkunud. Lisa 4 p 4.16 pole jäätmevedaja ettevõtluse seadusliku aluseta või ebaproportsionaalne piirang. Sellesisuline kohustus tuleneb jäätmevedajale juba KonkS §-st 18 lg 1 p
2. Seetõttu pole põhjendatud ka AS „Veolia Keskkonnateenused“ tõstatatud küsimus, kuidas on üldse võimalik iga 14 toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta eraldi arvestuse pidamine. P 4.16 lülitamine lepingusse ei tähenda, et sellega võtaks ainuõiguse andja endale seadusega Konkurentsiameti pädevusse antud volitused. Et lepingus on toodud õigusaktidest tulenevad nõuded, millele lepingu objektiks olev kaup või teenus või selle osutaja peab vastama, ei tähenda tellija asumist seadusega määratud järelevalveasutuse asemele. Lisa 4 p-s 6.1 sätestatud leppetrahv 1 kuu ladestustasu ulatuses summas 500 000 kr pole põhjendamatult suur, sest kui linn võtab vedajalt ainuõiguse jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest, peab ta ise korraldama vedaja asemel jäätmevedu ja maksma prügilale ladestustasu. Lisa 4 p-s 6.3 sisalduv ettevõtluse piirang on seadusliku aluseta ja ebaproportsionaalne ning tuleb tühistada. Säte annab linnale õiguse nõuda vedajalt leppetrahvi mitte üksnes ainuõiguse andjale, vaid ka jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel. Vastustaja selgitus, et silmas on peetud leppetrahvi maksmist juhul, kui vedaja rikub p-ga 4.17 endale võetud kohustust hüvitada linnale, mitte aga jäätmevaldajale või kolmandale isikule tekitatud kahju, ei muuda punkti 6.3 õiguspäraseks, sest vastustaja selgitus ei saa asendada vaidlustatud punkti teksti, mis sätestab üheseltmõistetavalt, et leppetrahvi võib linn nõuda ainuõiguse andjale, jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega viivitamisel. Trahvi nõudmiseks jäätmevaldajale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamisega viivitamise eest puudub linnal igasugune õiguslik alus. Lisa 4 p 7.8 kehtib järgmises sõnastuses: „Pooltel on õigus mõjuvate põhjuste ilmnemisel ilma leppetrahvi maksmiseta ja teisele poolele kahju hüvitamata leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele vähemalt üheksakümmend

, jäätmehoolduseeskirja või muu asjakohase õigusakti muutmise tõttu või ka mingitel muudel põhjustel või üksnes mingitel muudel põhjustel. Igal juhul peaksid reorganiseerimise põhjused olema selles alapunktis ära toodud. Eeltoodust nähtuvalt on p 7.8 koos alapunktidega ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad paluvad vastustajalt menetluskuludena välja mõista: AS „RagnSells“ 43 845 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu, AS „Veolia Keskonnateenused“ 45 738 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu ning OÜ „Adelan Prügiveod“ 101 100 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud AS-l „Ragn-Sells“ ja AS-l „Veolia Keskonnateenused“ 40 000 kr ning OÜ-l „Adelan Prügiveod“ 60 000 kr. Arvestades seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb vastustajalt kaebajate kasuks menetluskuludena välja mõista: 15 000 kr AS-le „Ragn-Sells“, 20 000 kr AS-le „Veolia Keskonnateenused“, mis esitas kaks kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, millisel juhul kaebaja menetluskulud kuuluvad vastustaja poolt hüvitamisele HKMS § 92 lg 5 alusel, ning 25 000 kr OÜ-le „Adelan Prügiveod“ mis esitas kaks kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kohtunik: D.Maastik 15