) §-le 66 lg 5, mis sätestab, et teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vastavalt lisale 2 antakse süvakogumismahuti teenustasule koefitsient 1 ning teenustasu arvestatakse lisas 1 oleva pakkumuse maksumusest p-s 18.4.1 oleva valemi järgi. Kui kahe pakkuja segaolmejäätmete 1 m3 vedamise pakutavad maksumused on ühesugused, on neil ka ühesugused süvakogumismahutite teenustasud, mis tähendab, et punktil 19.2 puudub igasugune mõte, kuna pakkujad jäävadki võrdseks ning konkurss nurjuks. Seega on PKD-d ilmselgelt vastuolus konkursi korraga ja kuuluvad täies ulatuses tühistamisele. Kui kohus ei pea võimalikuks tühistada PKD-sid täies ulatuses, palub kaebaja alternatiivnõudena tühistada PKD-de järgmised punktid: - p 19.2 ja lisa nr 2 „Teenustasude maksumuse esildis“ osas, kus määratakse süvakogumismahuti koefitsiendiks 1, ülaltoodud põhjustel; - p 18.4.2 ja lisa 2 osas, kus suurjäätmeid käsitletakse kui segaolmejäätmeid, suurjäätmete koefitsiendiks on määratud 1,5 ja teenustasu on seatud sõltuvusse segaolmejäätmete 1 m3 vedamiseks pakutavast maksumusest. See pole proportsionaalne ning on vastuolus PKD punktidega 19.1, 16.5 ja 17.5.3,
§-ga 66 lg 5 ja §-ga 66 lg 6, mille kohaselt jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Suurjäätmed ja segaolmejäätmed on erinevad jäätmeliigid, millel on erinevad kogused, omadused ja jäätmeveo teenindussagedused. Seda kinnitab ka fakt, et Vabariigi Valitsuse 6.04.2004.a. määrusega nr 102 kehtestatud jäätmete nimistu järgi on suurjäätmed ja segaolmejäätmed erinevad jäätmeliigid, millel on erinevad jäätmekoodid. Samuti on nende jäätmeliikide vedu korraldatud erinevalt. Seetõttu ei saa suurjäätmete veo puhul kulusid optimeerida niimoodi, nagu segaolmejäätmete veo puhul. Koefitsient 1,5 on liiga väike ja toob kaasa selle, et ettevõtja, pakkudes soodsaimat segaolmejäätmete veo hinda, mis pole põhjendamatult madal, pakub automaatselt põhjendamatult madalat suurjäätmete veo hinda, mis tingiks pakkumise tagasilükkamise vastavalt PKD punktile 17.5.
lg 1 kohaselt antakse ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse 4 osutamiseks kuni viieks aastaks. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et ainuõiguse andmise konkursi mõte on leida vedaja mitmeks(maksimaalselt viieks) aastaks. Olukorras, kus ainuõiguse andja võib 90-päevase etteteatamisega lepingu lõpetada, peab pakkuja järelikult arvestama, et lepingu võimalik minimaalne kehtivusaeg ongi 3 kuud. Selline regulatsioon on aga selges vastuolus avaliku konkursi mõttega leida parima hinnaga parim pakkuja võimalikult pikaks ajaks. Samuti kahjustuvad seeläbi oluliselt avalikkuse huvid. Teenustasu määr on otseses sõltuvuses teenuse osutamise perioodi pikkusest. Kui pakkumise esitamisel saab arvestada teenuse osutamisega 3aastase jooksul, jaotuvad ka kulud nii pika aja peale. Kui aga tuleb arvestada, et võimalik maksimaalne teenuse osutamise aeg ongi veidi enam kui 90 päeva, tuleb kogu investeering jaotada vastava perioodi peale, mistõttu teenuse hind kujuneb oluliselt kõrgemaks. Seda ülesütlemise tingimust linna varasemate konkursside lepingutes pole olnud. Linna selgitus p 7.8.2 osas oli, et seda kohaldatakse, kui muutub seadus. Seaduse muutmine on lepingu lõpetamise alusena ette nähtud aga p-s 7.8.1 ja seda vaidlustatud pole. Seega on kõnealune punkt ebaproportsionaalne, vastuolus avaliku konkursi mõttega ning nii teenuse osutaja kui avalikkuse huvidega. Kolmanda isikuna palub AS „Ragn-Sells“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused. Kaebaja AS „Veolia Keskkonnateenused“ palub tühistada PKD-de lisa nr 4 p-d 4.13, 4.16 ja 7.8, esitades vaidlustatud sätete õigusvastasuse osas üldjoontes samad põhjendused, mis AS „Ragn-Sells“. Täiendavalt leiab kaebaja, et kuna lisa 4 p 6.2 kohaselt on linnal võimalik vedajalt p 4.13 rikkumise eest nõuda leppetrahvi kuni 150 000 kr ning pole ette nähtud lepingu rikkumist välistava asjaoluna olukorda, mil jäätmevaldajaga ühenduse saamine pole vedajast sõltumatutel asjaoludel õnnestunud, on p 4.13 ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. P 4.16 piirab tarbetult kaebaja põhiseaduse(PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid Riigikohtu üldkogu 3.12.2007.a. otsuse nr 3-3-1-41-06 p-de 26-28 järgi ei saa kohalik omavalitsus ilma seaduses sätestatud volitusnormita piirata isikute põhiõigusi. Põhjendamatu on nõuda arvestuse pidamist iga toote ja teenuse kohta eraldi, sest paljud kulud pole üheselt jagatavad(näit. kontorikulud). Peale selle kohustatakse vedajat pidama arvestust ka nende teenuste osas, mida vedaja küll osutab jäätmevaldajatele, kuid mis pole ainuõiguse objektiks – see nõue on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Olukorras, kus jäätmevedajale on kehtestatud PKD p-des 6.2.9, 6.2.13 ja lisa 4 p-des 4.7.1 ja 4.7.2 olulisi investeeringuid eeldavaid nõudeid, on p-s 7.8 linnale antud võimalus öelda leping üles ilma kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise kohustuseta ebaproportsionaalne. Osundatud punkt on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ka põhjusel, et lepingu erakorralise ülesütlemise korral vedajale tekkivad võimalikud kahjud on märkimisväärselt suuremad kui linnale tekkivad kahjud, kuna aluste esinemine, mis võimaldavad lepingut erakorraliselt üles öelda (punktid 7.8.1 ja 7.8.2), sõltub otseselt korraldatud jäätmeveo lepingu teisest poolest, s.o Tallinna linnast. Kui vedaja saab ainuõiguse piirkonnas, kus seni korraldatud jäätmevedu puudus, nõuab see vedajalt olulisemalt suuremat aega ja raha, kui jäätmeveo alustamine piirkonnas, kus korraldatud jäätmevedu juba on. Jääb mulje, et linn tahab, et vedajad näeksid selle korraldamise ja rakendamise vaeva ära ning siis linn teeb oma jäätmeveoettevõtte. Töölepingu seaduse § 100 lg 4 kohaselt maksab tööandja majanduslikul põhjusel tähtajalise töölepingu ülesütlemisel töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. 90-päevane ülesütlemistähtaeg ei maanda vedaja riske seoses töölepingutega ning veokite võimalike liisingulepingute rikkumisega seonduvate kahjunõuetega. P 7.8 järgi jäävad nende lepingute ülesütlemisest tulenevad võimalikud kahjud vedaja kanda, mida ei saa aga pidada põhjendatuks olukorras, kus lepingu ütleb üles linn ning seda linnast endast sõltuvatel asjaoludel. Kolmanda isikuna palub AS „Veolia Keskkonnateenused“ rahuldada ka teiste kaebajate kaebused. Kaebaja OÜ „Adelan Prügiveod“ palub tühistada vaidlustatud PKD-d täies ulatuses. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada PKD-de p-d 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12, 18.4, 19.1 ja 19.2 ning lisa 1 ja lisa 2 osas, millega on kehtestatud sügavkogumismahutitele koefitsient 1,0 ja suurjäätmetele koefitsient 1,5, ning lisa 4 p-d 2.1.6, 4.7.1, 4.7.3, 4.13, 4.16, 6.1, 6.3 ja 7.8.
§ s 66 lg 5 toodud kriteeriumidega ja leidnud, et suurjäätmete teenustasu 1,5-kordne korrutis segaolmejäätmete 1 m3 teenustasuga on piisav suurjäätmete vedamise kulude katmiseks. Kaebajatele on olnud arusaadav, et süvakogumismahutite tühjendamise m3 teenuse hinna pakkumisel ei tule lähtuda segaolmejäätmete 1 m3 pakutud teenuse hinnast. AS „Ragn-Sells“ ja OÜ „Adelan Prügiveod“ on pakkunud 13.04.2010.a. väljakuulutatud konkurssidel süvakogumismahutite tühjendamise m3 hinda erinevalt võrreldes segaolmejäätmete 1 m3 veo maksumusega. Süvakogumimahuti koefitsient 1 pole oluline, kuna p 18.3.2 ütleb üheselt, et vedaja pakub süvakogumismahuti vedamise teenustasu hinna, mis pole sõltuv 1 m3 segaolmejäätmete teenustasu hinnast; teine lausepool ütleb, et need tuleb ise esitada, need pole seotud 1 m3 segaolmejäätmega. Kaebajad on küsinud vastustajalt selgitusi selle punkti osas ja vastustaja on selgitanud täpselt sedasama, et see ei ole omavahel seoses. Vedajad on eelnevatel konkurssidel pakkunud paberi ja kartongi vedamise hinnaks 0 kr, näit. OÜ „Adelan Prügiveod“ 7.01.2008.a. väljakuulutatud konkurssidel, mistõttu puudub vajadus võtta hindamissüsteemi kujundamisel arvesse paberi ja kartongi veoteenuse hinda. PKD-s on olemas punkt, mis võimaldaks valida edukat pakkujat kahe võrdse pakkumise korral ja kaebajatele on antud selle kohta eelnevate konkursside raames ammendavad kirjalikud selgitused(tl II-50-52). Konkursi korraldajal on kaalutluse tulemusel õigus otsustada, milliseid tingimusi esitatakse PKD-s ettevõtja kvalifikatsiooni kontrollimiseks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjate8 le ei sobi, ei tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased. Kaebajad on püstitanud oma argumentatsioonid vaid oletustele ja spekulatsioonidele, mis ei tugine ühelegi põhjendusele. Konkursi korra § 16 järgi kontrollib õiguse andja pakkumisel ettevõtjate kvalifikatsiooni, milleks tal on õigus nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et ettevõtja omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava eri- või ainuõiguse nõuetekohaseks täitmiseks. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 2 kohaselt kogutakse eeskirja §-s 21 lg 1 p 1 3 nimetatud olmejäätmeid liigiti eraldi jäätmemahutitesse vastavalt eeskirja nõuetele. PKD-s võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite kohta. Punktid 5.1.5 ja 6.2.9 pole omavahel vastuolus. Tähelepanelikul lugemisel on võimalik aru saada, et vedajal peab olema pakkumise ajal ja kogu ainuõiguse ajal kasutada veok biolagunevate jäätmete veoks, mis peab olema alla 5 aasta vana ja veoki vananedes peab vedaja selle jooksvalt vahetama uuema vastu. Tingimus, et biolagunevate jäätmete veok ei tohi olla vanem kui 5 aastat, on kooskõlas jäätmehoolduseeskirja §-ga 31 lg 2, mis annab võimaluse seada veokitele erinõudeid. Kui segaolmejäätmete veoks on vastustaja kehtestanud nõuded, et 2 veokit peab olema koormatud ainult selle piirkonnaga ja vedajal peab olema 1 veok, mida saab kasutada asendusautona, siis biolagunevate jäätmete veol on kriteeriumiks, et vedajal peab olema üks veok ja see ei tohi olla vanem kui 5 aastat. Vastustaja on maandanud biolagunevate jäätmete veoriski sellega, et seadnud tingimuseks suhteliselt uue ja seega eeldatavalt töökindla veoki olemasolu nõudmisega. Kriteeriumide seadmisel olnud eesmärk tagada biolagunevate jäätmete vedu ilma tõrgeteta. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 3 p 1 ja
§-st 66 lg 2 on kohalikul omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja osutub konkursil kvalifitseerituks. Konkursi korra § 16 lg 3 jätab konkursi korraldajale võimaluse kontrollida kohalike maksude osas kohustuse täitmist kõigis kohalikes omavalitsustes. Konkreetse isiku varasem maksekäitumine on sobiv ja kohane näitaja, iseloomustamaks ettevõtte usaldusväärsust ning seda kasutatakse praktikas sageli. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamise oluliseks eesmärgiks on ettevõtja usaldusväärsuse kontrollimine ning tema finantsdistsipliini väljaselgitamine, et ainuõiguse kehtivuse jooksul oleks tagatud jäätmeveoteenuse osutamine. P 7.1.6 nõue esitada ettevõtja enda kirjalik kinnitus, et tal puuduvad kõigis teistes kohalikes omavalitsustes maksevõlgnevused, pole ebamõistlikult koormav, p 7.1.5 kohaselt peab ettevõtja esitama tõendi ainult Tallinna linna ees maksevõlgnevuste puudumise kohta. Vastustajale on oluline hinnata ettevõtja maksedistsipliini ja seega on oluline saada kinnitus, et ettevõtja pole maksevõlglane kohalike omavalitsuste ees. Maksedistsipliini hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, millise kohaliku omavalitsuse ees maksevõlgnevus on tekkinud, vaid fakt, et ettevõttel puuduvad maksevõlgnevused. Vastustaja on fakti kontrollimise jätnud enda kanda, mida tuleb pidada mõistlikuks. P 7.1.21 nõue on põhjendatud, õiguspärane ja vajalik vältimaks olukorda, kus jäätmekäitluskoht võib keelduda jäätmete vastuvõtmisest. Üksnes teave jäätmekäitluskohaga sõlmitud lepingute olemasolu kohta ei anna vastustajale kindlust, et vedajalt jäätmeid ka vastu võetakse. Prügifirmalt kirjaliku kinnituse võtmine ja vastustajale esitamine pole ebamõistlikult koormav konkursi tulemusel antavat jäätmeveo ainuõigust silmas pidades. Samuti pole ebamõistlikult koormav p-de 6.2.7 ja 7.1.11 nõue küsida ainuõiguse andja(te)lt kinnitust, et vedaja on jäätmeveo lepinguid täitnud nõuetekohaselt. Kui kaebaja pole varem lepinguid korrektselt täitnud, pole alust eeldada, et ta vastustajaga sõlmitud lepingut täidaks nõuetekohaselt. Loomulikult pole ka mineviku näitajate pinnalt usaldusväärseks loetud pakkuja puhul sajaprotsendilist garantiid, et ta ainuõiguse saamise perioodi jooksul mitte kunagi ei riku ühtegi kohustust, kuid risk on sellise ettevõtja puhul märkimisväärselt väiksem kui ettevõtja puhul, kes on varasemates õigussuhetes oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kaebajad on seni täitnud kõiki jäätmeveo lepinguid nõuetekohaselt ja esitanud aprillis 2010.a. väljakuulutatud 5 piirkonna konkurssidel vastustajale ka vastavad kinnitused. Jäätmeveo piirkonnad on kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ning kooskõlas
ga.
lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. PKD nõue tagada piirkonnas vähemalt kaks jäät9 meveokit, mis pole samaaegselt koormatud teiste veopiirkondadega, on teenuse osutamiseks vajalik ja proportsionaalne. Ühes Lasnamäe piirkonnas tekib olmejäätmeid aastas ca 10 000 t, päevas seega 27 t. Ühe veoki mahutavas on ca 6-8 t jäätmeid ning sellega on ühes jäätmeveopiirkonnas ajalist piirangut ja veoki mahutavust arvestades võimalik päevas teha reaalselt 2-3 veoringi, seega vedada ühes päevas maksimaalselt 24 t jäätmeid. Mis tähendab, et isegi kui üks veok on töös 365 päeva aastas, ilma et veokile oleks võimalik teha tehnilist hooldust jms, ning veok teeks kolm veoringi päevas, pole võimalik osutada ühe jäätmeveokiga Lasnamäe piirkonnas veoteenust. Asjaolu, et OÜ „Adelan Prügiveod“ võib-olla ei suuda tagada kahe üksnes selle piirkonnaga hõlmatud veoki olemasolu, ei tee seda tingimust veel õigusvastaseks. GPS-süsteem on kaebajate enda poolt juurutatud töövahend teenuse osutamisel. Selle süsteemi abil on võimalik tuvastada veoki läbitud teekonda ja selle vältel tehtud peatusi, jälgida, et veok tõesti sõidab konteinerini ja tühjendab selle. Veoringi jälgimine ja selle logide säilitamine lubab kontrollida ja tuvastada, millisest jäätmeveo piirkonnast ja haldusterritooriumilt prügi koguti ja kas prügi ladestatakse lähimasse prügilasse ehk siis Tallinna Prügilasse. Internetis reaalajas vedaja jäätmeveoki liikumise jälgimise võimaldamise nõude eesmärgiks on lepingu järelvalve tõhusam teostamine, mitte vedaja ärisaladusega tutvumine. Ainuõiguse andja pole jäätmeveoga tegelev konkureeriv asutus ning tagab talle nimetatud nõuete täitmise tagajärjel teatavaks saava informatsiooni konfidentsiaalsuse. MTÜ „Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus“ andmetel on kõigi suuremate jäätmevedajate veokid varustatud GPS-seadmetega, mida vedajad kasutavad ettevõtte sõidumarsruudi jälgimiseks ja analüüsimiseks, kütusekulu arvestamiseks jne(tl II-194). Lepingu p-s 4.7.3 on silmas peetud üksnes kõneeristusi, mis tehakse jäätmevaldajatele või vastustajale autost seoses jäätmeveo lepingu täitmisega. Pangagarantii nõue 660 000 kr on vajalik ja seaduslik ning annab nii vastustajale kui pakkujale kindlustunde, et peale lepingu sõlmimist on tagatud lepinguliste kohustuste täitmine. Garantii suurus on seoses piirkonnas ühe kuu jooksul tekkivate olmejäätmete ladestamistasuga prügilasse. Lasnamäe ühe piirkonna olmejäätmete prügilasse üleandmise tasu ühes kuus on minimaalselt 500 000 kr, aastas seega 6 milj kr. Kui vedaja ei suuda tõendada, et tal on olemas ühe kuu finantsressursid summas, mis katab elanikkonnalt piirkonnas kokku kogutud prügi ladestustasu, on ohustatud prügi üleandmine prügilasse ja jäätmeveoteenuse nõuetekohane osutamine tervikuna. Lisa 4 p 4.13 eesmärk on, et tekkinud olmejäätmed saaksid igal juhul esimesel võimalusel ära veetud. Kui vedaja mingil põhjusel ei pääse mahuti juurde ja sõidab jäätmevaldajat teavitamata lihtsalt minema, on tagajärjeks konteinerite ületäitumine ja prügi keskkonda sattumine. Oluline on ka ajaline faktor, kuna äravedamata prügi hulk suureneb iga päevaga, lisaks kaasnevad kulud jäätmevaldajatele tühisõidu arve ja konteinerivälise prügi äravedamise näol. Kui vedaja võtab jäätmevaldajaga ühendust ja takistus mahutile juurdepääsuks langeb ära, pole vaja teavitada sellest vastustajat. Kui jäätmevaldaja, olenemata sellest, et vedaja juhtis tema tähelepanu sellele, et mahutile ligipääs on takistatud, jätkuvalt ei täida oma kohustust võimaldada jäätmete vedu prügilasse, tekib vedajal p 4.11 alusel kohustus teavitada sellest vastustajat. Kohalik omavalitsus sekkub ja vajadusel korraldab ise jäätmete veo asendustäitmise käigus. Lepingu p 4.13 ja p 4.11 eesmärk on vältida linnaruumi reostamist prügiga juba algstaadiumis, mistõttu on sellekohane lepingupunkt proportsionaalne ja legitiimne. Kaebajad pole ka näidanud, millisel alternatiivsel, kuid vähem koormaval viisil on võimalik sama eesmärki saavutada ega välja toonud sagedust, kui mitmel korral kuus keskeltläbi juhtub, et ligipääs mahutitele on takistatud. Jäätmeveolepingu sõlmimisel esitab jäätmevaldaja vedajale oma kontakttelefoni numbri ja e-posti aadressi, mistõttu on alusetu kaebajate väide kontaktandmete puudumise kohta. Olukord, kus prügiveoauto juht pole 12 tunni jooksul saabunud tagasi tühjendusringilt, ei saa takistada kaebajat linnaga ühendust võtmast. Kuidas vastustajat teavitatakse probleemist, on vedaja sisemise töökorralduse küsimus. Autojuhil peab olema igal ajal võimalus saada ühendust oma firma kontoriga, kes saadab vastava info vastustajale. Selle lepingupunkti rikkumise eest p-s 6.2. ettenähtud leppetrahv kuni 150 000 kr pole ebaproportsionaalne, sest trahvisumma suurus igal konk10 reetsel juhul sõltub lepingurikkumise olulisusest. Lasnamäe kolme piirkonna prügifirmade käive kokku aastas on hinnanguliselt ca 60-80 milj kr. Lisa 4 p 4.16. on kooskõlas kehtiva õigusega. Vedaja kohustus pidada iga toote ja teenuse kohta eraldi arvestust tuleneb KonkS § 18 lg 1 p 2, kuna linn annab talle konkursi korras ainuõiguse. P 4.16 eesmärk on tagada arvestuse pidamine selliselt, et oleks võimalik kontrollida teenustasude muutmise taotluse põhjendatust, sest praktikas ja Tallinna jäätmehoolduseeskirja alusel on jäätmevedajal õigus taotleda teenustasu muutmist, kui on täidetud jäätmehoolduseeskirjas nõutud eeldused, vältimaks vaidlusi selle üle, kas vedajal on olemas kõik vajalikud andmed ja põhjendatult sätestada, mil moel on põhjendatud majandusarvestust pidada. Vastustaja on selgitanud, et neid andmeid tuleb esitada üksnes juhul, kui vedaja taotleb teenustasu hinna tõstmist ainuõiguse kestel. Kui kaebajad ei soovi hinda tõsta, siis nad ei pea andmeid esitama. Lepingu ükski punkt ei anna vastustajale õigust nõuda vedajalt vastavaid andmeid, kui vedaja pole esitanud teenustasu suurendamise taotlust. Kaebajad on lisa 4 p-st 6.3 ebaõigesti aru saanud. Vastustaja on pidanud silmas, et kui vedaja rikub kohustust hüvitada ainuõiguse andjale tekitatud kahju vastavalt õigusaktidele, siis on vastustajal õigus nõuda leppetrahvi. Kui vedaja rikub sama kohustust jäätmevaldaja või kolmandate isikute ees, ei kaasne leppetrahvi nõuet. Leppetrahv maksimaalsel määral (660 000 kr) on ette nähtud üksnes juhul, kui linn võtab vedajalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud alusel ennetähtaegselt ära ainuõiguse. Kuna sellisel juhul lasub linnal kohustus tasuda prügi üleandmise eest prügilale, on tegemist kohase abinõuga juhuks, kui linnal peaks tekkima kohustus sellist rahalist kulu kanda. Lisa 4 p 7.8.2 on proportsionaalne ja vajalik juhuks, kui linna jäätmehooldust reorganiseeritakse. Linna jäätmehoolduse korraldus on sõltuvuses seadusandja tahtest ja vastustajale peab jääma võimalus leping üles öelda olukorras, kus tulenevalt seaduste muutumisest peab linna jäätmehoolduse korraldust muutma. Ainuõigust andes on linn kohustatud arvestama avalikke huve ning peab tagama, et tema tegevus vastaks avalikkuse ootustele. Lepingu jätkamist vastustaja poolt tingimustel, mis võib tulevikus osutuda seadusega vastuolus olevaks, ei saa pidada avalikkuse ootustele vastavaks ega mõistlikuks. P 7.8.2 on rakendatav kõikide õigusaktide muutmisel, ka nende, mis on nimetatud p-s 7.8.1. Asjaolu, et lepingu ülesütlemisel pole ette nähtud leppetrahvi, ei tee seda tingimust õigusvastaseks. Leppetrahvi maksmise asemel on vastustaja näinud lepingus ette täiendava tähtaja 90 päeva, mille jooksul ta ei või lepingut üles öelda. Tallinna linn saab mittetulundusühinguid ja sihtasutusi asutada ainult linnavolikogu kaudu, mis pole isegi mitte algatanud eelnõu jäätmeveoettevõtte asutamiseks. Kui linn peakski tulevikus sellise ettevõtte asutama, ei saa ta osutada jäätmevedu muidu kui
alusel, mille §-d 66-69 kohustavad teda leidma jäätmete vedaja konkursi korras. Mis tähendab, et ka vastustaja asutatud prügifirma peab osalema konkursil võrdsetel aluste teiste pakkujatega. Samuti ei anna
vastustajale võimalust olla linna asutuse kaudu ise vedajaks. Otsitud ja põhjendamatu on kaebajate väide suurte investeeringute tegemise vajaduse kohta ainuõiguse esimestel aastatel, uute autode soetamine või liisimine on teenuse osutamiseks hädavajalik ja turuosa vähenemisel on autod võimalik liisingule tagastada või realiseerida. Konkursil osalemisel peab vedaja üksnes tõendama, et ta suudab vajaliku arvu autosid osta, juhul kui ta osutub edukaks pakkujaks. 90-päevase etteteatamistähtajaga kaasnevad palgakulud juhul, kui vedaja sõlmib 3-aastased töölepingud - ettevõtja valik on, kuidas ta lepingud sõlmib, kas tähtajaliselt või tähtajatult. Lepingu punktid 4.13., 4.
§ ga 66 lg 5 ning on piisavalt suured jäätmeveokulude katmiseks, kaebajad pole vastupidist tõendanud. Tuleb arvestada, et isegi kui suurjäätmete veo tegelik maksumus erineks segaolme12 jäätmete veost suuremal määral, on vedaja seotud jäätmehoolduseeskirjas sätestatud suurjäätmete veo piirhinnaga. Piirhindade raames jätab jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 3 vedajale õiguse taotleda mõne olmejäätmete liigi osas teenustasu suurendamist, võrreldes tema edukaks tunnistatud pakkumises märgituga, „kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise või järelhoolduse kulusid“. PKD p 18.4 koos kõigi alapunktidega, p 19.1 ja p 19.2 on õiguspärased. Sellest tulenevalt puudub ka alus vaidlustatud PKD-de täies ulatuses tühistamiseks. Korraldatud jäätmeveo konkurssidest osa võtvatele äriühingutele PKD-des tingimuste seadmisega on vastustaja sekkunud ettevõtlusvabadusse. PS § 31 1. lause esimene osa "Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ..." sätestab ettevõtlusvabaduse, mille kaitsealasse kuulub tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim piirab isikuid selle õiguse vabal teostamisel. Kuid põhiõiguste riive ei tähenda automaatselt, et see rikub põhiõigusi. Sellise riive korral tuleb kontrollida riive põhjendatust. Alles siis, kui riivet pole võimalik põhjendada, on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Üldjuhul on ettevõtlusvabadusse sekkumine materiaalselt õiguspärane siis, kui see on proportsionaalne, s.o. sobiv, vajalik ja mõõdukas. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS § 11 teises lauses, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Alljärgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud piirangute proportsionaalsust. PKD punktide 5.1.5, 5.1.7, 6.2.7, 6.2.9, 6.2.15, 7.1.5, 7.1.6, 7.1.11, 7.1.21, 12.1.12 tühistamiseks puudub alus, nendes kehtestatud piirangud kaebajate ettevõtlusvabadusele on proportsionaalsed eesmärgiga tagada jäätmeveopiirkondades tõrgeteta jäätmevedu. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 3 p 1 on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks.
lg 2 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Osundatud sätetest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus määrata, millistel tingimustel jäätmeveoettevõtja osutub konkursil kvalifitseerituks. Asjaolu, et need tingimused kõikidele ettevõtjatele ei sobi, ei tähenda iseenesest, et need tingimused on õigusvastased. Kohus nõustub OÜ-ga „Adelan Prügiveod“, et p 5.1.5, milles nõutakse, et biolagunevate jäätmete veokid ei või pakkumise hetkel olla vanemad kui 5 aastat, kuid ei nõuta, et need veokid ei tohi olla vanemad ka kogu ainuõiguse ajal, on vastuolus p-ga 6.2.9 koos alap-ga 6.2.9.3, mis sätestavad, et ettevõtjal peab ainuõiguse kestel olema võimalik kasutada ühte kuni 5 aasta vanust veokit biolagunevate jäätmete veoks. Kuid see vastuolu iseenesest ei tingi osundatud punktide tühistamist. Selle vastuolu oleks saanud kaebaja kõrvaldada vastustajalt selgitust küsides. Jäätmeveokitele vanusepiirangute seadmine on sobiv meede jäätmete veol keskkonna reostuse vältimiseks, mille täitmist pole ülemäära keerukas kontrollida. Nõue omada vähemalt kahte jäätmeveokit, mis poleks koormatud samaaegselt teiste korraldatud jäätmeveo lepingutega, on seotud jäätmeveopiirkonna suurusega.
lg 3 kohaselt tuleb veopiirkond määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga. Vastustaja on põhjendanud PKD p 6.2.9.1 nõuet väitega, et kõnealuste jäätmeveopiirkondade suurearvulise elanikkonna poolt tekitatavaid jäätmeid pole võimalik ära vedada ühe veokiga. OÜ „Adelan Prügiveod“ pole seda väidet ümber lükanud, seega on nõue põhjendatud. Kas OÜ „Adelan Prügiveod“ suudab PKD-s jäätmeveokitele seatud nõudeid täita, arvestades osalemist teistel sarnastel konkurssidel, ei oma nende nõuete õiguspärasuse hindamisel tähtsust. 13 Nõue luua võimalus vedaja veokite liikumise reaalajas jälgimiseks(p 5.1.7) on vajalik lepingu täitmise nõuetekohasuse kontrollimisel ja tagab, et vedaja ei jätaks veoringil jäätmemahuteid vahele või tühjendamata. Samuti on õigusaktide nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks oluline tuvastada, millisest jäätmeveo piirkonnast toodud prügi millisesse prügilasse ladustatakse.
nõuab, et jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. PKD p 5.1.8 ja Tallinna jäätmehoolduseeskiri sätestavad, millistesse jäätmekäitluskohtadesse(prügilatesse) jäätmed viia tuleb. Pealegi kasutavad kaebajad juba praegu jäätmeveol GPS-süsteemi, mille kaudu prügilad kontrollivad, millise kohaliku omavalitsuse territooriumilt prügi pärineb. Samadel põhjustel on sobivad, vajalikud ja mõõdukad ka PKD lisa 4 p 4.7.1 koos alapunktidega ja p 4.7.
, jäätmehoolduseeskirja või muu asjakohase õigusakti muutmise tõttu või ka mingitel muudel põhjustel või üksnes mingitel muudel põhjustel. Igal juhul peaksid reorganiseerimise põhjused olema selles alapunktis ära toodud. Eeltoodust nähtuvalt on p 7.8 koos alapunktidega ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad paluvad vastustajalt menetluskuludena välja mõista: AS „RagnSells“ 43 845 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu, AS „Veolia Keskonnateenused“ 45 738 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu ning OÜ „Adelan Prügiveod“ 101 100 kr õigusabikulusid ja 450 kr riigilõivu. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud AS-l „Ragn-Sells“ ja AS-l „Veolia Keskonnateenused“ 40 000 kr ning OÜ-l „Adelan Prügiveod“ 60 000 kr. Arvestades seda, et kaebuse osalise rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega(HKMS § 92 lg 2), tuleb vastustajalt kaebajate kasuks menetluskuludena välja mõista: 15 000 kr AS-le „Ragn-Sells“, 20 000 kr AS-le „Veolia Keskonnateenused“, mis esitas kaks kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, millisel juhul kaebaja menetluskulud kuuluvad vastustaja poolt hüvitamisele HKMS § 92 lg 5 alusel, ning 25 000 kr OÜ-le „Adelan Prügiveod“ mis esitas kaks kaebust, millest teise osas kohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kohtunik: D.Maastik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.