← Eesti

2-10-40332/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-10-40332 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi M. L. hagi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. november 2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M. L. ja Ü. L. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada. 2.Välja mõista kostjalt Ü. L.lt, IK *, elukoht *, hageja S. L., IK *, elukoht *, kasuks elatis alates
  4. oktoobrist 2010.a arvelduskontole nr * * * sündinud tütar S. L., IK *, ülalpidamiseks üks tuhat üheksasada (1900.-) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni *
  5. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  6. Kohtukulud panna kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord Ü. L. vastu elatise nõudes ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud * tütar S. L., kes elab ema juures. Pooled elavad eraldi ja Ü. L. on tütre ülalpidamiseks maksnud 1900.- krooni kuus, kuid seda lünklikult ja ühe kuu summa on tal veel võlgagi. Kuna kokkulepitud elatis tütre ülalpidamiseks on laekunud ebaühtlaselt, soovib hageja elatise väljamõistmist kohtuotsusega. Kostja on tütre ülalpidamiseks elatist andnud ebakorrapäraselt, kuid on vahetama tööandjat ja seetõttu elatise andmine raskendatud. HAGEJA NÕUE sunnitud olnud Hageja kooselust kostjaga on sündinud * tütar S. L., kes elab ema juures. Pooled elavad eraldi ja Ü. L. on tütre ülalpidamiseks maksnud 1900.- krooni kuus, kuid seda lünklikult ja ühe kuu summa on tal veel võlgagi. Kuna kokkulepitud elatis tütre ülalpidamiseks on laekunud ebaühtlaselt, soovib hageja elatise väljamõistmist kohtuotsusega. Laps vajab iga päev süüa ja riideid ning muud eluks vajalikku. M. L. on 70% töövõimetu ning töötab * mittetäieliku tööajaga ning teenib 3000.- krooni netopalka. Ja saab 2692.- krooni pensioni ning 300.- krooni lapsetoetust. Sellega on tütre ülalpidamine raskendatud, kuna tal on veel teinegi laps, kes üldse elatist ei saa. Kohtukulud soovib hageja jätta kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja on hagi materjalid kätte saanud ning saab aru, et on kohustatud oma tütart ülal pidama. Ka temal on veel teine laps ning kahe lapse ülalpidamine ei ole kerge. Ta on S. L. ülalpidamiseks maksnud vabatahtlikult 1900.- krooni kuus ja see oli ka kokkuleppe sõlmimise momendil reaalne, sest ta töötas bussijuhina * ning teenis umbes 10 000.- krooni kuus. Alates käesoleva aasta suvest olid aga Hiiumaa bussijuhid sunnitud üle minema uue liinihanke võitnud * teenistusse, kus nende palka on vähendatud umbes poole võrra. Seetõttu on jäänud ka ühe kuu elatise võlgnevus ning kostja arvates ei suuda ta uue palga juures tütre ülalpidamiseks üle 1450.- krooni kuus maksta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et hagi on avalduses toodud asjaoludega, poolte ütlustega ja toimikus olevate kirjalike tõenditega põhjendatud ja seega tuleb hagi elatise nõudes 1900.- krooni kuus, täielikult rahuldada. Poolte kooselust on sündinud * tütar S. L., kes elab ema juures. Ema sissetulek ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi last toita ja katta ja isa on elatist andnud ebaühtlaselt. Perekonnaseaduse § 96 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis 1900.- krooni kuus lapse kohta igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei tohi. Tütar vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab ka isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Isa saab oma kohustustest aru ning on siiani 1900.- krooni kuus elatist maksnud. Tema palk on küll seoses majanduskriisiga vähenenud, kuid mitte niivõrd, et ta ei suudaks senist elatustaset järgida. Tal on lapse ees ka kohustused, mis tuleb täita. 1900.- krooni lapse kohta on nagunii väiksem kui riigi poolt kehtestatud miinimum ning sellest veel väiksema elatise väljamõistmist ei pea kohus võimalikuks. Elatis tuleb välja mõista hagi esitamise kuupäevast, alates
  7. oktoobrist 2010.a . Kuna isa oma kohustusi siiski korralikult ei täitnud, tuleb kohtukulud panna tema kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg. 1; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.