) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 2 2-10-56830 Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud
Võlgnikul on kohustusi kokku summas 9 338 148.30 krooni. Kohustused on tekkinud tagastamata laenuvõlgnevustest ja käendatud kohustustest. Võlgnik on suures ulatuses käendanud oma poja EI ettevõtlusest tekkinud kohustusi. Võlgniku vara koosneb Tallinnas, Xxx asuvatest kinnistutest. Nimetatud kinnistud on arestitud kohtutäitur Kristiina F poolt täiteasjas nr 034/2010/323 sissenõudja osaühing FI nõude katteks. Võlgnik on pensionär, tema igakuise sissetuleku moodustab pension. Tulenevalt
lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Eeltoodust ja
§-ist 15 lg 2 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara, võlgnik on pensionär ja ei oma peale pensioni muud sissetulekut, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. RI’i pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetus tingitud võlgnevustest, mis on tulenenud käenduskohustustest. Võlgnik on käendanud oma poja E I ’i kohustusi. Lisaks käendatud kohustustele on tagastamata ka laenulepingutest tulenev võlgnevus. Kuivõrd laenude tagastamise tähtajad on möödunud, siis suurenevad laenuvõlgnevused igapäevaselt intresside ja viiviste võrra. Kohus selgitab RI’ile, et tulenevalt
lg 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui RI soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Kon andnud nõusoleku enda nimetamiseks RI’i pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.