KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-39 Haldusasi Vadim Lebedevi kaebus Murru Vangla direktori 18.11.2008 käskkirjade nr 795-dm ja 796-dm tühistamiseks Kaebuse esitaja – Vadim Lebedev Vastustaja – Murru Vangla Tallinna Halduskohtu 28.05.2009 otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakoh- Vadim Lebedevi apellatsioonkaebus tus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Jätta Vadim Lebedevi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2009 otsus haldusasjas nr 3-09-39 muutmata. Jätta tõendina asja juurde võtmata ja tagastada Vadim Lebedevile Põhja Politseiprefektuuri 31.07.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nr 08922200202 ja Põhja Politseiprefektuuri 30.06.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nr
- EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates (HKMS § 53 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Murru Vangla direktor karistas 18.11.2008 käskkirjaga nr 796-dm Vadim Lebedevi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 3 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei tõusnud kinnipeetav 25.10.2008 kell 8.30 püsti, kui valvur avas kambri ukse ja andis seadusliku korralduse kõigil püsti tõusta; V. Lebedev ei tõusnud voodist, vaid jäi edasi voodisse lebama. Murru Vangla direktor karistas 18.11.2008 käskkirjaga nr 795-dm V. Lebedevi Murru Vangla kodukorra p 29 alapunkti 2 ja p 33 nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt kasutas kinnipeetav 25.10.2008 kell 17.40 valvur N. B. suhtlemisel sol- 3-09-39 vavat ja alandavat väljendit. Antud teoga takistas ja häiris ta vanglaametnikku loenduse läbiviimisel. V. Lebedev esitas Murru Vangla direktori 18.11.2008 käskkirjade nr 795-dm ja 796-dm peale Justiitsministeeriumile vaided. Justiitsministeerium tagastas vaided 02.01.2009 kirjaga. V. Lebedev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 18.11.2008 käskkirjade nr 795-dm ja 796-dm tühistamiseks. Kaebaja väitel on ta loenduse ajal alati püsti tõusnud. Nõudmine püsti tõusta on sätestatud vangla kodukorra punktides 47, 61 ja 67 ning kodukorras pole kirjas, et hommikul kell 8.30 peab püsti tõusma. Valvur N. B. pole kaebaja solvanud. Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 28.05.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. VangS § 67 järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1) ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2). Kuigi Murru Vangla kodukorra loendust puudutav
- peatükk reguleerib peamiselt rivistust ja püsti seismist seoses korralise loenduse ja rivistusega, ei saa sellest järeldada, et muul ajal ei peagi valvuri seaduslikke korraldusi täitma. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 selgitatud, et kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Antud juhul ei saanud olla tegemist ilmselgelt tühise korraldusega. Seega oleks tulnud korraldus täita ja korralduse täitmata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 sätestatuga. Käesoleval ajal ei ole enam sisulist vaidlust selles, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku korraldust, sest tema arvates ei olnud valvur õigustatud korralise loenduse toimumise aja möödumise tõttu enam taolist korraldust andma. Karistuse määramist on põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus käskkirja nr 796-dm vaidlustamist puudutavas osas rahuldamata. Murru Vangla kodukorra p 29 alapunkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud mitte takistama või häirima vanglateenistujaid ja muid isikuid nende teenistuskohustuste täitmisel, olema vanglateenistujatega, külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Sama kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujatega nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vanglatöötajatega ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kinnipeetav peab pöörduma vanglas teenistusülesandeid täitva isiku poole teie-vormis ning tervitama püsti seistes. Valvur N. B. on koostanud 25.10.2008 kell 17.40 toimunud intsidendi kohta ettekande. Intsidendi toimumist N. B.i kirjeldatud viisil kinnitab ka valvur A. S.. Karistuse määramist on põhjendatud. Vastustaja on pidanud valvurite ettekandeid usaldusväärseteks. Kaebaja poolt esitatud kambrikaaslaste selgitusi selle kohta, et solvamist ei toimunud, vastustaja objektiivseks ei pidanud, sest kinnipeetavad (reeglina) ei ole huvitatud kaaskinnipeetavate karistamisest. Ka kohtul puudub alus kahelda distsiplinaarmenetluse aluseks olnud tõendite usaldusväärsuses. Vastustaja kinnitusel ei ole N. B.i puhul tegemist sellise valvuriga, kelle peale esitatakse kaebusi. Vastustaja seisukohtade usaldusväärsusele seoses käskkirjaga nr 795-dm osundab kaudselt ka see, et käskkirja nr 796-dm osas leidis korralduse täitmata jätmine kinnitust, ning ühtlasi ka asjaolu, et vastustaja ei arvanud käskkirjas nr 796-dm kaebajale süüks ebaviisakat käitumist või solvamist, leides distsiplinaarmenetluse protokollis, et valvur oli üksinda ning seetõttu oleks kaebaja ja tema kambrikaaslaste väidete ümberlükkamine raskendatud. Sellest tulenevalt ei ole usutav, et seoses samal päeval toimunud hilisema vahejuhtumiga oleks vastustaja püüdnud tõendada (ühe) täiendava ettekandega seda, mida tegelikult aset ei leidnud. See ei ole kooskõlas haldusasja materjaliga. Vastustaja seisukohad on olnud järjekindlad. Kaebaja on esialgsest seletuse kirjutamisest 2
(5)3-09-39 keeldunud ning andnud omapoolsed selgitused mõnevõrra hiljem. Eraldivõetuna ei ole see tähenduslik, kuid vanglaametnike ettekanded ning distsiplinaarmenetluse protokollid kinnitavad rikkumiste toimepanekut. Seega tuleb jätta kaebus ka käskkirja nr 795-dm vaidlustamist puudutavas osas rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES V. Lebedevi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väitel on teda karistatud ebaseaduslikult ning käskkirjad nr 796-dm ja nr 795-dm tuleb tühistada. Kaebaja ei tõusnud 25.10.2008 kell 8.30 püsti, kuid seda põhjusel, et arvas vanglaametniku nõudmise ebaseadusliku olevat. Murru Vangla kodukorra p 33 ei kohusta kinnipeetavaid tervitama teisi püsti tõusmisega. Valvur koostas ettekande vaid kaebaja kohta, kuigi kõik kambris olevad kinnipeetavad keeldusid püsti tõusmast. Seda tõendavaid teiste kinnipeetavate kirjalikke selgitusi ei ole arvestatud. Kuna intsidendi ajal oli valvur üksi, pole selge, millega on kaebaja väidetav rikkumine tõendatud. Samal päeval kl 17.40 allus kaebaja vanglaametniku korraldusele, tõusis püsti ega solvanud kedagi. Ka käskkirjas nr 795-dm kirjeldatud intsidendi osas pole selge, miks pidas vastustaja valvurite seletusi usaldusväärseteks ja millega on kaebajale süüks arvatud rikkumine tõendatud. Väitetavalt kõlas solvang B. aadressil vene keeles. Arusaamatuks jääb kaebaja karistamine selle eest, et ta vene keeles kedagi solvas, samas kui Murru Vangla ja Justiitsministeerium keelduvad kaebaja venekeelseid avaldusi menetlemast. Arusaadavas keeles seadustega sai kaebaja tutvuda samuti alles kohtus. Eeltoodu näitab, et kehtivad topeltstandardid ja kaebajat diskrimineeritakse keelelise tunnuse alusel. Kaebaja kohta on põhjendamatult koostatud arvukalt ettekandeid ja algatatud mitmeid kriminaalasju. Kaebaja on paigutatud kambrisse, mille elamistingimused ei ole inimväärsed ning vaatamata kestvale hambavalule ei võimaldata kaebajale arstiabi. Kõik eelpoolviidatud asjaolud, sealhulgas ka karistamine vaidlusaluste käskkirjadega, näitavad kaebaja tagakiusamist ning tegemist on kellegi kättemaksuga ja õigusvastase vägivallaga. 09.11.2009 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse täienduse, milles märkis, et viibib praegu rikkujatele ettenähtud plokis kambris nr 215, kus on puudulik ventilatsioon, mis mõjub negatiivselt kaebaja tervisele, samuti vaevab kaebajat jätkuvalt hambavalu. Apellatsioonkaebuse täiendusele lisas kaebaja Põhja Politseiprefektuuri 30.06.2009 ja 31.07.2009 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused nr 09922200121 ja nr 08922200202. Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kinnipeetavatele, sh kaebajale on vangistusalased peamised õigusaktid kättesaadavad nii vene kui ka inglise keeles. Murru Vangla kodukorra p 33 vene keelde tõlgitud variandis puudub tõepoolest lause, mis sätestab nõude, et kinnipeetav pöördub vanglas teenistusülesandeid täitva isiku poole teie-vormis ning tervitab neid püsti seistes. Samas ei saa selle nõude puudumine kaasa tuua käskkirja nr 796-dm tühistamist. Kaebaja pani toime VangS § 67 p 1 järgi kvalifitseeritava distsipliinirikkumise, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Distsipliinirikkumine on tõendatud valvur N. B.i ettekandega ning korraldusele mitteallumist on kaebaja kinnitanud korduvalt ka ise kohtumenetluse käigus. Kaebaja selgitused korraldusele mitte alumise põhjuse kohta ei muuda fakti, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kaebaja väide, et ta ei ole valvurit solvanud ning kambrikaaslased võivad seda kinnitada, ei ole usutav, kuna rikkumist kinnitab ka teine vanglaametnik oma ettekandes. Vastustaja usaldab järelevalveosakonna valvureid N. B. ja A. S.t ning pole põhjust kahtlustada neid tegelike sündmuste moonutamises. Teiste kinnipeetavate ütlused ei ole objektiivsed ega usaldusväärsed, kuna reeglina kinnipeetavad üksteise vastu ei tunnista. 3
(5)3-09-39 Murru Vangla direktori 20.10.2008 käskkirja nr 1-4/29 Rivistus-loenduse läbiviimise korra p 8 kohaselt viivad rivistus-loendust läbi võimalusel kaks vanglaametnikku. Seega võib rivistusloendust läbi viia ka üks vanglaametnik ning inspektor-kontaktisiku kohalviibimine ei ole nõutav. Seejuures oli valvur üksinda kaebaja poolt 25.10.2008 kell 8.30 toimepandud rikkumise ajal, samal päeval kell 17.40 viisid loendust läbi kaks vanglaametnikku. Teiste kambris nr 212 viibivate kinnipeetavate suhtes 25.10.2008 toimunud intsidentide kohta ettekandeid tehtud ei ole. Puuduvad tõendid, et distsipliinirikkumises oleks osalenud kõik kambris viibinud kinnipeetavad. Rikkumise kohta tehti ettekanne vaid kaebaja suhtes. Pole teada ühtegi alust, mis annaks põhjust kahtlustada järelevalveosakonna valvur N. B. kaebaja tagakiusamises ja teiste kinnipeetavate poolt toime pandud distsipliinirikkumistest tahtlikult teatamatajätmises. Samuti ei saa nõustuda väitega, et kaebaja karistamine valvurile väidetavalt öeldud ebaviisaka väljendi eest ei ole õigustatud põhjusel, et Eesti Vabariigis on riigikeeleks eesti keel, kuid tema poolt öeldud väljend oli vene keeles. Oluline ei ole asjaolu, mis keeles kõlas verbaalne rünne vanglaametniku suhtes. Vanglaametnik sai aru talle suunatud sõnade tähendusest ning tundis ennast seetõttu solvatuna. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti ega tõendit enda tagakiusamise kohta vastustaja poolt. Asjaolu, et kaebajal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on algatatud 2 kriminaalasja, ei tõenda mitte kaebaja tagakiusamist vanglaametnike poolt, vaid tema tahtmatust käituda vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus leidis õigesti, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetavad kohustatud alluma kõigile vanglaametniku poolt antud seaduslikele korraldustele ja neil ei ole õigust valida, millistele korraldustele nad alluvad. Selline kohustus tuleb kinnipeetavale VangS § 67 p-st 1. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsust nr 3-3-1-103-06). Vanglaametniku poolt kinnipeetavatele antud korraldus püsti tõusta ei ole seadusega vastuolus. Kuna kaebajal polnud mingit alust korralduse täitmisest keelduda, oleks ta pidanud korralduse täitma. Käskkirjaga nr 796-dm karistati kaebajat, kes eiras vanglaametniku korraldust ning kaebajale määratud karistuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähendust, kas ka teised kinnipeetavad pani toime samasuguse rikkumise ja kas neid selle eest ka karistati. Asjaolu, et valvur oli kl 8.30 toimunud loendusel üksi, ei ole käesoleval juhul oluline, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta ei allunud valvuri korraldusele ning on oma rikkumist kohtumenetluses ka kinnitanud, seega on temapoolne rikkumine tõendatud ja tema karistamiseks oli õiguslik alus olemas. Käskkirja nr 796-dm andmisel on tuginetud VangS § 67 punktile 1 ning käskkirja õiguspärasus ei sõltu sellest, kas Murru Vangla kodukorra p 33 venekeelne tõlge sisaldas kinnipeetava kohustust tõusta teenistusülesandeid täitva ametniku tervitamiseks püsti. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kuna väidetav solvamine toimus vene keeles, siis puudub tema karistamiseks alus. Kuigi põhiseaduse § 6 ja keeleseaduse § 1 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel, ei tähenda see, et vanglaametnikke saab solvata ainult eesti keeles. Murru Vangla kodukorra p 29 alapunkti 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ja teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne. Solvamine jääb solvamiseks 4
(5)3-09-39 olenemata sellest, mis keeles seda on väljendatud. Kui isik, kellele solvang suunati, on sellest aru saanud, on solvamine oma eesmärgi täitnud ning kodukorra p 29 alapunktis 2 toodud rikkumise koosseis täidetud. Kaebaja viited eesti keele nõuetele ning tema venekeelsete avalduste mittemenetlemise kohta on antud juhul otsitud ja asjakohatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neil pikemalt peatuda. Ebausutavad on kaebaja väited selle kohta, et ta sai asjakohaste seadustega tutvuda talle arusaadavas keeles alles kohtus. Vastustaja selgituste kohaselt on kinnipeetavatele vangistusalased peamised õigusaktid kättesaadavad ka vene ja inglise keeles ning kohtul puudub põhjus sellekohaste väidete õigsuses kahelda. Samuti ei ole usutavad ega tõsiseltvõetavad kaebaja väited tema tagakiusamise, kellegi kättemaksu ja õigusvastase vägivalla kohta. Kaebajal on alati võimalus tema kohta koostatud haldusakte kohtus vaidlustada, et kontrollida nende õiguspärasust. Õiguspärase haldusaktiga määratud karistust ei saa vaadata tagakiusamisena, vaid isiku mõjutamisena järgima kehtestatud korda. Apellandi väited kambri(te) elamistingimuste ja pikaajalise hambavalu kohta ei ole käesolevas vaidluses asjakohased ja ringkonnakohus neid oma otsuses ei käsitle. Käesolevasse vaidlusesse puutumatud on ka koos apellatsioonkaebuse täiendusega esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused, mistõttu ringkonnakohus tagastab need apellandile. Tulenevalt HKMS §-st 16 kohaldatakse tõendite tagamisel ja lubatavuse hindamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja poolt 25.10.2008 toime pandud distsipliinirikkumised. Põhja Politseiprefektuuri 31.07.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nr 08922200202 on tehtud kaebaja ja Murru Vanglas kinni peetava A.-E. K. vahelise 23.07.2008 toimunud intsidendi kohta, 30.06.2009 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus nr 09922200121 on tehtud kaebaja ja Murru Vanglas kinni peetava V. R. vahelise 24.05.2009 toimunud intsidendi kohta. Need määrused ei puuduta käesolevas haldusasjas vaidluse all olevaid distsipliinirikkumisi ega oma seetõttu käesolevas asjas mingit tähtsust. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 5
(5)