) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 2 2-10-52138 Kohus, tutvunud esitatud pankrotiavaldusega ja kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 21.10.2010 esitas PN avalduse enda pankroti välja kuulutamiseks. Võlgniku seletuse kohaselt tekkis tema maksejõuetus pikemal perioodil alates 2009. a koos majanduslangusega. Võlgnik otsustas lahkuda Ameerikasse, kus teeb juhutöid. Püsivaid sissetulekuid võlgnik ei oma. Võlgnikul on Eestis kinnisvara ja pangalaenud, mistõttu on tekkinud ka suured maksekohustused, mida võlgnik ei ole suuteline täitma. Võlgniku juhutöödest saadud sissetulek ei kata ära võlgniku elamiskulusid, rääkimata laenude teenindamisest ja muid rahalisi kohustusi. 05.11.2010 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin K. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara koosneb korteriomanditest ja pangakontode jääkidest, mille väärtuseks ajutise pankrotihalduri hinnangul on kokku 1 350 000 krooni, võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks on vähemalt 1 861 064.08 krooni. Võlgnikul puudub püsiv sissetulek. Võlgnik on tunnistanud oma suutmatust täita võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sissetulekuks on töötasu juhtutöödest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, tal puudub igakuine sissetulek, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta tunnistab oma maksejõuetust, siis on võlgnik
Kuna võlgnikul on vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudemise võimalused ja aluse esinemisel esitama vastavad nõuded.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.
lg 1 kohaselt teatab kohus või pankrotihaldur juhul, kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, sellest prokurörile või politseile kriminaalasja alustamise otsustamiseks.
lg 2 kohaselt märgib kohus oma lahendis, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli raske juhtimisviga. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud võlgniku maksejõuetuse põhjuseid, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama maksejõuetuse põhjused ja teavitama sellest kohut ja vajadusel prokuratuuri või politseid ning esitama juhtimisveaga põhjustatud kahju hüvitamise nõuded. Kohus selgitab PN’ile, et tulenevalt
lg 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui PN soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks PN’i pankrotihalduriks. 3 2-10-52138 Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.