2-10-39083/47

2-10-39083 KOHTUOTSUS Kohus (OSAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-39083 Tsiviilasi, hageja nõue Hagihind L B hagi V B vastu abielulahutuse nõudes ja hooldusõiguse määramiseks 25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L B (isikukood: XXX) Kostja: V B (isikukood: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2010 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada L B hagi V B vastu abielu lahutamise nõudes.
4. Lahutada L B ja V B vahel
5. oktoobril 2007 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult. I Hageja nõue ja põhjendus
8. L B esitas
9. augustil 2010 Viru Maakohtule hagiavalduse V B vastu abielu lahutamise ja hooldusõiguse määramise nõudes. Hooldusõiguse määramise osas on kohus lõpetanud
10. septembril 2010 menetluse pooltevahelise kompromissi kinnitamisega. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt elasid pooled kuni juulini 2010 koos ühes korteris. Juulis kolis hageja koos lapsega uuesse elukohta. Hageja arvates, pole poolte kooselu enam võimalik 1/2 2-10-39083 poolte abielulised suhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada poolte abielu ning määrata lapse suhtes hooldusõigus. II Kohtuistung
11. Kohtuistungil, mis toimus
12. septembril 2010, sõlmisid pooled kompromissi lapse suhtes hooldusõiguse määramise osas. Kohtuistungil palus kostja kohtul anda pooltele lepitusaeg, et säilitada abielu. Kohus andis
13. septembri 2010 kompromissiga muuhulgas pooltele lepitusaja kuni
14. detsembrini 2010 aastani ning selgitas, et kui selleks kuupäevaks pole hageja loobunud nõudest abielu lahutada ehk pooled soovivad jätkuvalt abielu lahutada, teeb kohus selle kohta eraldi otsuse. Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks avaldanud soovi abielusuhete taastamiseks ega hageja pole loobunud nõudest abielulahutuse kohta, seega tuleb kohtul poolte abielu lahutada. III Kohtu seisukoht
15. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et abielu lahutamise nõude osas tuleb hagi rahuldada. Poolte abielu on sõlmitud
16. oktoobril 2007 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on abieluaktide registreerimise raamatusse tehtud kanne nr 524 (tl 5). Abielust on sündinud tütar C B (tl 4). Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus loeb tuvastatuks, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled ei ole väljendanud soovi abielusuhteid taastada vaatamata sellele, et kohus on andnud pooltele lepitusaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Hageja on esitanud hagiavalduses kaks nõuet: abielulahutuse ja hooldusõiguse määramise nõudes. Hooldusõiguse määramise osas kinnitas kohus kompromissi, abielulahutuse osas teeb kohus osaotsuse. Eeltoodu alusel tuleb poolte vahel sõlmitud abielu lahutada. IV Menetluskulud
17. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Fred Fisker Kohtunik 2/2