Obsah (5)

§ 86§ 91§ 99§ 87§ 117

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.05.2010.a. ts

§ 86

p 3 alusel, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 164.622.- krooni, keskmise palga väljamõistmiseks koondamisest vähem ette teatatud ühe päeva eest summas 1250.- krooni, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel 08.12.2009.a. ja kostja kohustamiseks välja maksta hagejale keskmine palk

1. maist 2009.a. kuni
2. detsembrini 2009.a. Tsiviilasja hind 357.931.- krooni Menetlusosalised Hageja AK(ik XXX elukoht XXX) Kostja F OÜ (reg kood XXX postiaadress XXX) Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet S (Raidla Lejins & Norcous AB OÜ ) Kohtuistungi toimumise aeg
3. märtsil 2010.a. . Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon. Jätta rahuldamata AK hagi F OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks

§ 86

p 3 alusel, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 164.622.- krooni, keskmise palga väljamõistmiseks koondamisest vähem ette teatatud ühe päeva eest summas 1250.- krooni, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel 08.12.2009.a. ja kostja kohustamiseks välja maksta hagejale keskmine palk

1. maist 2009.a. kuni
2. detsembrini 2009.a. Menetluskulude jaotus Jätta AK menetluskulud tema enda kanda. Jätta F OÜ menetluskulud täies ulatuses AK kanda. Menetlusosalistel on õigus taotleda asja menetlenud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
3. AK töötas OÜ-s F müügiinseneri ametikohal alates 03.09.2007.a. Hageja põhipalga suuruseks oli alates 01.07.2008.a. 25.000.- krooni.
4. OÜ F juhatus võttis 06.04.2009.a. vastu otsuse koondada alates 2009.a. juunist üks müügiinseneri ja bürooassistent-juhiabi ametikoht. 16.04.2009.a. juhatuse otsusega otsustati likvideerida üks müügiinseneri ametikoht hiljemalt 17.04.2009.a.
5. Tööleping lõpetati hagejaga 11.05.2009.a.

§ 86p 3 alusel, s.o.

päeval mil hageja pärast töövõimetuslehel olemist tööle asus. Hageja nõue ning põhjendused.

1. 03.06.2009.a. kohtule esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja teatas talle 11.05.2009.a., et temaga lõpetatakse tööleping koondamisega ja kohustas teda üle andma tema töövahendid. Hageja väidetel ei teavitatud teda eelseisvast koondamisest 16.04.2009.a., sest sellel kuupäeval näidati talle üksnes ilma OÜ F tegevjuhi allkirjata projekti, et teda kavatsetakse koondada.
2. Hageja on seisukohal, et tööandja lõpetas temaga töölepingu

§ 86

p 3 alusel ebaseaduslikult sest tööandja: - ei arvestanud, et hagejal on eelisõigus jääda tööle võrreldes müügiinsener AM, kes töötas kostja juures osalise tööajaga. Sellega rikkus kostja

§ 91

lg 1sätestatut; - rikkus hageja eesõigust jääda tööle kuna tal olid teiste töötajatega võrreldes paremad tööalased näitajad, mida tõendavad preemiaaruanded. Sellega rikkus tööandja

§ 99

lg 2 sätestatut; 2 - rikkus hageja eelisõigust jääda tööle kuna hageja oli kostja juures töötanud kauem kui A M , hagejal olid ainukesena müügiinseneridest 2 ülalpeetavat last ning võrreldes R S täiendas hageja ka oma kutseoskust ning omandas eriharidust Tartu Ülikoolis. Eeltooduga rikkus kostja

§ 99lg 3 sätestatut.

6. 14.08.2009.a. esitas hageja kohtusse täiendava nõude. Hageja väidetel oleks kostja pidanud maksma talle töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest seoses koondamisega

§ 87lg 2 alusel hüvitust 42 tööpäeva eest, s.o.

perioodi 11.mai 2009.a. – 10.juuli 2009.a. eest. Kuna kostja on kirjaliku vastuse kohaselt hagile maksnud hüvitist 41 päeva eest, on tal maksmata ühe päeva keskmine töötasu 1250.- krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

1. 11.01.2010.a. esitas hageja kostja vastu veel 2 täiendavat nõuet paludes: - lugeda tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 08.12.2009.a., kohtuistungil täpsustatu kohaselt 07.12.2009.a., põhjusel, et hageja sai uue tööandja juures tööd alates 08.12.2009.a. ja - kohustada kostjat maksma hagejale keskmist palka alates 12.05.2009.a. – 07.12.2009.a., s.o. perioodi eest hagejaga töölepingu lõpetamisest kuni hageja poolt uue töölepingu sõlmimiseni uue tööandjaga.
2. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel sõlmitud töölepingu koos põhipalga muutmise kokkuleppega, oma ametijuhendi, F OÜ juhatuse otsuse 06.04.2009.a. ametikohtade koondamisest, tööandja poolt vormistatud töölepingu lõpetamise dokumendi 11.maist 2009.a., töövahendite üleandmise akti hageja poolt kostjale, hageja preemiaaruanded, väljavõtte hageja tööraamatust kostja juures töötamise kohta, hageja laste PK ja NK sünnitunnistused, tõendi Tartu Ülikoolist, et hageja õpib seal magistriõppes õigusteadust ja on
3. aasta üliõpilane, hageja poolt saadetud elektronkirja e-postiaadressile katri@tuokko.ee, hageja teate OÜ F juhatusele
4. juulist 2009.a. koos selle saatmist kinnitava kviitungiga ja väljastusteatega, F OÜ müügiinseneri 2008.a. tulemuspalga arvutamise alused, 2008.a. F OÜ tegevjuhi tegevusaruande, kostjalt hagejale 29.07.2009.a. saadetud e-kirja koopia selle kohta, et AM on kontorist väljas 24.07.-10.08.2009.a., LB poolt saadetud nimekiri isikutest, kes võtavad osa jahutusseadmete koolitusest, 16.04.2009.a. kuupäevaga koostatud hagejaga töölepingu lõpetamise teade, ettevõtte F W kontaktandmete väljatrüki Austraalias, HJ poolt eposti aadressile XXX saadetud teate, et AK ei tööta OÜ-s F alates 17.04.2009.a., F OÜ 2008.a. majandusaasta aruande,
5. juulil 2008.a. F OÜ töötajate koosoleku protokolli K , HJ e-kirja AK
6. maist 2008.a., ettevõtte F W lühiiseloomustuse, tunnistuse, mille kohaselt on hageja läbinud edukalt ventilatsiooniseadmete käsitlemise kursuse, ABB vahel 17.03.1997.a. sõlmitud töölepingu koopia, E AS soovituskirja hagejale ja F WG SA kirja hagejale 22.juulist 2009.a. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.
7. Kostja vastuväidete kohaselt töötas ventilatsioonimaterjalide müügiinsenere OÜ-s F kaks – AKja RS, kes töötas tööandja juures alates
8. märtsist
9. a. AM töötas jahutusseadmete müügiinseneri ametikohal osalise tööajaga, s.o. 24 tundi nädalas, ning seda alates
10. oktoobrist
11. a. Nimetatut tõendavad müügiinseneride ametijuhendid.
12. F OÜ juhatus otsustas
13. aprillil 2009.a. seoses müügimahtude vähenemisega ja vajadusega töö ümber korraldada koondada alates 2009.a. juunist töötajate hulka nelja inimeseni ning koondada üks müügiinseneri ametikoht ja bürooassistent-juhiabi ametikoht.
14. aprillil
15. a. otsustas F OÜ juhatus kiirendada koondamisprotsessi ning likvideeris ühe müügiinseneri ametikoha
16. aprillist 2009.a. Tulenevalt nimetatud otsustest teatas tööandja AK 3
17. aprillil
18. a. ette töölepingu eelseisvast lõpetamisest alates
19. aprillist
20. a.

§ 86p 3 alusel seoses koondamisega.

Tööandjal teist tööd AK pakkuda ei olnud, sest OÜ- s F töötasid

1. aprillil
2. a ja
3. mail
4. a. järgmised 6 töötajat, s.o. tegevjuht HIJ, müügiassistent-logistik MV, juhiabi- bürooassistent ÜK, ventilatsiooniseadmete müügiinsener RS, ventilatsiooniseadmete müügiinsener AKja jahutusseadmete müügiinsener AM, kes töötas osalise tööajaga. Ühtegi täitmata ametikohta ei olnud. Hageja poolt näidatud vabad töökohad ülemaailmselt ei kuulu kostja äriühingule ning kõik näited vabadest töökohtadest teistest riikidest pärinevad ajast, mis oli pärast töölepingu lõpetamist. Tööandjal puudub võimalus sõlmida töölepinguid teistes riikides teiste äriühingute nimel.
6. aprillist
7. a. kuni
8. maini 2009.a. oli AK ajutiselt töövõimetu.
9. Tööleping nr 0207 lõpetati AK
10. mail
11. a. ehk esimesel tööpäeval, mil töötaja naasis tööle peale haigust. Töötajale tasuti lõpparve, sealhulgas hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest, hüvitis keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mis oli koondamisest vähem ette teatatud (41 tööpäeva eest) ja hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kokku maksti
12. mail
13. a. AK’ile välja lõpparve summas 118.836.- krooni. AKile anti
14. mail
15. a. kätte ka tööraamat ning töötaja tagastas tööandja vara.
16. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga ei olnud ebaseaduslik nagu leiab hageja, mistõttu ei ole töötajal õigus nõuda ka hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kostja on seisukohal, et osalise tööajaga töötaja on samuti põhikohaga töötaja, mistõttu ei rikkunud tööandja hageja koondamisel

§ 99

lg 1 sätestatut, kuna nimetatud säte reguleerib põhikohaga töötaja eelisõigust jääda tööle. Kohakaasluse mõistet kehtivas õiguses ei eksisteeri. AM töötas kostja juures jahutusseadmete müügiinsenerina ja osalise tööajaga, mistõttu vajadus AK võrdlemiseks AM puudus, kuid tööandja võttis arvesse AM poolt enda erialast enesetäiendamist. Koondamisel võrdles tööandja eeskätt kahte ventilatsiooniseadmete müügiinseneri, RSja AKit, kelle tööalased näitajad olid võrdväärsed. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei olnud selliseid võrreldavaid näitajaid, mis võimaldanuks objektiivselt hinnata töötajate tööalaste näitajate paremust ning võrreldavad sama tööd tegevad töötajad olid võrdsete tööalaste näitajatega. Seega ei rikkunud tööandja ka

§ 99lg 2 sätestatut kui otsustas koondada hageja.

Tööandja ei rikkunud hageja koondamisel ka

§ 99

lg 3 sätestatut, sest nimetatud seadusesättes nimetatud asjaolud on oma olemuselt võrdväärsed ning tööandjal puudub kohustus eelistada lastega töötajaid töötajate ees, kes on tööandja juures töötanud kauem või kes täiendavad oma teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Tööandja eelistas töölejäämisel müügiinsener RS, kes oli tööandja juures töötanud kauem kui hageja ning kes omas eriharidust kütte- ja ventilatsiooniseadmete alal kuna on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala. Jahutusseadmete müügiinseneri AMt puudus tööandjal vajadus AKvõrrelda. Pealegi täiendab AM oma kutseoskusi ja teadmisi just tööandja jaoks vajalikul erialal, hageja aga Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mis tööandja jaoks tähendust ei oma. Kostja on seisukohal, et kuivõrd tööandja on lõpetanud töölepingu kostjaga seaduslikult, puudub hagejal õigus nõuda tööandjalt ka hüvitise väljamõistmist

§ 117lg 2 alusel.

4 Pealegi ei ole hageja arvestus keskmise palga väljaarvestamisel õige. Tööandja poolt esitatud raamatupidamise õiendist nähtub, et keskmise palga arvestuse kohaselt oli hageja keskmine palk 25 642 krooni kuus (võttes arvesse ka makstud preemiaid arvestusperioodi jooksul) ja kuue kuu summa oleks 153 852 krooni, mitte 27.437.- krooni nagu leiab hageja.

1. Kostja on seisukohal, et
2. aprillil 2009.a edastas ta AKile teate töölepingu eelseisvast lõpetamisest, mitte selle projekti nagu leiab hageja. Tegevjuhi allkirja puudumine teatel ei tee olematuks asjaolu, et AK sai
3. aprillil
4. a teada töölepingu eelseisvast lõpetamisest koondamise tõttu. Asjaolu, et AK koondamisega sisuliselt ei nõustunud, ei tähenda, et ta ei olnud sellest teadlik.
5. Kostja on seisukohal, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõue välja mõista kostjalt 1250 krooni koondamisest etteteatamisest lühema aja eest Kostja teatas hagejale koondamisest ette
6. aprillil
7. a. Koondamine pidi aset leidma
8. aprillist
9. a., mis olnuks töötaja viimane tööloleku päev. Töötaja oli ajutiselt töövõimetu
10. aprillist
11. a. kuni
12. maini
13. a. Esimene tööleasumise päev pärast ajutist töövõimetust oli
14. mai
15. a., mil tööleping hagejaga ka lõpetati. Tööandja tasus hüvitust 41 vähem ette teatatud tööpäeva eest (aprillis
16. a. 9 tööpäeva eest, mais
17. a. 20 tööpäeva eest, juunis
18. a 12 tööpäeva eest). Töötaja arvestus, et vähem ette teatatud tööpäevade arvestus algab töölepingu lõpetamise kuupäevast arvates, on väär. Vähem ette teatatud tööpäevade arvestus algab koondamise teates märgitud viimasest tööpäevast, mitte töölepingu faktilise lõpetamise päevast. Seega ühe päeva keskmise palga väljamõistmise nõue summas 1250 krooni koondamisest etteteatamisest lühema aja eest on alusetu ja põhjendamatu.
19. Hageja nõue tunnistada tema tööleping lõppenuks kostjaga töötaja algatusel alates
20. detsembrist
21. a. ning kostja kohustamiseks maksta hagejale keskmist palka
22. maist 2009.a. kuni
23. detsembrini
24. a. ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjendustel : Tööle ennistamine ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga saamise õigus on iseseisvad õiguskaitsevahendid, mida samaaegselt nõuda ei saa, st töötaja ei saa samal ajal nõuda nii töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuni kuue kuu keskmise palga suurust hüvitist ja tööle ennistamist kui ka sunnitud töölt puudumise aja eest keskmist palka. Töötaja on hagiavalduses selgelt väljendanud seisukohta, et ta loobub tööle ennistamisest. Seega ei saa ta nõuda sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, kuivõrd sellist nõuet saab esitada üksnes juhul, kui töötaja soovib tööle ennistamist. Töötaja on valinud õiguskaitsevahendiks

§ 117lg 2 ehk kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõude.

Kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis peab töövaidlusorgan vastavalt ITLS § 29 lõikele 2 töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töövaidlusorgani otsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Tööleping lõppes poolte vahel

1. mail
2. a. Põhjendamatu on hageja nõue kohustada kostjat maksma talle keskmist palka
3. maist
4. a. kuni
5. detsembrini
6. a., kuivõrd hageja asus tööle teise tööandja juurde alates
7. detsembrist
8. a. Sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga nõude saab esitada koos tööle ennistamise nõudega, millisel juhul töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel ennistab kohus töötaja tööle ning mõistab välja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga. See millal töötaja asus tööle mõne teise tööandja juures, ei oma mingit tähendust käesolevas töövaidluses ning sellega ei saa siduda sunnitud töölt puudumise aja eest esitatud keskmise palga nõuet ka juhul, kui töötaja soovib tööle ennistamist.
9. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: F OÜ ja RS 5 vahel 01.03.2007.a. sõlmitud töölepingu koos ametijuhendiga, F OÜ ja AM vahel 01.10.2008.a. sõlmitud töölepingu koos ametijuhendiga, F OÜ juhatuse otsuse 16.aprillist 2009.a. ühe müügiinseneri ametikoha likvideerimisest ja töötaja koondamisest alates 17.04.2009.a. ja AK palgatõendi. Kohtuotsuse põhjendused.
10. Pooled ei vaidle selle üle, et - AK töötas OÜ-s F müügiinseneri ametikohal alates 03.09.2007.a.; - tööleping lõpetati hagejaga 11.05.2009.a.

§ 86p 3 alusel, s.o.

pärast hageja ajutist töövõimetust tema esimesel tööl oleku päeval. Pooled vaidlevad selle üle kas - tööandja lõpetas töölepingu töötajaga seaduslikult või

§ 99

lg 1, 2 ja 3 sätestatut rikkudes ning kas hagejal on õigus nõuda tulenevalt sellest töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest; - kas kostja maksis hagejale hüvitist koondamisest vähem etteteatatud päevade eest õigesti 41 päeva eest või oleks pidanud maksma 42 päeva eest; - kas tööleping poolte vahel tuleb lugeda lõppenuks ajast mil töötajaga sõlmiti tööleping uue tööandja juures ja - kas kostja on kohustatud maksma hagejale keskmist palka alates tema koondamisest kuni uue tööandja juures töölepingu sõlmimiseni. 19. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus -

(töölepinguseaduse) §-st 131 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2009.a. senikehtinud seadust; -

§ 86

p 3 (kehtis kuni 30.06.2009.a), mille kohaselt võib tööandja lõpetada määramata või määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisega; -

§ 87

lg 1 p 3 ja lg 2 (kehtis kuni 30.06.2009.a), mille kohaselt peab tööandja töötaja koondamisel töölepingu lõpetamisest ette teatama vähemalt kaks kuud kui töötajal on selle tööandja juures pidevat tööstaaži alla viie aasta ning nimetatud tähtaja mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati; -

§ 99

lg 1, 2 ja 3 sätestatust, milliste kohaselt on töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga (lg 1), põhikohaga töötavatest isikutest eelistatakse neid, kel on paremad tööalased näitajad (lg 2) ning võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatakse töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes on kauem töötanud selle tööandja juures, kellel on ülalpeetavaid, kes täiendavaid kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses (lg 3); -

§ 117

(kehtis kuni 30.06.2009.a), mis sätestab tööandja vastutuse töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning töötaja õiguse nõuda töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel kas tööle ennistamist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga välja maksmist ( lg 1) või kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses (lg 2). 20. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – 16.04.2009.a. kuupäeva kandev teade töölepingu lõpetamisest – tõendab, et hageja sai teada dokumendi 6 koostamise kuupäeval, et tööleping lõpetatakse temaga alates 17.04.2009.a.

§ 86p 3 alusel koondamise tõttu.

Asjaolu, et sellel teatel ei olnud hagejale selle tutvustamise ajal tegevjuhi Heikki Jürilo allkirja, ei muuda olematuks tööandja poolt töötaja teavitamist eelseisvast koondamisest nagu ekslikult leiab hageja.

§ 87

lg 1 kohustab tööandjat töötajat kirjalikult teavitama koondamisest, ja selle kohustuse tööandja 16.04.2009.a. ka täitis. F OÜ juhatuse otsused 06.aprillist 2009.a. ja 16. aprillist 2009.a. tõendavad, et äriühingu juhatus otsustas koondada ühe müügiinseneri ametikoha.

§ 86

p 3 sätestas tööandja õiguse lõpetada määramata või määratud ajaks sõlmitud tööleping enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisega. 21. Edasi kontrollib kohus kas tööandja rikkus hageja ametikoha koondamise otsustamisel

§

§ 99lg 1, 2 ja 3 sätestatut nagu väidab hageja või mitte.

Kohus on seisukohal, et töötajate koondamisel peab tööandja juhinduma lisaks

§ 86

p 3 sätestatud õigusele töötajaid vajadusel koondada ka

§ 99

sätestatust kui tööandja otsustab keda koondada või kellel on eelisõigus tööle jääda.

§ 99

lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Hageja on seisukohal, et tööandja lõpetas temaga töölepingu

§ 99

lg 1 rikkumisega seetõttu, et jättis tööle AM kes töötas kostja juures osalise koormusega ja koondas tema, kes töötas täistööajaga. Kohus nõustub kostjaga, et osalise tööajaga töötamine on samuti põhikohaga töötamine, millest tulenevalt ei saanud kostja rikkuda hagejaga töölepingu lõpetamisel

§ 99

lg 1 sätestatut, sest mõlemad töötajad, nii hageja kui AM töötasid tööandja juures põhikohaga. Töölepingu lõpetamise ajal kehtinud töölepinguseadus kohakaasluse mõistet ei tundnud. Asjaolu üle, et AM töötas kostja juures osalise koormusega poolte vahel vaidlust ei ole, nimetatut tõendab ka AM ja F OÜ vahel sõlmitud tööleping. Lisaks eeltoodule ei oleks olnud hageja ja AM võrdlemine ka vajalik, sest hageja tööülesanneteks olid tema ametijuhendi kohaselt ventilatsioonimaterjalide ja – seadmete müük, AMl aga jahutusseadmete ja toodete müük.

§ 99

lg 2 kohaselt eelistatakse põhikohaga töötavatest isikutest neid, kel on paremad tööalased näitajad (lg 2). Hageja väidab hagiavalduses, et temal kui müügiinseneril olid aruandeperioodi jooksul alates 01.juuli 2008.a. kuni 09.aprillini 2009.a. paremad tööalased näitajad kui teistel müügiinseneridel, mida tõendavad tema preemiaaruanded. Tööandja väidetel ei tunne tööandja hageja poolt väidetud aruandeperioode ega pea arvestust müükide kohta. Hageja on ise raamatupidamisprogrammist teinud väljavõtted ja pealkirjastanud nimetatud dokumendid „Preemia aruannetena“. Tööandja ei maksnud AKile tema poolt nimetatud perioodil preemiaid, sest tema põhipalk oli tema soovi kohaselt 5000.- krooni suurem kui teiste müügiinseneride palk. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei pidanud arvestust selle kohta kui palju keegi müügiinseneridest müüki teostas ning ei võrrelnud müügiinseneride poolt teostatud müüke mingite kindlate aruandeperioodide lõikes ning hageja on esitanud üksnes tema enda poolt teostatud väidetavate müükide kohta koostatud nn preemiaaruanded, kusjuures preemiat hagejale teostatud müügi pealt ei makstud, vaid hagejal oli kindel kuupalk 25.000.krooni kuus, ei rikkunud kostja ka hagejaga töölepingu lõpetamise otsustamisel

§ 99lg 2 sätestatut.

Lisaks eeltoodule ei oleks olnud hageja ja AM tööalaste näitajate võrdlemine ka võimalik, sest hageja tööülesanneteks olid tema ametijuhendi kohaselt ventilatsioonimaterjalide ja – seadmete müük, AMl aga jahutusseadmete ja toodete müük.

§ 99

lg 3 kohaselt peab tööandja võrdsete tööalaste näitajate korral eelistatama töötajaid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kes on kauem töötanud selle tööandja juures, kellel on ülalpeetavaid, kes täiendavaid kutseoskusi ja teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Hageja väidetel oli tema eelisõigus jääda tööle nii AM kui RSees, sest temal olid ainukesena müügiinseneridest 2 ülalpeetavat, s.o. tema 2 alaealist last, ta on töötanud OÜ-s F kauem kui AM ning võrreldes RStäiendab hageja oma kutseoskusi ja erialaseid teadmisi Tartu Ülikoolis magistriõppes õigusteadust õppides. Tööandja on aga seisukohal, et tema ei 7 rikkunud hageja ametikoha koondamise otsustamisel

§ 99

lg 3 sätestatut, sest selles seadusesättes nimetatud asjaolud on oma olemuselt võrdväärsed ning tööandjal puudub kohustus eelistada lastega töötajaid töötajate ees, kes on tööandja juures töötanud kauem või kes täiendavad oma teadmisi eriharidust andvas õppeasutuses. Tööandja eelistas töölejäämisel müügiinsener RS, kes oli tööandja juures töötanud kauem ning kes omab eriharidust kütte- ja ventilatsiooniseadmete alal kuna on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala. Jahutusseadmete müügiinseneri AMt puudus tööandjal vajadus AK võrrelda, sest hageja töö sisuks oli ventilatsiooniseadmete ja materjalide müük, mitte jahutusseadmete ja – toodete müük nagu AMl. Pealegi täiendas AM oma kutseoskusi ja teadmisi just tööandja jaoks vajalikul erialal, hageja aga Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mis tööandja jaoks tähendust ei omanud. Kohus nõustub kostjaga, et

§ 99

lg 3 nimetatud tingimused on võrdväärsed tingimused tööandjal otsustamaks keda töötajatest koondada või keda tööle jätta, sest seadusandja on nimetatud tingimused sätestanud ühe paragrahvi ühes lõikes. Seega ei tähendanud asjaolu, et hagejal on 2 alaealist last automaatselt seda, et hagejat oleks tulnud eelistada tööle jäämisel võrreldes RS. AM hagejat võrrelda ei olnud vaja. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et RS asus kostja juurde tööle 01.03.2007.a. ja AK03.09.2007.a., oli RS töötanud kostja juures töötajate koondamise otsustamise ajaks kauem kui hageja. Kuna lisaks pikemale tööstaažile kostja juures, oli RS lõpetanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna keskkonnatehnika eriala, hageja seevastu õppis aga õigusteadust Tartu Ülikoolis, leiab kohus, et kostjal oli õigus eelistada töötajate koondamisel RS AK eeltoodud põhjendustel ning vaatamata ka sellele, et kostjal oli koondamise ajal 2 alaealist last, kes on tema ülalpeetavad. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei eksinud hagejaga töölepingu lõpetamisel koondamisega

§ 99

sätestatu vastu ja töölepingu lõpetamine hagejaga oli

§ 86

p 3 alusel seaduslik, millest tulenevalt on hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnistada temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, puudub alus välja mõista kostjalt ka hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

§ 117lg 2 alusel.

Kuna hüvitise väljamõistmiseks puudub kohtu seisukoha kohaselt alus, ei kontrolli kohus kohtuotsuses kas hageja on õigesti välja arvestanud hüvitise suuruse või mitte. 22. Järgmisena kontrollib kohus kas kostja maksis hagejale kogu

§ 87

lg 2 sätestatud hüvituse või jättis selle välja maksmata ühe päeva eest nagu hageja leiab. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 20 seisukohale, et kostja teavitas hagejat eelseisvast koondamisest ette 16.04.2009.a. ja, et koondamine pidi aset leidma 17.04.2009.a., kuid, et hageja haigestus ja jäi töövõimetuslehele alates 17.04.2009.a. ja naases tööle 11.mail 2009.a., mil temaga tööleping ka lõpetati, pidi hageja maksma töötajale kokku hüvitist

§ 87lg 2 alusel 41 tööpäeva eest, s.o.

aprilli 9 tööpäeva eest, mai 21 tööpäeva eest ja juuni 11 tööpäeva eest, s.o. kokku 41 tööpäeva eest mida kostja ka tegi. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal nõuda täiendavalt 1250.- krooni väljamõistmist kostjalt koondamisest vähem etteteatatud aja eest

§ 87lg 2 alusel.

Hageja seisukoht nagu oleks tulnud hüvitist maksta perioodi 11.mai 2009.a. –

1. juuli 2009.a. eest on põhjendamatu, sest kohus asus seisukohale, et hagejale teatati eelseisvast koondamisest ette 16.04.2009.a.
2. Kohus on seisukohal, et hageja nõue lugeda tema ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 08.12.2009.a., kohtuistungil täpsustatu kohaselt 07.12.2009.a., põhjusel, et hageja sai uue tööandja juures tööd alates 08.12.2009.a. on alusetu ainuüksi juba seetõttu, et pooltevaheline tööleping lõppes tegelikult
3. mail 2009.a. Ka juhul kui kohus oleks asunud seisukohale, et 8 töölepingu lõpetamine hagejaga oli ebaseaduslik, oleks tulnud ITLS § 29 lg 2 (kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioon) kohaselt lugeda töötaja lahkunuks töölt omal algatusel alates töötamise tegelikust lõppemise päevast, sest hageja tööle ennistamist ei soovinud.
4. Kohus leiab, et põhjendamatu on ka hageja nõue kohustada kostjat maksma talle keskmist palka alates 12.05.2009.a. – 07.12.2009.a., s.o. perioodi eest hagejaga töölepingu lõpetamisest kuni tema poolt uue töölepingu sõlmimiseni uue tööandjaga. Tulenevalt asjaolust, et hageja on kogu kohtuvaidluse aja nõudnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 6 kuu keskmise palga ulatuses, millise õiguse sätestab töötajale

§ 117

lg 2, puudub hagejal õigus nõuda keskmist palka sunnitud töölt puudutud aja eest

§ 117

lg 1 järgi kuna hageja tööle ennistamise nõuet esitanud ei ole.

§ 117

lg 1 ja lg 2 sätestatud õiguskaitsevahendid on iseseisvad õiguskaitsevahendid, mille vahel tuleb töötajal valida, samaaegselt neid esitada võimalik ei ole. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

1. Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: hageja poolt saadetud elektronkirja epostiaadressile XXX, hageja teate OÜ F juhatusele
2. juulist 2009.a. koos selle saatmist kinnitava kviitungiga ja väljastusteatega, F OÜ müügiinseneri 2008.a. tulemuspalga arvutamise alused, 2008.a. F OÜ tegevjuhi tegevusaruande, kostjalt hagejale 29.07.2009.a. saadetud e-kirja koopia selle kohta, et AM on kontorist väljas 24.07.-10.08.2009.a., LB poolt saadetud nimekiri isikutest, kes võtavad osa jahutusseadmete koolitusest, ettevõtte F W kontaktandmete väljatrüki Austraalias, HJ poolt e-posti aadressile XXX saadetud teate, et AKei tööta OÜ-s F alates 17.04.2009.a., F OÜ 2008.a. majandusaasta aruande,
3. juulil 2008.a. F OÜ töötajate koosoleku protokolli K , HJ e- kirja AKile
4. maist 2008.a., ettevõtte F W lühiiseloomustuse, ABB vahel 17.03.1997.a. sõlmitud töölepingu koopia, E AS soovituskirja hagejale ja F WG SA kirja hagejale 22.juulist 2009.a. Nimetatud dokumentaalsed tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
5. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab rahuldamata kõik hageja nõuded kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
6. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 357.931.krooni (192.059.- + 164.622.- + 1250.-), TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks 9 üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 357.931.- krooni. Kohtunik: 10