Obsah (5)
§ 53§ 54§ 26§ 34§ 92KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010, Tallinn Haldu
§ 53lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole
§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
3-08-1594 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Juri Nikolajev ostis 16.09.2006 sõiduauto Audi A6, reg nr XXX XXX. Sõiduk oli arvel Eesti Autoregistris ning sõiduki omanikuna oli registrisse kantud J. Nikolajev.
- 02.12.2007 kl 16.45 pidas piirivalveametnik Ikla piiripunktis Eesti Vabariiki sissesõidul kinni J. Nikolajevi poolt juhitud sõiduauto Audi A6, reg nr XXX XXX. Sõidukis viibis reisijana ka J. Nikolajevi abikaasa Irina Nikolajeva. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli Itaaliast varastatud sõidukiga. J. Nikolajevilt ja I. Nikolajevalt võeti ära nende isikut tõendavad ja sõiduki dokumendid ning jäeti politsei saabumist ootama. Politsei saabus kl 21.25 paiku ning piirivalveametnik andis äravõetud dokumendid üle politseinikule. J. Nikolajev ja I. Nikolajeva toimetati Pärnusse politsei ruumidesse, kus politsei kuulas J. Nikolajevi üle tunnistajana ajavahemikul kl 22.3023.
- Seejärel tagastati J. Nikolajevile ja I. Nikolajevale nende isikut tõendavad dokumendid ning neil lubati lahkuda. J. Nikolajevi tuttav A. A. sõidutas Nikolajevid J. Nikolajevi palvel oma autoga Tallinnasse.
- J. Nikolajev ja I. Nikolajeva esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused Ikla piiripunktis kaebajate kinnipidamise, kaebajatele kuuluva sõiduki valduse äravõtmise ja kaebajate sundtoomise Lääne Politseiprefektuuri õigusvastaseks tunnistamiseks. J. Nikolajevi kaebus sisaldas lisaks taotlust Lääne Politseiprefektuurilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
- Tallinna Halduskohus võttis 10.11.2008 määrustega kaebused menetlusse ning liitis 11.03.2010 määrusega kaebused ühte menetlusse.
- Kaebuste põhjendused olid järgmised: 1) kaebajatelt nende isikut tõendavate dokumentide äravõtmine on käsitletav nende liikumisvabaduse piiramisena ja seega põhiseaduse §-dest 20, 21 ja 34 tulenevate õiguste rikkumisena. Kaebajate kinnipidamine ja vabalt liikumise õiguse piiramine oli õigusvastane, sest kaebajad ei olnud õigusrikkumises kahtlustatavad, tagaotsitavad ega dokumentideta isikud ning kinnipidamiseks puudusid politseiseadusest (PolS) ja piirivalveseadusest (PVS) tulenevad alused. Käesoleva ajani ei ole selge, millisel õiguslikul alused kaebajad kinni peeti; 2) kaebajate politseiasutusse toimetamine oli ebaseaduslik. Kui kaebajaid oli vaja kriminaalasjas üle kuulata, oli seda võimalik teha seadusega sätestatud nõuetest kinni pidades. J. Nikolajevi oleks saanud kutsuda ülekuulamisele ka järgmisel päeval. I. Nikolajevat üle ei kuulatudki; 3) J. Nikolajevilt sõiduki registreerimistunnistuse äravõtmine on käsitletav sõiduki valduse äravõtmisena. Käesoleval juhul ei ole selge, millisel õiguslikul alusel toimus kaebajalt piiripunktis sõiduki valduse äravõtmine ja seega omandiõiguse riive. J. Nikolajev ei andnud sõiduki valdust politseile vabatahtlikult üle ja ta ei ole seda teinud ka tunnistajana ülekuulamisel. Politseile andis sõiduki valduse üle piirivalveametnik. Kuni praeguseni ei ole esitatud ühtegi ametlikku dokumenti sõiduki väidetava varguse kohta. Kriminaalasja menetluse aluseks võetud SIS andmebaasil on vaid informatiivne tähendus. Schengeni rakenduskonventsiooni täitmine peab olema kooskõlas siseriikliku seadusandlusega. Prokuratuuri 06.10.2008 määrusest selgub, et ei ole võimalik kindlaks teha sõiduki esialgset omanikku; 4) vastustaja õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju katteks palus J. Nikolajev välja mõista 7122 krooni. Oma õiguste kaitseks oli J. Nikolajev sunnitud kasutama õigusabiteenust, mille eest tasus kokku 6372 krooni. Samuti pidi ta tasuma 750 krooni A. A. kütuse eest.
- Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur palus jätta kaebused rahuldamata. 2
(9)3-08-1594 1) Piirivalveametnike õigust teostada piiril kontrolli reguleerib riigipiiri seadus (RiPS), mille § 11 lg 1 ja põhiseaduse § 9 kohaselt on kõik isikud allutatud piirikontrollile. Samuti kuuluvad kontrollimisele nende omandis või kasutuses olevad sõidukid. Täpsemad menetlusnõuded on toodud Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määrusega nr 176 kinnitatud Piirirežiimi eeskirjas. Schengeni infosüsteemi (SIS) kohaselt oli tegemist tagaotsitava sõidukiga ja saadud info põhjal suunati sõiduk täiendavasse kontrolli. Piirivalveametnik tegi lisaks suulise päringu SIRENE büroosse. Kõigi vajalike toimingute tegemine nõudis aega ning enne teabe saamist ei olnud piirivalvetöötajal võimalik anda täiendavaid juhised. Kuna kaebajad olid allutatud haldustoimingutele, tuli neil lähtuda piirivalveametniku tegevusest ja tema poolt antavatest korraldustest. Liikumispiirang piiritsoonis tuleneb Piirirežiimi eeskirja p-st
- Kaebajate kinnipidamise kohta ei ole koostatud ühtegi dokumenti, ka kaebajad ise ei kirjelda, milles võis kinnipidamine seisneda. Piirivalveametnikul ei ole õigust teostada esmaseid kriminaalmenetluse toiminguid või alustada kriminaalmenetlust. Selleks oli vaja kutsuda politsei. Asjaolu, et isikut tõendavad dokumendid olid piirivalveametniku käes, ei oma asjas määravat tähtsust, sest riigipiiri ületamine ärandatud sõidukiga on välistatud igal juhul. Samuti pidi kaebajatele olema arusaadav, et sõiduki päritolu vajas selgitamist. Ka isikut tõendavate dokumentide tagastamisel ei oleks kaebajatel olnud rohkem võimalusi piiritsoonis liikumiseks. 2) Teave piiripunkti ületuse kohta rahvusvaheliselt tagaotsitava sõidukiga on kuriteo teateks ning kriminaalmenetluse ajendiks, mille esinemisel on politseiprefektuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Sõiduki päritolu ja selle omandamise asjaolud vajasid uurimist eelkõige kaebajate endi kaudu. Politseil oli kohustus kutsuda menetluse alustamise üle otsustamiseks või esmase menetlustoimingu tegemiseks kaebajad politseisse. Otsus jätkata menetlust Pärnus oli seaduslik ja otstarbekas. Asjas kogutud materjalidest ei tulene jõu või sunni kasutamist kaebajate politseisse tulemiseks. Kaebajad sõidutati politseisse, vestlus ja ülekuulamine toimusid sõbralikus meeleolus. Kaebajad olid menetlustoimingutele allutatud isikud ning nende ülekuulamine oli asjas vajalik. Kaebajate hilisem väljakutsumine Pärnusse ülekuulamisele oleks olnud ebaotstarbekas ja liialt koormav ning asja materjalide kohaselt piisas asjas nende ülekuulamisest 02.12.
- Teostatud toimingute ajakavast tulenevalt võivad kaebajad politseiametnikele ette heita 3-tunnist ooteaega. Samas tuvastati distsiplinaarmenetluses, et politseinike kohaletulek viibis objektiivsetel põhjustel, sest mõlemad valves olnud politseiametnikud toimetasid kahte kriminaalasja, mis olid alustatud enne teate saamist Ikla piiripunktist. 3) Sõiduk peetakse kinni ja arestitakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 470 lg 5 alusel SIS kantud välisriigi taotlusel. See annab SIS andmetele õigusliku tähenduse kriminaalmenetluse toimingute tegemiseks. Sellist toimingut nagu võetus KrMS ette ei näe ning vastav toiming märgiti ülekuulamise protokolli. Sõiduki üleandmine politseile oli kooskõlas kehtivate nõuetega. Sõiduk kuulub tagastamisele selle õigele omanikule ning kaebajad ei ole õigustatud lootma sõiduki tagastamist. 4) Kütuse osas tehtud kalkulatsioon ei ole arvestatav tõend, sellest ei selgu kes, millal ja millise hinnaga kütust ostis. Teekonna pikkus on toodud üldarvuna, mistõttu puudub võimalus selle õigsuse hindamiseks. Kaebajad olid õigustatud nõudma tunnistajana ülekuulamisel kantud kulude hüvitamist vastava korra alusel kriminaalmenetluses. Õigusabikulud summas 6372 krooni on kantud kohtuvälise kuluna ja kaebuste koostamise eest teistes asjades.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2010 otsusega J. Nikolajevi ja I. Nikolajeva kaebused osaliselt, tunnistas õigusvastaseks kaebajate kinnipidamise Ikla piiripunktis 02.12.2007 ja nende toimetamise Lääne Politseiprefektuuri ning mõistis Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuurilt J. Nikolajevi kasuks välja 750 krooni ning kummagi kaebaja kasuks menetluskuludena 4580 krooni. Ülejäänud nõuete osas jäid kaebused rahuldamata. 3
(9)3-08-1594 1) Taotlus tunnistada kaebajatele kuuluva sõiduki valduse äravõtmine Ikla piiripunktis õigusevastaseks on alusetu ega kuulu rahuldamisele. J. Nikolajevi tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvalt toimus sõiduki valduse üleminek politseis, mitte Ikla piiripunktis. Auto võeti politsei valdusesse kui kuriteo toimepanemise vahetu objekt. Kaebaja on esitanud kaebuse kriminaalmenetluse toimingute peale seoses sõiduauto valduse äravõtmisega ning selles küsimuses on menetlus läbi viidud. 2) Kaebajad ei vaidlusta piirivalveametnike õigust teostada kontrolli riigipiiril ega politseiametnike õigust kriminaalasja algatada. Kaebajate hinnangul piirati nende liikumisvabadust ebaseaduslikult ja ebamõistlikult pika aja jooksul. Kaebajad peeti nende endi väidetel Ikla piirpunktis kinni 02.12.2007 kl 16.45 paiku. Riigiprokuratuur tuvastas 25.02.2008 määruses, et andmebaasi andmetel peeti sõiduk kinni kl 17.
- Politseile laekus teave selle kohta, et kaebajate valduses on rahvusvaheliselt tagaotsitav sõiduk, kl 18.
- Politseitöötaja saabus Ikla piiripunkti kl 21.
- J. Nikolajev kuulati tunnistajana üle kl 22.30-23.
- Seega viibisid kaebajad piiripunktis kl 17.45-21.21 ning politseis kuni kl 23.30, so kokku üle 5 tunni. 3) Kaebajate väited nende sundtoomise kohta on alusetud. Asjas esitatud tõendite kohaselt kaebajate suhtes mingeid tõkendeid ei kohaldatud. Kaebajad reageerisid neile antud korraldustele ega takistanud ametnikke toimingute läbiviimisel. Kaebajate suhtes kaebuses kirjeldatud piirangud ei ole samastatavad sundtoomisega. 4) Kaebajad ei osanud eesti keelt ulatuses, mis oleks neil võimaldanud täielikult aru saada nende ja nende vara suhtes teostatud toimingutest ja enda õigusi kaitsta. Ainuüksi sõiduki osas tuvastatud asjaoludest tulenevalt ei saa anda õiguslikku hinnangut kaebajate poolt vaidlustatud toimingutele. Kuna süüteomenetlust kaebajate suhtes ei alustatud, siis puudus õigusrikkumise sündmus ning haldussunni kohaldamine toimus väljaspool õigusrikkumise asja menetlust. Piirivalveametnik ja politseiametnik kaebajate kinnipidamise/politseisse toimetamise kohta mingit dokumenti ei koostanud, kuid asjas esitatud tõendite kohaselt puudus kaebajatel võimalus piiripunktist lahkuda ja/või jätta politseinikule järgnemata, sest dokumente neile ei tagastatud, võimalust lahkumiseks ei antud ning sõidukiga lahkuda ei lubatud. Seega oli kaebajate liikumisvabadus piiratud ja nende suhtes kohaldati faktiliselt halduskinnipidamist. Samas ei selgu ühestki dokumendist kaebajate kinnipidamise alus. Sunnivahendite kasutamine nii kuritegude kui ka väärtegude asjade menetlemise käigus ei ole vastuolus põhiseadusega, kuid seda üksnes juhul, mil kinnipidamine on vajalik kestva õigusrikkumise tõkestamiseks. Käesoleval juhul ei tulenenud kaebajate kinnipidamine nende poolt toimepandud õigusrikkumisest. Kaebajad peeti kinni põhjusel, et välja selgitada sõidukiga seotud asjaolud ning kaebajate seos sõidukiga. Samas selgub esitatud tõenditest, et tunnistajana kuulati üle üksnes J. Nikolajev. Esitatud materjalidest ei selgu, mis põhjustel peeti kinni I. Nikolajeva. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei olnud muud menetluse tagamise abinõud antud juhul piisavad – miks ei piisanud kaebajate isikute tuvastamisest ning neile vajadusel vastava kutse edastamisest. Asjas ei ole tõendatud, et kaebajad keeldusid avaldamast isikuandmeid, elukohta või töökohta. Kaebajate hilisõhtust toimetamist politseisse puhkepäeval ei saa õigustada asjaoluga, et tuli välja selgitada sõidukiga seotud asjaolud, sest selleks oleks võinud kaebajad kutsuda politseisse ka mõnel muul ajal. Asjaoluga, et kaebajate kinnipidamine toimus puhkepäeval, ei saa õiguslikult põhjendada menetluse venimist hilisööni. Töökorralduse eripärast puhkepäevadel tuleneda võiv pikem menetlustähtaeg on küll objektiivne asjaolu, kuid see ei välista, et sellistes tingimustes isikute kinnipidamine oli õigusvastane. Kaebajate kinnipidamise aeg piirvalveametnike poolt ja politseiametnike poolt eraldi võetuna võivad olla mõjult mõõdukad, kuid arvestades seda, et kaebajatel oli võimalik lahkuda alles öösel, so pärast 5-tunnist kinnipidamist, kahjustas kinnipidamise aeg kogumis kaebajate õigusi ja vabadusi. Järgmine päev oli kaebajatele tööpäev, kaebajate selgituste kohaselt olid nad pühapäeval sõitnud juba tunde ja järgmisel päeval oli neil raskusi tööle minekuga. Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistada kaebajate pikaajaline kinnipidamine piirivalve ja politsei poolt õigusvastaseks. 4
(9)3-08-1594 5) Asjas kantud kütusekulu summas 750 krooni on tõendatud kütusekulu arvestusega ning tunnistaja A. A. ütlustega. A. A. sõidukit tuli kasutada ja sellesse kütust osta seetõttu, et kaebajatele kuuluva sõidukiga edasi sõita ei saanud ning muul viisil sellisel kellaajal ja suure pagasiga koju sõita ei olnud enam võimalik. Nimetatud kulu puhul ei ole tegemist kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamisega seotud tavapärase sõidukuluga, sest kütus tuli osta seetõttu, et vaidlustatud toimingute pikaajalise läbiviimise tõttu muud sõiduvõimalused puudused. Seega on põhjendatud kaebaja nõue 750 krooni hüvitamiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õigusabikulud summas 6372 krooni on kantud käesolevas haldusasjas või on tekitatud seoses kaevatavate toimingutega. Kaebaja on tasunud nimetatud summa seoses kriminaalmenetluses esitatud avalduste koostamisega ning avalduse koostamisega õiguskantslerile. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja nõue 6372 krooni hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse osas, milles kaebus rahuldati, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta kaebused terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palutakse jätta kaebajate kanda. 1) Kohtuotsuses ei ole jälgitav, millal on kõne all piirivalveametniku ja millal politseiametniku toimingud ning millised õigusvastased toimingud on tehtud haldusmenetluses ja millised kriminaalmenetluses. Vahetegemine on oluline, kuivõrd tuleb hinnata iga endise ametkonna teenistuja konkreetset tegevust ning kõrvutada seda hetkel kehtinud õiguskorraga. Samuti on see oluline kohtu pädevuse kindlakstegemisel, sest halduskohtu pädevuses on vaid järelevalvemenetluses tehtud toimingute õiguspärasuse hindamine. Kohtuotsuse põhjendavas osas puuduvad viited asjakohastele seadusesätetele, mida vastustaja ametnikud ei ole toimingute läbiviimisel järginud või on rikkunud. 2) Kohus järeldas ebaõigesti, et J. Nikolajevil tekkisid ebapiisava eesti keele oskuse tõttu piiriületusel probleemid. Kaebajad said juba piiriületusel aru, mis nendega toimub, kuna on selgitanud neid asjaolusid A. A.. Politseiametnik suhtles kaebajatega vene keeles ja selgitas, et rahvusvaheliselt tagaotsitav sõiduk tuleb kohe ära võtta, mistõttu andis J. Nikolajev vabatahtlikult sõiduki võtmed ja tehnilise passi koos immobilaiseriga politseile üle. J. Nikolajev soovis ise tutvuda eesti keeles vormistatud ülekuulamise protokolliga ning lasi teha mõned parandused, pärast kinnitas protokolli oma allkirjaga. Menetlustoiming möödus sõbralikus õhkkonnas. Asjaolu, et menetlustoiming viidi läbi tõlgi osavõtuta, ei tee olematuks asjaolu, et J. Nikolajev valdas eesti keelt määral, mis võimaldas tekkinud olukorrast aru saada. Kaebajatele jäi vaid ebaselgeks, kuidas saab olla neile omandiõiguse alusel kuuluv sõiduk Itaaliast varastanud, sest sõidukit on varem Eestis korduvalt võõrandatud ja piiriületusel ei ole probleeme olnud. 3) Asjaolu, et kaebajate suhtes ei ole alustatud süüteomenetlust või et nad ei ole kõne all olevas kriminaalasjas tunnistatud kahtlustatavateks, ei tee olematuks kriminaalmenetluse ajendi olemasolu, milleks oli kuriteoteade. Õigusrikkumise fakt iseenesest eksisteeris. Vastustaja ei ole vastuväidetes tuginenud vaid sõiduki äravõtmise seaduslikkusele, vaid on analüüsinud, kas tekkis mingi põhjendamatu viivitus piirivalve- või politseiametnike tegevuses. Vastustaja ametnikele ei olnud 02.12.2007 teada, millistel asjaoludel oli sõiduk sattunud kaebajate kätte ja kuidas nad võivad olla seotud selle ärandamisega. Nende faktide väljaselgitamiseks tuli kohaldada vastavat menetlust ja läbi viia menetluskorras ettenähtud toimingud. Juhul, kui kaebajad oleksid olnud seotud sõiduki ärandamisega või neil oleks olnud selle kohta teavet, oleks nende hilisem ülekuulamine tõenäoliselt mõjutanud kriminaalmenetluse käiku. Isikud oleksid saanud astuda samme asjaolude varjamiseks. Alles ülekuulamise käigus selgus kaebajate seos kuriteoga ja see omakorda määras uurimisasutuse edasised menetlustoimingud. Vastustaja tõi välja, millisel sea5
(9)3-08-1594 duslikul alusel ametnikud tegutsesid, ning on analüüsinud toimingute proportsionaalsust, eesmärgipärasust ja minimaalsust. 4) Vastustaja ametnikel puudus
- a PVS ja PolS alusel pädevus halduskinnipidamiseks. Kaebajaid ei ole kinni peetud. Tegemist oli menetlustoimingutele allutamisega. Kui mõne menetlustoimingu lõpuleviimiseks tuleb menetlusosalisel oodata, siis tuleb hinnata, kas haldusorganist põhjustatud viivitus on põhjendatud, objektiivne ja kooskõlas asja käiguga. Isikult piirikontrolli läbimisel reisidokumendi küsimist ei saa pidada tema kinnipidamiseks, vaid tegemist on RiPS-st tuleneva haldusmenetluse toiminguga. 5) Alles J. Nikolajevi ülekuulamisel selgus, et I. Nikolajeva ülekuulamiseks puudus vajadus. Seega tekkis menetleja veendumus asjade edasise käigu kohta alles pärast vastavate asjaolude väljaselgitamist. Menetleja toimingute otstarbekust näitab asjaolu, et rohkem ei ole kaebajaid kriminaalmenetluses välja kutsutud ega üle kuulatud. 6) Kaebajad ei ole vaidlustanud viivitust menetlustoimingute läbiviimisel, vaid kinnipidamise õigusvastasust ja sõiduki valduse äravõtmist. 7) Tunnistajate ülekuulamise või väljakutsumisega seotud kulutuste hüvitamine on reguleeritud KrMS-s ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruses nr 322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. Kuna kaebajate suhtes viidi läbi kriminaalmenetluse menetlustoiming (ülekuulamine), on nad õigustatud nõudma kulutuste hüvitamist nimetatud sätete alusel, mitte halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetlus veel käib ja kaebajad ei ole oma sellekohase pöördumisega hiljaks jäänud. 8) Eeltoodust järelduvalt langeb ära tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi (kahju hüvitamine). Muud põhjendatud huvi ei ole ära toodud. J. Nikolajev on viidanud ka liikumisvabaduse piiramisele, mille õigusvastasuse tuvastamist ei saa käsitleda rehabiliteeriva või ennetava meetmena. Kaebuse rahuldamise korral ei ole vastustajal võimalik tagada, et kaebajad ei puutuks edaspidi kokku politseiga kas haldus- või süüteomenetluses. Vastustaja saab tagada, et see toimuks kooskõlas seadusega ning vastaks haldusmenetluse üldpõhimõtetele. Kaebajate tegelikuks eesmärgiks on sõiduki tagasisaamine enda valdusesse. Vastustaja ei vastuta selle eest, et kaebajad omandasid vallasasja, mis tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa neile omandiõiguse alusel kuuluda. See omakorda ei too kaasa riigivastutust vastustaja ametnike toimingute eest, kuivõrd need olid läbi viidud kooskõlas kehtivate nõuetega ning ülemäärase viivituseta.
- J. Nikolajev ja I. Nikolajeva paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. 1) Kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuna kaebajad vaidlustasid kriminaalmenetluse-eelseid ehk haldusmenetluse toiminguid. On iseenesest mõistetav, et kinnipidamine Ikla piiripunktis on piirivalveametniku toiming ja toimetamine Pärnu Politseiprefektuuri politseiametniku toiming. Piirivalveametnike tegevust reguleeris PVS ja politseiametnike tegevust PolS. Kaebajad ei vastanud PVS § 7 lg-s 1 toodud tingimustele, seega oli nende kinnipidamine piirivalveametniku poolt Ikla piiripunktis kl 16.45-21.25 õigusvastane. Kaebajad ei vastanud ka PolS § 13 lg-s 1 toodud tingimustele, mistõttu oli nende toimetamine Lääne Politseiprefektuuri õigusvastane. Kaebajate õiguste kitsendamist ei fikseeritud haldusmenetluse dokumendina. 2) Väide, et J. Nikolajev valdab eesti keelt piisavalt selleks, et oma õigusi kaitsta, ei ole antud juhul asjakohane, sest kaebajad ei saanud aru, mis konkreetselt toimub. Piirivalveametnik ei selgitanud kaebajate kinnipidamisel isegi mitte eesti keeles, milliseid toiminguid ja mille alusel ta teostab. Vastustaja ei ole siiani suutnud öelda, mille alusel toimus kaebajate kinnipidamine ja 6
(9)3-08-1594 politseiasutusse toimetamine. Oma kinnipidamise põhjuse sai J. Nikolajev teada alles politseiasutuses ülekuulamisel. 3) Väär on vastustaja väide, et kriminaalmenetluse alustamiseks ja kaebajate toimetamiseks politseiasutusse piisas kriminaalmenetluse ajendi olemasolust. Kriminaalmenetlus algab KrMS § 193 lg 1 järgi esimese uurimis- või menetlustoiminguga, milleks antud juhul oli J. Nikolajevi ülekuulamine, mis toimus juba pärast kaebajate politseiprefektuuri toimetamist. Seoses sellega ei saanud tegemist olla ka KrMS § 31 lg 3 kohase edasilükkamatu menetlustoiminguga. Seda enam, et J. Nikolajev kuulati üle tunnistajana, I. Nikolajeva suhtes ei tehtud aga ühtegi menetlustoimingut. Seejuures ei oma tähtsust, millal selgus tema ülekuulamise vajadus. Tema õigusi rikuti juba enne seda, kui kuulati üle J. Nikolajev. Politseiametnik ei pidanud J. Nikolajevit kriminaalasjas kahtlustatavaks. Seda kinnitab tema tunnistajana ülekuulamine, mida KrMS § 66 lg 2 järgi ei oleks saanud teha. Kaebajatele jääb arusaamatuks, mis põhjusel hoiti neid 5 tunni jooksul Ikla piiripunktis kinni ja toimetati nad seejärel vastu ööd politseiasutusse. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei võinud neid kutsuda politseiprefektuuri ülekuulamisele järgmisel päeval. 4) Kaebajad ei nõustu väitega, et tegemist ei olnud kinnipidamisega, vaid menetlustoimingutele allutamisega. Vastustaja ei nimeta ühtki sätet, mille alusel kaebajaid kinni peeti. Seadusliku aluseta tehtud toimingud on õigusvastased ja kitsendavad isikute põhiseaduslikke õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Kaebajad esitasid käesolevas haldusasjas halduskohtule kaebuse Lääne Politseiprefektuuri ja Lääne Piirivalvepiirkonna ametnike toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 7 lg 1 teise lause järgi võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seejuures ei saa tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina võtta arvesse isiku soovi üksnes veenduda toimingu õigusvastasuses. Õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule mingi eelise, st aitama isikul edaspidi oma õigusi kaitsta. J. Nikolajev tõi 03.11.2008 esitatud kaebuse täienduses tuvastamiskaebuse põhjendatud huvina välja soovi saada vastustajalt õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju eest hüvitust. Kaebuses sisaldus ka taotlus kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 7122 krooni (J. Nikolajevi kantud kütusekulud 750 krooni ja õigusabikulud 6372 krooni). Kuna J. Nikolajev ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks väljendanud muud huvi kui kahju hüvitamine, tuleb õigusvastasuse tuvastamise taotlus toimingute osas, mis väidetava kahju kaasa tõid, lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise taotlusega. Toimingute osas, mis ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju tekkimisega, tuleb tuvastusnõue jätta rahuldamata, sest J. Nikolajevil puudub toimingute õigusvastaseks tunnistamise vastu põhjendatud huvi. 11. I. Nikolajeva kaebuses ega 03.11.2008 esitatud kaebuse täienduses tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi välja ei toonud. Ka ei ole I. Nikolajeva väitnud, et talle oleks vaidlustatud toimingutega kahju tekkinud. I. Nikolajeva kaebuse osalise rahuldamisega rikkus halduskohus
§ 26
lg 1 p 3, mille järgi on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kuna I. Nikolajeval põhjendatud huvi tuvastusnõude lahendamise vastu puudub, tuleb tema kaebus vastustaja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks jätta rahuldamata. 12.
§ 34
lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesolevas asjas on apellatsioonkaebuse esitanud ainult vastustaja. J. Nikolajev ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata (taotlused tunnistada sõiduki valduse äravõtmine õigusvastaseks ja mõista välja 6372 krooni suurune kahjuhüvitis), see7
(9)3-08-1594 tõttu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel neid nõudeid ei käsitle. Ringkonnakohtul tuleb apellatsioonkaebuse läbivaatamisel hinnata halduskohtu otsuse põhjendatust osas, milles halduskohus tunnistas õigusvastaseks kaebaja kinnipidamise Ikla piiripunktis 02.12.2007 ja tema toimetamise Lääne Politseiprefektuuri ning mõistis kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 750 krooni.
- Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt on kahjunõue põhjendatud, kui haldusorgan on õigusvastase tegevuse läbi rikkunud kaebaja õigusi ja tekitanud talle kahju ning kahju tekkimist polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada esmaste nõuete esitamisega. Kuna kõik kahjunõude rahuldamise eeldused peavad esinema üheaegselt, pole tähtsust, millise eelduse kontrollimisest asja lahendamisel alustada. Kuna vastustaja on nii halduskohtumenetluses kui ka käesolevas menetluses juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebajale ei ole kahju tekkinud, kuid halduskohus sellel küsimusel pikemalt ei peatunud, peab ringkonnakohus põhjendatuks kontrollida kõigepealt kahju olemasolu kaebajal.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja poolt taotletud 750 kroonine hüvitis kütusekulude katteks ei ole käsitletav kriminaalmenetluses kantud tunnistaja kuludena, mille hüvitamist saaks nõuda KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel. KrMS § 178 lg 1 p 3 näeb ette, et tunnistajale hüvitatakse kriminaalmenetlusega tekkinud sõidu- ja ööbimiskulud. Ringkonnakohtu hinnangul tekkis nimetatud kulu just selletõttu, et politsei pidi kaebaja kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulama.
- Politseiametnike toimingute õiguslikud alused tulenevad PolS § 12 lg 1 p-st 4, mille kohaselt politsei võtab vastu ja registreerib õigusrikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õigusrikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks, ning p-st 5, mille kohaselt on politsei ülesandeks algatada kriminaalasju, teostada kohtueelset uurimist ja täita muid ülesandeid, mis tulenevad kriminaalprotsessi seadustest. KrMS § 211 lg 1 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kuna kaebajal võis olla varastatud sõiduki kohta teavet, tuli ta tunnistajana üle kuulata (KrMS § 66 lg 1). Seejuures liigitab KrMS § 31 lg 3 tunnistaja ülekuulamise edasilükkamatuks menetlustoiminguks. Seega ei saa olla vaidlust küsimuses, et kaebaja tuli kriminaalmenetluses üle kuulata. Samal seisukohal on olnud siiani ka J. Nikolajevi kaebusi läbivaadanud kohtud. Maakohus leidis küll, et menetlusnorme rikuti, kuna J. Nikolajevile polnud tagatud tõlki, kuid see rikkumine pole käesolevas asjas nõutud sõidukuludega põhjuslikus seoses. Halduskohus leidis samuti, et asjaolude väljaselgitamiseks oli ülekuulamine vajalik, kuid kinnipidamise kestus ebaproportsionaalselt pikk ning pühapäeva hilisõhtu asemel oleks võinud ülekuulamise läbi viia mõnel muul ajal.
- Arvestades kindlaks tehtud asjaolusid, pole võimalik asuda seisukohale, et kulu tekkis ainult seetõttu, et politsei viivitas menetlustoimingu tegemisega. Ka juhul, kui politsei oleks kaebaja ülekuulamisega alustanud tunni või paar varem, oleks pidanud kaebaja endale ja abikaasale transpordi muretsema, sest sõiduki valduse äravõtmist ei ole üldkohus ega halduskohus õigusvastaseks pidanud. Samuti oleks kaebaja pidanud sõidukulusid kandma, kui tal oleks tulnud järgmisel päeval või mõnel muul ajal Pärnusse ülekuulamisele sõita.
- Eeltoodust nähtub, et tegemist on kriminaalasja menetluskuluga KrMS § 175 lg 1 p 2 mõttes ning kulude hüvitamine toimub vastavalt KrMS § 178 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusele nr 322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord. Viidatud määruse praegu kehtiva redaktsiooni § 3 lg 2 näeb ette, et juhul, kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha vastavalt Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 3 p 1 alusel kehtestatud korrale. Määruse nr 322 § 9 kohaselt makstakse kulud välja menet8
(9)3-08-1594 lusest osavõtja väljakutsunud asutuse eelarvest kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel ning TuMS § 13 lg 1 p 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 2 kohaselt tuleks kaebajal (ja tema abikaasal, kes tegelikult ka tunnistajana välja kutsuti, kuigi hiljem tema ülekuulamise vajadus ära langes) selleks esitada vastav taotlus koos kulu kandmist tõendavate dokumentidega (käesoleval juhul kütusekulu kalkulatsioon ja A. A. kinnitus raha saamise kohta) vastustajale.
- Kuna J. Nikolajevil on olemas menetluskulude hüvitamise nõue vastustaja vastu, pole talle sõidukulude näol kahju tekkinud. Menetluskulude hüvitamist tuleb reeglina taotleda menetluses, milles need tekkisid. Seega puudub kahjunõude rahuldamise vältimatu eeldus ning kahju hüvitamiseks esitatud kaebus jääb rahuldamata. Kinnipidamise ja prefektuuri toimetamise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole kaebaja muud põhjendatud huvi kui kahju hüvitamine näidanud, mistõttu jäävad eelnimetatud iseseisvad tuvastusnõuded sel põhjusel (vt ka käesoleva otsuse p 10) rahuldamata.
- Arvestades eeltoodud seisukohti, rahuldab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri apellatsioonkaebuse ning tühistab kohtuotsuse osas, millega kaebajate kaebused rahuldati. Kuna J. Nikolajevi ja I. Nikolajeva esitatud kaebuste rahuldamiseks pole alust, jätab ringkonnakohus need uue otsusega rahuldamata.
§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seepärast jääb rahuldamata ka kaebajate menetluskulude hüvitamise taotlus. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 9
(9)