Obsah (10)

§ 29§ 48§ 49§ 54§ 121§ 122§ 111§ 123§ 47§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Kaebuse esitaja Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Vaidlustat

) §-de 49 lg 1 p 2 ja 54 lg 1 alusel ning lähtudes hankedoku- mendi punktist 13.

1. ja Tõrva Linnavalitsuse 23.09.2009.a. korraldusega nr 263 moodustatud hankekomisjoni pakkumuse vastavuse protokolli punktist 4.
2. põhjusel, et eranditult kõik esitatud pakkumused olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 ehitustöödemahu tabelist). Ühispakkujad AS-d „Merko Tartu“ ja „Merko Ehitus“ vaidlustasid korralduse Riigihangete Ameti juures asuvas vaidlustuskomisjonis. Korraldus on faktilise ja õigusliku aluseta ning meelevaldne, vastuolus

§-ga 3 p 2, mille kohaselt peab hankija tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Korraldusest pole võimalik aru saada, milles seisnevad vaidlustaja pakkumuse puhul väidetavad „pakkumuste erinevused tehnilisest kirjeldusest” või „sisulised ja formaalsed erinevused”. Ühispakkumus oli hankedokumentidele vastav ning puudus alus selle tagasilükkamiseks. Ei esinenud ühtegi hankedokumentide punktis 13 nimetatud alust kõikide pakkumuste tagasilükkamiseks. Väär on hankija seisukoht, et kuivõrd pakkumusi oli palju, ei pea ta otsuses eraldi välja tooma, millele iga pakkumus ei vasta. 7.12.2009.a. sõlmis Tõrva Linnavalitsus Tõrva Avatud Noortekeskuse rekonstrueerimiseks hankelepingu AS-ga „BRICK“, kasutades selleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. 14.12.2009.a. vaidlustuskomisjoni otsusega nr 251-09/114652 rahuldati vaidlustus ja tunnistati Tõrva Linnavalitsuse 11.11.2009.a. korraldus nr 320 kehtetuks. Komisjon leidis, et korralduses pole välja toodud, milles seisneb konkreetsete pakkumuste, sealhulgas vaidlustaja pakkumuse, erinevus(mittevastavus) hankelepingu eseme tehnilise(le)st kirjelduse(le)st ning see ei nähtu ka korralduses viidatud protokollist. Tulenevalt

§-st 49 lg 1 peab hankija kõigi pakkumuste tagasilükkamise korral tegema põhjendatud kirjaliku otsuse. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et haldusakti kirjaliku põhjendamise eesmärk on anda isikule võimalus mõista, miks tema suhtes selline haldusakt anti, võimaldada hilisemat kohtulikku kontrolli haldusakti üle ning tagada haldusorgani enesekontroll, s.t. anda haldusorganile võimalus jõuda selgusele oma otsuse õigsuses; põhjenduste hilisem esitamine ei muuda otsust tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, samuti pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kuigi vastavalt haldusmenetluse seaduse(HMS) §-le 2 lg 2 pole riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine

-i tähenduses haldusmenetlus HMS-i tähenduses, laienevad Riigikohtu üldised järeldused haldusakti põhjendamise eesmärkide suhtes ka

-i alusel tehtud otsuste põhjendustele. Korraldus nr 320 kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta pole sisuliselt põhjendatud ning tagantjärele kontrollitav, mistõttu see ei vasta

§-des 49 lg 1 ja 3 p 2 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttele, mille kohaselt hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Selgust konkreetsete pakkumuste mittevastavuse kohta hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ei anna ka protokoll, mille p 3.

1. alapunktides 3.1.1-3.1.5 on loetletud küll erinevad asjaolud, mille tõttu kõik pakkumused ei vasta hankedokumentide lisas 4 fikseeritule(ehitusmahtude tabel), kuid selle alusel pole võimalik tuvastada, milles seisneb ühe või teise pakkumuse, sealhulgas vaidlustaja pakkumuse mittevastavus hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele: 1) 3.1.
2. pakkumusi pole võimalik võrrelda hankedokumendi lisas nr 4 oleva ehitustööde mahu tabelitega – põhjendus on üldsõnaline ega aita vähimalgi määral mõista, miks kõiki pakkumusi andmete osas, mida tuligi esitada lisas 4 toodud tabeli vormil ning mille esitamist vaidlustuskomisjon vaidlustaja pakkumuse puhul ka kontrollis, polnud võimalik võrrelda sama tabeliga; 2) 3.1.
3. pakkumusi pole võimalik võrrelda omavahel, sest kuluread ei kattu, s.t. osa pakkumustest sisaldavad näit. ehitustööde eri- ja üldkulusid, osa pakkumustest mitte – asjaolu, et pakkumused pole omavahel võrreldavad, ei saa olla aluseks korralduses esitatud järeldusele, et kõik pakkumused on erinevad hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest. See võib olla vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks

§ 29lg 3 p 6 alusel; 2 3) 3.1.3.

pakkumuste koostamisel pole arvestatud põhimõtet(tööjõud + maksud, materjal, masinad, organisatsiooni kulud ja kasum), s.t. sõltuvalt kululiigist on ilmne, et nimetatud kuluartiklid ei sisalda kõiki asjaolusid – hankekomisjon on andnud pakkumuste hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele vastavuse hindamise käigus sisuliselt hinnangu pakkumuste maksumustele, asudes ühiku hindade puhul kontrollima, kas tegemist pole põhjendamatult madala maksumusega – viimast reguleerib

§ 48; 4) 3.1.4.

kululiigiti on erinevused kümneid kordi, mis annab alust eeldada, et pakkumuste koostamisel pole järgitud ehitusturul kehtivaid hindu ning pakkujad pole kontrollinud kuluridade vahelist loogikat, jättes muuhulgas hindamata ka hilisema akteerimisproblemaatika – taas on hankekomisjon andnud hinnangu pakkumuste maksumusele, võrreldes samaaegselt pakkumusi omavahel, mis kumbki ei saa olla aluseks otsusele kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks põhjusel, et need on erinevad hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest; 5) 3.1.5. teadlikult on kas välja jäetud, sõltuvalt pakkumusest, pakkumuse kuluartikli maksumus (kirjutatud on lihtsalt „0”) - see asjaolu ei näita pakkumuse mittevastavust hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. Vaidlustuskomisjon ei nõustu hankija seisukohaga, et kuna esitatud 13 pakkumuses esines nii erinevaid kui ka analoogseid puudusi ning nende esitamine üksikaktis oleks võinud olla käsitletav konkreetse pakkuja ärihuvi riivena, polnud kõikide pakkumuste üksikjuhtudena väljatoomine võimalik ning piisas sellest, et hankija oli valmis esitama(ning mõnel juhul ka esitas) konkreetsete pakkujate taotlusel põhjendused nende mittevastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele.

§ 49

lg 1 sätestab hankija kohustuse põhjendada oma otsust kõigi pakkumuste tagasilükkamiseks. Kui otsuse põhjendus sisaldab informatsiooni, mille avaldamine rikub ettevõtjate ärisaladust või kahjustab nendevahelist konkurentsi, on hankijal

§ 54

lg 3 alusel õigus jätta selline teave pakkujatele saatmata.

eristab hankija otsuseid ning hankija poolt pakkujatele ning taotlejatele saadetavat teavet(näit. kõigi pakkumuste tagasilükkamise korral §-d 49 lg 1 ja 54 lg 1), mistõttu asjaolu, et hankija otsuse põhjendused võivad sisaldada teavet, mida hankija võib jätta pakkujatele või taotlejatele

§ 54

lg 3 alusel esitamata, ei võta hankijalt põhjendamiskohustust tema otsuste osas ega vähenda seda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja(vaidlustusmenetluses hankija) Tõrva Linnavalitsus palub vaidlustuskomisjoni otsus tühistada.

§ 121

lg 2 p 3 kohaselt tuleb vaidlustuses ära näidata vaidlustuse ese, selle vastuolu

-i sätetega ja põhjused, miks vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustuskomisjon on jätnud tähelepanuta, et 1)vaidlustuses ei kajastu üheselt, miks rikub korraldus vaidlustaja huve; 2)vaidlustaja esitas vaidlustuse, ootamata ära hankija selgitused. AS „Merko Tartu“ esitas kaebajale 17.11.2009.a. kell 15.35 õigusliku aluseta selgituste nõude ultimatiivse vastamise tähtajaga 18.11.2009.a. kell 12.00, kuigi hankijale on vastamiseks seadusega sätestatud pikem tähtaeg. Vaidlustust menetlusse võttes eiras komisjon

§ 122lg 1.

Vaidlustuskomisjoni viited Riigikohtu lahenditele on asjakohatud. Korraldus nr 320 on motiveeritud niivõrd, kui seda võimaldab

. Kui kaebaja oleks korralduses avaldanud kõikide pakkumuste puudused, oleks ta sellega rikkunud konfidentsiaalsusnõuet(

§ 111lg 3 p 2).

Põhjendused on välja toodud pakkumuste vastavuse protokollis, seal on tööde mahud ja pakkumiste hindamine. Kaebaja on teostanud kaalutlusõigust, kontrollinud kõikide pakkumuste vastavust hankedokumendi lisana esitatud tööde mahtude tabelile, koostanud pakkumuste vastavuse hindamiseks protokolli ja pakkumuste sisuliseks hindamiseks pakkumuste ühikhindade tabeli, mida aga vaidlustuskomisjon otsuse tegemisel ei arvestanud. Ehitusmahtude tabelis on kõikide pakkujate pakkumised, vaidlustuskomisjoni toimikus olevas tabelis on ära märgitud ainult kolmandate isikute pakkumist puudutavad andmed. Kolmandatele isikutele seda tabelit kaebaja ei saatnud. Pakkumuste hindamises on kokku võetud, mis on ühel, teisel või kolmandal pakkujal puudu. Pakkumiste vastavuse protokollis ja korralduses on välja toodud, mis on pakkumistes puudu. 3 Vastustaja vaidlustuskomisjon palub jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kuna kaebaja sõlmis hankelepingu juba enne otsuse tegemist vaidlustusmenetluses, puudub kaebajal põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest ükskõik, kas kohtumenetlus lõpeks kaebuse rahuldamisega või rahuldamata jätmisega, poleks kaebajal mingit võimalust hankemenetluse jätkamiseks. Seetõttu tuleks kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata. Lisaks kaevatud otsuses toodule esitas vastustaja järgmised seisukohad. Vaidlustuses on näidatud vaidlustuse ese - Tõrva Linnavalitsuse 11.11.2009.a. korraldus nr 320 -, selle väidetav vastuolu

§-dega 47 lg 1 ja 3 p 2 ning põhjused, miks vaidlustaja peab korraldust oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustaja hinnangul on ta esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse täpses vastavuses hanketeate ja hankedokumentide tingimustele, mistõttu puudus õiguslik ja faktiline alus pakkumuse tagasilükkamiseks Vaidlustus laekus komisjonile 19.11.2009.a. ning kuna sel polnud puudusi, mis võiksid olla aluseks vaidlustuse läbivaatamata jätmisele, võttis vastustaja vaidlustuse menetlusse ning edastas selle

§ 123

lg 1 kohaselt samal päeval kaebajale.

ei seosta mingil viisil pakkuja õigust vaidlustuse esitamiseks tema võimaliku pöördumisega hankija poole selgituste saamiseks

§ 54

lg 2 alusel.

ei kohusta hankijat edastama pakkujatele pakkumuste tagasilükkamise otsust, piisab otsuse kohta teate edastamisest(

§ 54lg 1).

Kuna aga kaebaja saatis 16.11.2009.a. kõikidele pakkujatele korralduse nr 320, pidi see

§ 49

lg 1 kohaselt sisaldama ka põhjendusi, et pakkujatel oleks võimalus korraldust

-is sätestatud korras vaidlustada. Vaidlustuse esitamise aluseks ja eelduseks ei saanud olla hankija täiendav selgitus konkreetse pakkuja pakkumuse mittevastavuse põhjenduste kohta, nagu väidab kaebaja. Pealegi polnud kaebaja ka vaidlustuskomisjoni istungi toimumise ajaks 3.12.2009.a. esitanud kolmandate isikute 17.11.2009.a. taotluses nõutud põhjendusi nende pakkumuse tagasilükkamise kohta. Kolmandad isikud(vaidlustusmenetluses vaidlustajad) AS „Merko Tartu“ ja AS „Merko Ehitus“ paluvad jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustuskomisjon võttis vaidlustuse õigesti menetlusse. Vaidlustaja poolt haldusorganile päringu esitamine pole

-i kohaselt vaidlustuse läbivaatamata jätmise aluseks. Kolmandad isikud märkisid vaidlustuses, et kõnealuse korraldusega jäeti nad meelevaldselt ilma õiguspärasest hankemenetlusest ja potentsiaalsest hankelepingust, selles seisneski nende õiguste riive. Olukorras, kus isik osaleb hankemenetluses ning on teinud seal pakkumuse, on tema huvi hankemenetluse vastu ilmne ning tema pakkumuse tagasilükkamine riivab igal juhul pakkuja õigusi, kuna võtab talt võimaluse edasiseks osalemiseks samas hankemenetluses.

§ 49

lg 1 nõuab kõigi pakkumuste tagasilükkamisel põhjendatud kirjaliku otsuse tegemist, seega laieneb ka kõnealusele korraldusele motiveerimisnõue ning vaidlustuskomisjoni viited Riigikohtu praktikale haldusakti motiveerimise nõude täitmise kohta on põhjendatud. Korraldus nr 320 on puudulikult motiveeritud. Korraldus pidanuks sisaldama põhjendusi ka juhul, kui kaebaja ei saanud konfidentsiaalsuskohustusest tulenevalt kõikidele pakkujatele väljastada ärakirja kõigist haldusakti põhjendustest. Üksnes õigusliku formuleeringu märkimine ei võimalda veenduda, millised kaalutlused on haldusakti andmise aluseks, samuti ei taga see hankija enesekontrolli otsuse tegemisel. Selleks, et kontrollida haldusakti õiguspärasust, peab see lisaks põhjenduse õiguslikule formuleeringule sisaldama ka asjaolude kirjeldust, mille pinnal haldusakti andja oma otsustuse teeb. Korraldus nr 320 ega selles viidatud pakkumuste vastavuse protokoll ei sisalda selgitusi, milles seisnes iga pakkumuse, sealhulgas kolmandate isikute ühispakkumuse mittevastavus hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele ning millised olid sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 ehitustööde mahu tabelist. Viimast kolmandate isikute pakkumuses esitatud täidetud tabeliga kõrvutades võib veenduda, et mõlemad tabelid on kuni reani 754 identsed(pakkumuses esitatud tabel mõistagi sisaldab lisaks hinnapakkumisi). Kolmandate isikute tabel sisaldab lisaks ridu 8 ja 9 koos alamridadega. Taoliste ridade lisamine oli kooskõlas kaebaja poolt 16.

1. 2009.a. antud selgitustega, mille kohaselt olukorras, kus tabel ei sisalda ehituse kõrvalkulusid, võib 4 selleks luua eraldi rea. Seda on kolmandad isikud ka teinud. Seega ei saa mingil juhul väita, nagu esineksid kolmandate isikute pakkumuses „sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 Ehitustöödemahu tabelist“. Kolmandate isikute pakkumuses ei esinenud kõrvalekaldeid hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest, mistõttu selle pakkumuse tagasilükkamine polnud õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebus tuleks HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Põhjendatud huvi olemasolu on obligatoorne üksnes tuvastamiskaebuse puhul. Vastustaja osundatud sätte kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on määrustes 15.05.2008.a. nr 3-3-1-9-08 ja 8.09.2008.a. nr 3-3-1-3808 sedastanud, et HKMS § 23 lg 3 p 1 eesmärgiks on kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad ning kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Linnavalitsuse korralduse kehtetuks tunnistamine vaidlustuskomisjoni otsusega võib rikkuda linnavalitsuse õigust riigihankemenetluses pakkumusi tagasi lükata ning tuua kaasa kahjunõuete esitamist äriühingute poolt, kelle pakkumused kehtetuks tunnistatud korraldusega tagasi lükati. Eeltoodust lähtudes lahendab kohus tühistamiskaebuse sisuliselt. Vaidlustuskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud. Komisjon on õigesti leidnud, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja mittekontrollitav, kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamise põhjendused puuduvad nii korralduses endas kui ka pakkumuse vastavuse protokollis. Korralduses märgitud põhjendus - eranditult kõik esitatud pakkumused olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (sisulised ja formaalsed erisused hankedokumendi lisa 4 ehitustöödemahu tabelist) – on korralduses viidatud hankedokumendi p 13.3 ja pakkumuse vastavuse protokolli p 4.1.
2. sisu kordamine, millest aga ei selgu, millises osas kolmandate isikute pakkumus siis ikkagi nõuetele ei vasta. Vaidlustuskomisjon on õigesti järeldanud, et pakkumuste tagasilükkamise otsuse detailne põhjendamine pole vastuolus

§-ga 54 lg 3, sest kui otsuse põhjendus sisaldab informatsiooni, mille avaldamine rikub ettevõtjate ärisaladust või kahjustab nendevahelist konkurentsi, on hankijal viidatud sätte alusel õigus jätta selline teave pakkujatele saatmata.

§ 47

lg 1 kohaselt peab hankija tegema kirjaliku põhjendatud otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta;

§ 48

lg 3 sätestab, et pakkumus tuleb tagasi lükata põhjendatud kirjaliku otsusega;

49 lg 1 järgi peab kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta tehtud kirjalik otsus olema põhjendatud. Seega kehtib ka riigihankemenetluses haldusmenetluses obligatoorne haldusaktide motiveerimise nõue, mistõttu on asjakohased vaidlustuskomisjoni viited lahenditele, kus Riigikohus käsitleb haldusaktide põhjendamise vajalikkust haldusmenetluses. Komisjon on õigesti täheldanud, et

§ 3p 2 kohaselt peab hankija tagama hanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Haldusakti põhjendused võivad sisalduda haldusaktis endas või dokumendis, millele on haldusaktis üheselt viidatud, kuid need ei või puududa. Alusetu on kaebaja väide, et vaidlustuskomisjon eiras vaidlustust menetlusse võttes

§ 122lg 1.

Viidatud säte kohustab vaidlustuskomisjoni hindama ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse saamisest arvates selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 3 esitab ammendava loetelu juhtudest, millal vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale: 1)vaidlustus pole esitatud tähtaegselt; 2)vaidlustaja pole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi; 3)samas asjas on juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus; 4)vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kohta on tehtud 5

§-s 108 lg 1 või 2 nimetatud otsus või ettekirjutus; 5)hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Kuna loetletud juhtudest ühtegi kolmandate isikute vaidlustuse puhul ei esinenud, toimis komisjon vaidlustust menetlusse võttes ja lahendades õiguspäraselt. Vaidlustaja poolt haldusorganile selgituste saamiseks päringu esitamine pole

-i kohaselt vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseks.

§ 54

lg 2 p 3 sätestab küll, et pakkuja nõudmisel peab hankija esitama pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjenduse kolme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kuid see ei tähenda, et pakkuja ei võiks enne selle tähtaja möödumist vaidlustusega vaidlustuskomisjoni poole pöörduda. Alusetu on ka kaebaja väide, et vaidlustuses ei kajastu üheselt, miks rikub korraldus vaidlustaja huve. Kolmandad isikud märkisid vaidlustuses, et nende ühispakkumus, mis oli igal juhul hankedokumentidele vastav, lükati tagasi faktilise ja õigusliku aluseta ning meelevaldselt - selles seisneski kolmandate isikute õiguste riive. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et olukorras, kus isik osaleb hankemenetluses ning on teinud seal pakkumuse, on tema huvi hankemenetluse vastu ilmne ning tema pakkumuse tagasilükkamine riivab igal juhul pakkuja õigusi, kuna võtab talt võimaluse edasiseks osalemiseks samas hankemenetluses. Vastavalt HKMS §-le 92 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele(lg 7). Kolmandad isikud paluvad kaebajalt menetluskuludena välja mõista 23 690 kr õigusabikulusid. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10 000 kr. Kuna maksekorraldusest nähtuvalt on kulud advokaadi õigusabi eest advokaadibüroole Lepik & Luhaäär tasunud AS „Merko Tartu“, tuleb õigusabikulud välja mõista nimetatud äriühingule. Kohtunik: D.Maastik TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON 1. Jätta Tõrva Linnavalitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. veebruari 2010. a otsus haldusasjas nr 3-09-3099 muutmata. 2. Mõista Tõrva Linnavalitsuselt AS Merko Tartu kasuks välja menetluskulud summas 14 584 (neliteist tuhat viissada kaheksakümmend neli) krooni ja 80 senti. 6