KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht
- detsembril
- a., Tallinn Haldusasja number 3-10-1646 Haldusasi OÜ Profi Kütus kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
- mai
- a. maksuotsuse nr. 12.2-3/10223-49 tühistamise nõudes Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine RESOLUTSIOON
- Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a. kohtumääruse punkt
- Teha uus määrus, millega mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Profi Kütus kasuks välja kantud menetluskulud summas 55 500 (viiskümmend viis tuhat viissada) krooni.
- Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul Edasikaebamise kord Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast Asjaolud ja menetluse käik
- Tallinna Halduskohtu 01.11.2010 kohtumäärusega lõpetas kohus OÜ Profi Kütus kaebuses Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK) 19.05.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/10223-49 tühistamise nõudes menetluse seoses vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisega PMTK poolt. Kohus mõistis PMTK-lt OÜ Profi Kütus kasuks välja menetluskulud summas 99 900 krooni.
- 30.11.2010 saabus kohtule PMTK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.11.2010 kohtumääruse tühistamiseks osas, millega mõisteti Profi Kütus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 99 900 krooni. Vastustaja palub kohtul teha uus määrus, millega mõista Profi Kütus 1 OÜ kasuks välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, vähendades hüvitamisele kuuluvat õigusabikulude summat taotletuga võrreldes vähemalt kahe kolmandiku võrra. Juhul, kui ringkonnakohus peab halduskohtu poolt kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude summat õigeks, siis palub PMTK muuta Tallinna Halduskohtu 01.11.2010 määrust ja vähendada hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat käibemaksusumma võrra. Määruskaebuse kohaselt on kohus kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmisel rikkunud menetlusnorme, mis on kaasa toonud õigusvastase kohtumääruse. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, ei ole kantud menetluskulude suurus põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmisel on õigustatud võtta aluseks üksnes üks kolmandik kogu kantud õigusabikuludest s.o. 45 747 krooni ja 17 senti. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada konkreetse õigusvaidluse nüansse, sealhulgas juriidilise probleemi keerukust ja läbitöötamist vajavate materjalide hulka. Teostatud analüüsi pinnalt mõistab kohus välja kohtuvaidluse raskusastmele ja faktilistele asjaoludele omased tavapärased õigusabikulud. Käesoleval juhul on tegemist keskmise keerukusastmega maksuasjaga, mille juures on 137 241 krooni ja 50 senti tasumine tavatult suur kulutus õigusabile. Vastupidiselt kaebaja poolt taotletule väljus kohus kaebaja taotluse raamidest ning pärast menetluskulude vähendamist lisas väljamõistetavale menetluskulude summale käibemaksu.
- Tallinna Halduskohtu 01.12.2010 kohtumäärusega võttis kohus PMTK määruskaebuse menetlusse ning edastas selle kaebuse esitaja lepingulistele esindajatele seisukoha kujundamiseks.
- 10.12.2010 saabus kohtule seisukoht, milles OÜ Profi Kütus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kõiki määruskaebuses esitatud väited on põhjendamatud. Vaidlustatud kohtumäärus on kooskõlas HKMS § 92 lg 1 p-ga
- Kuna maksuhaldur tühistas omaalgatuslikult enda haldusakti, ei ole määruskaebuses toodud viide HKMS § 92 lõikele 2 asjakohane. Ainuüksi käesoleval aastal on PMTK ja kaebaja vahel alanud neli maksuvaidlust, mis on lõppenud enne nende sisulist arutamist põhjusel, et PMTK on ise oma haldusaktid kehtetuks tunnistanud pärast kohtult vastamiseks saadetud kaebuse tekstiga tutvumist. Kõigis nendes vaidlustes on kaebaja taotlenud PMTK-lt menetluskulude väljamõistmist, kuid kohtud on jätnud menetluse lõpetamise määrustega seni välja mõistmata kokku 118 849 krooni kantud menetluskuludest. Nende kohtuasjade aluseks olevate haldusaktide otsene majanduslik mõju kaebajale on olnud 23 671 673 krooni. Samuti kaasneb sellega ka otseselt rahas mittemõõdetav mõju. Kantud menetluskulud on olnud vajalikud ning need on tingitud sellest, et vastustaja tegutses haldusaktide andmisel kiirustavalt ja läbimõtlematult. Kaebuse esitajal ei ole võimalik esitada pinnapealset ja süvenematut halduskaebust lootes, et ehk läheb vaidlustamine õnneks. Määruskaebuse esitaja on lähtunud argumentide esitamisel põhjendamatult kahest ilmselgelt väärast eeldusest: maksukohustuslasega õigusvaidluse pidamine on maksuhalduri jaoks vähekulukas; kui maksuhaldur on oma töö maksu määramisel ära teinud, siis pole kaebajal vaja enam eriti midagi teha. Olukorras, kus maksuhaldur teeb vähe tööd maksu määramisel, ei tähenda, et kaebaja peaks tegema vähe tööd selliselt koostatud maksuotsuse vaidlustamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole analüüsinud kohtu seisukohta ega põhjendanud, miks halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendist tulenev antud paragrahvi tõlgendus ei ole käesoleval juhul kohane ning miks on halduskohtu seisukoht konkreetsel juhul ekslik. Kohus ei ole väljunud taotluse piiridest mõistes menetluskulud välja koos käibemaksuga. Kohtu seisukoht
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 472 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel halduskohtus lähtutakse tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 663 lg 4 võimaldab määruse 2 teinud kohtul, kes leiab, et määruskaebus on põhjendatud, selle ise määrusega rahuldada. Kohus, tutvunud määruskaebusega ning kaebuse esitaja vastuväidetega määruskaebusele on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtumääruse punkt 2 ning teha menetluskulude jaotuse kohta uus määrus. Kohus nõustub PMTK väitega selles osas, et on ekslikult mõistnud kaebuse esitaja poolt taotletud õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Nimelt Tallinna Halduskohtu 01.11.2010 kohtumääruses on kohus lugenud kaebuse esitaja põhjendatud õigusabikuludeks 83 250 krooni ning arvestanud väljamõistmisel sellele juurde ka 20%-lise käibemaksu, mõistes vastustajalt lõppkokkuvõttes kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 99 900 krooni. Kaebuse esitaja ei taotlenud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Riigikohtu halduskolleegium leidis
- novembri
- a. otsuses asjas nr. 3-3-1-58-07 järgnevat: „Menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga. Halduskohus ei saa kohtuasja läbivaatamisel võtta siduvat seisukohta selles, kas menetluskulu kandnud isikul on õigus sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamiseks tuleb välja selgitada isiku kogu majandustegevus. Kuna lõplik ümberarvestus tehakse alles aasta lõpus, ei ole enne võimalik kindlaks määrata, kui suures osas menetlusosaline tegelikult saab sisendkäibemaksu maha arvata. Kui ettevõtjale mõistetakse välja kohtukulud koos käibemaksuga, siis ta peab vastavalt KMS § 29 lg-le 7 korrigeerima varem maha arvatud sisendkäibemaksu.“ Kuigi Riigikohus on leidnud eelviidatud lahendis, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga, siis võttes arvesse, et kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, ei saa kohus väljuda taotluse piiridest ning mõista õigusabikulude eest tasutud summat koos käibemaksuga. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et tegemist on keskmise raskusega maksuvaidlusega ning kuivõrd haldusasja menetlemise käigus kaebuse sisulise läbivaatamiseni kohtuistungil ei jõutud, ületavad kaebuse esitaja poolt advokaadibüroo teenuste kasutamisel kantud menetluskulud keskmise raskusega maksuotsuse vaidlustamisel tekkivat menetluskulu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vähendada menetluskulu veel 1/3 (27 750 krooni) võrra, millest tulenevalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 55 500 krooni. Kuna kohus mõistab menetluskulud välja seoses sellega, et kohtumenetlus lõpetati, kuna vastustaja tunnistas vaidlusaluse haldusakti kehtetuks, saab määruse peale HKMS § 471 lõike 3 kohaselt esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Tiina Pappel kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.