Obsah (4)

§ 24§ 92§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 1. novembril 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1646 Haldusasi OÜ Profi Kütus kaebus Maksu-

§ 24lg 1 p 4).

1. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Profi Kütus kasuks välja menetluskulud summas 99 900 krooni.
2. Tagastada OÜ-le Profi Kütus (arveldusarvele nr 221022903825 AS-is Swedbank) Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv 15 000 krooni.
3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Asjaolud ja menetluskäik
5. juunil
6. a esitas OÜ Profi Kütus esindaja vahendusel Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskuse (PMTK)
7. mai
8. a maksuotsuse nr 12.2-3/10223-49 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus võttis
9. juuni
10. a kohtumäärusega kaebuse menetlusse. Kohus määras vastustajale kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja, mida pikendas hiljem korduvalt. Samuti tegi kohus teatavaks ka kohtuistungi aja - 21.-
11. oktoober
12. a. 1
14. oktoobril
15. a saabus kohtule PMTK taotlus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna PMTK tunnistas vaidlusaluse maksuotsuse

1. oktoobri
2. a otsusega nr 6-4/364-13 kehtetuks.
4. oktoobril
5. a saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt ei vaidle kaebuse esitaja menetluse lõpetamisele

§ 24

lg 1 p 4 alusel vastu, kuid taotleb kohtult tasutud riigilõivu summas 15 000 krooni tagastamist ning kohtumenetluses kantud menetluskulude summas 137 241 krooni ja 50 senti (käibemaksuta) väljamõistmist vastustajalt. Taotluse lahendamisel tuleb võtta arvesse, et õigusabi kulude suuruse on tinginud suhteliselt mahukas maksumenetluse toimik. Kaebuse esitaja pidi käesoleval juhul analüüsima ka sõna otseses mõttes rida-realt kõiki vastustaja kohtule esitatud tõendeid, tuvastamaks: (

1. i)tõendeid, millest osa tõenduslikust teabest on märkusteta ära kustutatud või vastuolus vastustaja enda vastuväidetega; (
2. ii)millised kogutud dokumentidest ja tõenditest on vastustaja kohtule esitamata jätnud; (iii) millised vajalikud tõendid on vastustaja kogumata jätnud. Vastustaja otsustas vaidlusest loobumise kasuks alles kohtuistungile eelneval päeval, edastades sellekohase taotluse kohtule ja kaebajale alles kell 17:00. Kaebaja oli sunnitud tegema sisuliselt kogu asja kohtuliku arutamise ettevalmistused (sh nii tunnistajate küsitlemiseks, küsimuste ettevalmistamise kui ka kohtukõne teeside ettevalmistused). Asjaolu, et vastustaja napi etteteatamise tulemusel ei ole nendel asja lahendamisel enam tähendust, ei muuda menetluskulu põhjendamatuks. Käesolev vaidlus on olnud vaieldamatult olulise majandusliku mõjuga ning sundinud asjaga tõsiselt ja põhjalikult tegelema. Enam kui 12 miljoni kroonise maksunõude kehtima jäämine võinuks kaasa tuua kaebaja maksejõuetuse. Vaidluse olulisust arvestades ei olnud kaebajal võimalik võtta vähesest süvenemisest või pealiskaudsest asja ajamisest tulenevat riski. Käesolevas asjas kohaldas kohus esialgset õiguskaitset, keelates vastustajal teatud sundtäitetoimingud. Olukorras, kus maksuvõla sundtäitmine on kohtu määrusega välistatud, on välistatud nende täitetoimingute läbiviimine ka põhivõlaga otseselt seotud intressi sundtäitmiseks, seda võib analoogia korras järeldada ka Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-21-08. Eeltoodule vaatamata otsustas maksuhaldur asuda käesoleva haldusasja esemeks oleva maksuotsuse kõrvalnõude (intressi) sundtäitmisele 26. augustil 2010. a, pöörates sissenõude kaebaja varalistele õigustele (ehk maksude ettemaksule). Kaebaja on selle tasaarvestuse otsuse vaidlustanud vaidemenetluse korras, et saavutada juba tasaarvestatud ettemaksu tagasitäitmine, et kaebaja plaanis esitada käesoleva kohtuasja raames kohtule taotluse esialgse õiguskaitse ulatuse laiendamiseks (kehtivuse peatamiseks), et selgesõnaliselt oleks vastustajal keelatud ka edaspidi lisaks maksuotsuse sundtäitmisele sellel maksuotsusega seotud kõrvalnõuete sundtäitmine, et oleks tagatud käibevahendite sissenõude pööramise keelu eesmärgi sisuline täitmine. Kaebaja võttis vastu seisukoha nimetatud taotlust enne kohtuistungit mitte esitada, kuid maksuotsuse tühistamisega langes ära ka taotluse esitamise vajadus (koos intressinõudega tervikuna) ja võimalus. Tulenevalt sellest, et kaebaja tegi ettevalmistusi enda huvide kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta kohtule täiendava taotluse tegemiseks, ei muuda vastustaja poolne tegevus maksuotsuse kehtetuks tunnistamisel taotluse esitamise ettevalmistamisega seotud õigusabikulusid põhjendamatuks. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud maksuhaldurilt väljamõistmiseks neid kulutusi, mida kaebaja on teinud eespool viidatud vaidemenetluses, vaid ainult sellega seotud õigusabikulu, mida oli kaebajal võimalik teha käesolevas menetluses, vältimaks ettemaksude tasaarvestust tulevikus. Arvel nr 20101783 sisalduv „Koopiad“ ei tähenda, et advokaadibüroo oleks kaebajalt nõudnud koopiate tegemise eest eraldi tasu, vaid see on maksuhalduri kaebajalt nõutud rahasumma maksumenetluses kogutud ja maksuotsuse aluseks olnud tõenditest koopiate tegemise eest. 2 4. 26. oktoobril 2010. a saabus kohtule vastustaja vastus OÜ Profi Kütus menetluskulude väljamõistmise taotlusele, milles vastustaja leiab, et menetluskulude väljamõistmine täies ulatuses oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Vastustaja küll möönab, et advokaadilt oodatavale kutsestandardile vastava esinduse tagamise juures on kohtumaterjalide põhjalik läbitöötamine tavapärane, kuid ei nõustu, et antud menetluse mahtu ja keerukust arvestades oli õigusabiteenusele kulutatud aeg 73,25 tundi põhjendatud ning seejuures vältimatult vajalik isiku õiguste parimaks kaitseks. Maksuotsus koos selle aluseks olevate dokumentidega ei saanud endast kujutada analüüsimiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks sedavõrd aeganõudvat materjali. Haldusasja juures tuleb muu hulgas arvestada, et kohtumenetlus piirdus eelmenetlusega ega jõudnud istungimenetluseni. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati osaliselt, mistõttu jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Samuti rahuldati kaebaja poolt 08.09.2010 koostatud tõendite vastuvõtmisest keeldumise taotlus üksnes osaliselt ning selle koostamisele kulunud aega ei saa kindlasti pidada täiel määral põhjendatuks. Vastustaja palub mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, vähendades hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat vähemalt kahe kolmandiku võrra. Kohtu seisukoht 5. Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebuses esitatud nõue on vastustaja poolt täidetud ning menetlusosalised on nõustunud käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamisega, tuleb menetlus

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Vastavalt

§ 24

lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 6.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93

lg 1 kohaselt on menetluskulude väljamõistmise aluseks menetluskulude nimekiri ning kuludokumendid. Kaebuse esitaja esindaja esitas kohtule Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius tõendi menetluskulude tasumise kohta koos pangakonto väljavõtete ning arvetega (koos lisadega). Kohtule esitatud AS Swedbank pangaväljavõtete alusel loeb kohus tõendatuks, et

1. juuli
2. a arve nr 20101783 alusel on
3. augustil
4. a tasutud 82 279 krooni ja 80 senti (kd II, lk. 48) ning
5. oktoobri
6. a arve nr 20102275 alusel
7. oktoobril
8. a 82 410 krooni (toimiku lk. 48 pöördel), mis teeb kokku 164 689 krooni ja 80 senti. Kaebuse esitaja on taotlenud eeltoodud arvete alusel menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta (vastavalt 68 566 krooni ja 50 senti ning 68 675 krooni, kokku 137 241 krooni ja 50 senti). Kohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on
9. novembri
10. a. otsuses asjas nr. 3-3-1-58-07 selgitanud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (otsuse p 15). Kuna kohus ei saa aga väljuda kohtule esitatud taotluse piiridest, lähtub kohus kaebuse esitaja menetluskulude hindamisel sellest, et kohtult taotletakse menetluskulude väljamõistmist osaliselt, 137 241 krooni ja 50 sendi ulatuses. 7.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et kuna vastustajal oli võimalus tunnistada vaidlusalune haldusakt kehtetuks ka varem, kuid seda tehti alles kohtuistungile eelneval päeval ning tuleb eeldada, et kaebuse esitaja esindajad olid selleks ajaks juba valmistunud kohtuistungiks, peab kohus menetluskulude väljamõistmist seoses kohtuistungiks ettevalmistamisega ning tunnistajate ülekuulamiseks ettevalmistumisega põhjendatuks. Samas, arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, on õigusabikulu, sh kaebuse koostamiseks kulutatud aeg (24,5 tundi) ning 3 kliendiga peetud nõupidamiste arv (13 nõupidamist nii meili teel, telefoni teel kui suuliselt) ja aeg (ca 26,5 tundi) põhjendamatult suur. Eeltoodut arvestades peab kohus vajalikuks vähendada kaebuse koostamiseks kulutatud tunde 6,5 tunni võrra ning nõupidamisteks kulutatud aega 20 tunni võrra. Kuna täiendava õiguskaitse vajalikkust on menetluskulude spetsifikatsioonist nähtuvalt arutatud juba

1. septembril ning
2. septembril, kuid vastavat taotlust kohtule ei esitatud, ei pea kohus tõenäoliseks, et selle kiireloomulise taotluse esitamisega viivitati kuni kohtuistungini. Kuna kohtule ei ole vastavat taotlust kirjalikul kujul ka tagantjärgi esitatud, ei saa taotluse esitamist kohtuistungil kohtuistungi olemusest tulenevalt eeldada, mistõttu kohus vähendab menetluskulusid ka õiguskaitse taotluse esitamise kaalumisest tuleneva aja võrra (1,75 tundi). Eeltoodust lähtudes loeb kohus kaebuse esitaja põhjendatud õigusabitundide arvuks 45 tundi ning põhjendatud õigusabikuluks 83 250 krooni, millele lisandub käibemaks 20% 16 650 krooni, kokku seega 99 900 krooni, mis tuleb vastustajalt ka välja mõista. 8.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Seega tuleb kaebuse esitajale tagastada tasutud riigilõiv summas 15 000 krooni. Tiina Pappel kohtunik 4