) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS, jõustus 01.07.2010) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega 01.07.2010.a jõustunud PKS järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, mitte aga tema vanem. See tähendab, et hagi esitamise õigus on lapsel (menetluses hageja), mitte lapse vanemal ning hooldusõiguslik vanem on lapse (menetluses hageja) seaduslik esindaja (PKS § 120). Kohus mõistab elatise välja õigustatud isiku (lapse) kasuks, mitte vanema kasuks.
lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lapse vanemal puudub seadusega kaitstud õigus, mida kohtus kaitsta. Kuna alaealine laps on seaduse järgi elatist saama õigustatud isikuks, tuleb kohtul elatis välja mõista lapse kasuks. Hagiavalduse nõuetes on aga kirjas, et hageja palub elatise väljamõistmist hageja kasuks, hagejaks on aga märgitud lapse isa. Seega tuleb hagejal täpsustada nõue, arvestades sellega, et elatist alaealisele lapsele mõistetakse välja lapse kasuks, ning täpsustada hageja, arvestades, et õigustatud isikuks on laps. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast. Vastavalt
lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist uue hagiavaldusega, mis on koostatud lapse nimelt. Menetluskulud Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tamara Šabarova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.