kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõudeõigus tuleneb LKindlS § 48 lg 2 p-st 2: kindlustusandjal on tagasinõudeõigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Tegemist on seadusest tuleneva regressnõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aasta. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud. Hageja väidetav nõue tuleneb 21.12.2001 toimunud liiklusõnnetusega põhjustatud varalise kahju tekitamisest. Hageja on liiklusõnnetuses vigastatud auto remondi maksumuse Saksa Auto AS-le üle kandnud 14.02.2002. Seega muutus nõue sissenõutavaks 15.02.2002. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju puhul ei ole mingil juhul tegemist võlasuhtega, vaid pigem kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg tulenevalt
Samuti tuleb hagi rahuldamata jätta sisuliselt hagi tõendamatuse tõttu. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 16 284,05 krooni (põhivõlg 13 352 krooni ja viivised 2932,05 krooni) ning viivised 3% aastas põhivõlalt alates 30.07.2008 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, millele kohaldatakse 3-aastast aegumistähtaega või on tegemist seadusest tuleneva ja 10-aastase aegumistähtajaga nõudega. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 21.12.2001 toimunud liiklusõnnetusest ning õnnetuses kannatada saanud sõiduki remondikulude tasumisest hageja poolt Saksa Auto AS-le 14.02.2002. Hageja hüvitas kostja tekitatud kahju kostjaga sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel. Liikluskindlustuse tavalepingu poliis nr E 452788491T tõendab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kehtivusega 18.10.2001–17.01.2002. Seega oli poolte vahel vastutuskindlustuse lepingul põhinev võlasuhe. Õnnetuse toimumise ja hageja poolt kahju hüvitamise ajal kehtinud LKS redaktsiooni § 48 lg 2 p 2 järgi on 2
). Hagejal tagasinõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: hageja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kostja tekitatud kahju ning kostja oli kahju tekitamise ajal alkoholi, narkootilise või psühhotroopse mõju all. Need tingimused on täidetud ning hagejal tekkis tagasinõudeõigus kannatanule 14.02.2002 kahju hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt algas hageja nõude 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 15.02.2002 (so kahju hüvitamisele järgnevast päevast). 01.07.2002 ei olnud hageja nõue aegunud ning VÕSRS § 9 lg 1 alusel tuleb nõude aegumisele kohaldada 01.07.2002 jõustunud
ja VÕS sätteid.
sätestab seadusest tuleneva nõude aegumistähtajaks samuti kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna nii enne kehtinud kui 01.07.2002 kehtima hakanud seadused sätestavad ühesuguse aegumistähtaja, puudub alus VÕSRS § 9 lg-te 2 ja 3 kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt hageja nõude aegumistähtaeg lõpeb 15.02.2012 ning 31.07.2008 esitatud nõue ei ole aegunud. Kostja on nõuet sisuliselt tunnustanud põhivõla 13 352 krooni osas ja ei ole nõus tasuma viiviseid, sest sai võlgnevuse suurusest väidetavalt teada alles tagaseljaotsusest. Kostja kohtuistungil tunnistas, et on hageja 05.03.2002 pretensiooni kätte saanud. Pretensioonis on nimetatud tekitatud kahju summa 19 032 krooni ja käsitluskulude nõude suurus 1320 krooni. 2003–2004 on kostja teinud hagejale 1000 krooniseid makseid. Kostja oli nõude olemasolust teadlik, tal oli võimalik endal nõude jääk välja arvestada, lahutades tasutud maksed pretensioonis näidatud nõudesummast, või pöörduda jäägi teadasaamiseks hageja poole. Kostja väide, et ta ei olnud nõude suurusest teadlik, ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Lisaks on hageja viiviseid arvestanud alates kostjale pretensioonis tasumiseks määratud tähtajale 15.03.2002 järgnevast päevast, arvestades viiviseid võlasummast 13 352 krooni. Kuna kostja kustutas võlgnevust osaliselt alles 2003 ja 2004, oli pretensioonis näidatud tähtpäeval kostja tegelik võlgnevus suurem ning hagejal õigus nõuda viiviseid suuremas summas. Viiviste täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. Kohustise tekkimise ajal kehtinud TsK § 231 lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse maksta viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. 3% aastas = 0,0082% päevas. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega ning menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi esitati kohtusse 31.07.2008, seega ligi 6,5 aastat pärast kahjust teadasaamist ja nõude sissenõutavaks muutumisest. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui alates 01.07.2002 kehtiva
kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse
-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.
lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada 3
( § 116 lg.1) sätestas üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat ega eristanud tehingust tulenevat aegumistähtaegu seadusest tuleneva nõude aegumisest. VÕSRS § 9 lg.1 ja 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatud kohaldatakse ka enne
lg.1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Liiklusavarii ja sellega kahju põhjustamisest tulenev kohustus on lepinguvälise kahju hüvitamise kohustus. Asjaolu, et kahju hüvitamise nõue läks kindlustusandjale liikluskindlustusseaduse alusel üle, ei muuda nõude alust. Seega kolleegium leiab, et hageja nõudele kehtib
§-is 150 lg.1 sätestatud hagi aegumistähtaeg 3 aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002.
kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, näiteks võlgnetava osalise tasumisega. Nagu maakohus tuvastas, tasus kostja hagejale viimati kahju 2004.a. Hagi on esitatud 30.07.2008, järelikult, isegi kui võtta aegumise uueks algamiseks 2004.a. lõpp, esitati hagi pärast kolmeaastase tähtaja möödumist, mistõttu hagi tuleb aegumise kohaldamisega jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jätab kolleegium hageja kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Mare Merimaa 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.