TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1165 Otsuse kuupäev 03.november 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Pavel Gladõši kaebus Tartu Vangla toimingu (käeraudade väärkasutus) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.10.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Pavel Gladõš Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Rahuldada Pavel Gladõši (Gladõš) kaebus.
- Tunnistada Tartu Vangla toiming (käeraudade väärkasutus) õigusvastaseks.
- Välja mõista Tartu Vanglalt riigilõiv 250 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03.detsember
- a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Pavel Gladõši kaebuse kohaselt konvoeeriti ta 07.04.2010 Tallinna Vangla haiglast Tartu Vanglasse. Tallinna Vangla haiglas saatemasinasse vastuvõtmisel paigutas saatemeeskonna ülem tema kätele käerauad liiga tugevalt. Ta oli sellest peakonvoile ka öelnud, kuid talle oli vastatud, et nii peabki olema. Tartu vanglasse jõudes palus ta korrapidajalt kutsuda arst, kuna käed olid paistes ja valutasid. Meditsiiniõde tuvastas käeraudade jäljed kätel. P.Gladõš märgib, et ebaõige on peakonvoi väide, et ta ise pani käerauad selliselt kinni. Need ei olnud lihtsad käerauad, mida oleks saanud käe ümber keerutada, need olid kokkupandavad käerauad, mitte ketiga. 1 Pavel Gladõš taotleb Tartu Vangla toimingu - käeraudade väärkasutus, õigusvastasuse kindlakstegemist. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise põhjendatud huviks on moraalse kahju hüvitamise nõude esitamine, samuti talle tervisekahjustamise tekitamises süüdlaste väljaselgitamine ja vastustusele võtmine. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Pavel Gladõši kaebus on põhjendamatu. Pavel Gladõši suhtes käeraudade kasutamise aluseks on Tartu Vangla 08.03.2010.a käskkiri nr 1-4/337, millega kohaldati tema suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamist. Nimetatud käskkirja P.Gladõš vaidlustanud ei ole. Tartu Vangla 30.04.2010.a vastuses nr V1 4007-1 selgitati kaebajale, et temale pandi 07.04.2010.a etapeerimisel käerauad peale nõuetekohaselt, ilma füüsilist valu tekitamata. Küll jäi ametniku eksituse tõttu käeraudade lukustus fikseerimata, mis andis kaebajale võimaluse käeraudu ise kokku suruda. Saatemeeskonna liikmete kinnituse kohaselt ei pöördunud kaebaja kordagi nende poole palvega vaadata üle käeraudade asetus, kuna need teevad füüsilist valu. 07.04.2010.a saabudes Tartu Vanglasse nõudis kaebaja meditsiinitöötajat, kes fikseeriks temale käeraudade kasutamisest tekkinud vigastused. Kaebaja meditsiinikaarti tehtud sissekande kohaselt olid kaebaja randmetel punetavad jooned, ümbritsevad koed turses, nahk terve. Riigikohus on oma 13.11.2009.a otsuses nr 3-3-1-63-09 märkinud, et käeraudade või teiste ohjeldusmeetmete kasutamine ei ole reeglina hõlmatud EIÕK art 3 kaitsealaga, kui meedet kohaldati seaduslikul kinnipidamisel ja selle kohaldamisel kasutatud jõud ja avalik eksponeerimine ei väljunud sellest piirist, mis oli meetme kohaldamiseks mõistlikult vajalik. Eelnimetatud artikli kohaselt ei hõlma piinamine seaduslike sanktsioonide kohaldamisest tulenevalt, sellistele sanktsioonidele omast või nendega juhulikult kaasnevat valu või kannatusi. Kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, keda on 4 korda kriminaalkorras karistatud, sh kahel korras kohtu laimamise ja solvamise, kohtuniku vägivallaga ähvardamise ning võimuesindaja laimamise ning solvamise eest, tal on käesoleva hetkel peaaegu 50 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on valdavalt määratud vanglaametnike korraldustele mitteallumise, sõimamise ning füüsilise vastupanu osutamise eest. Eelnimetatu on vastustaja arvates piisav iseloomustamaks P.Gladõši tegelikku käitumismustrit ning annab tõsikindlalt alust kahelda tema väidetes, et kannatused ja piinad tekkisid temal vanglaametnike poolt vääralt asetatud käeraudadest ning tegelikult on kaebaja kirjeldatud üleelamised tingitud tema enda tegevuse tagajärjel, st kaebaja surus ise temale pandud käerauad kokku selliselt, et need tekitasid temale füüsilist valu ning jätsid randmetele punased jäljed. Kuna kaebajale paigutati käerauad õiguslikul alusel füüsilist valu tekitamata ning kaebaja tekitas endale ametniku eksitust ära kasutades kannatusi ise, siis puudub temal ka õigus mittevaralise kahju hüvitise taotlemiseks, kuna vangla tegevuse tagajärjel ei ole temale kahju tekkinud. Kohtu põhjendused ja otsus Tartu Vangla julgeoleku juhataja ülesannetes A.Kliimanti 08.03.2010 käskkirjaga nr 1-4/337 on P.Gladõši suhtes kohaldatud alates 08.03.2010 täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike esemete kasutamise keelamist ja ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid on kohaldatud kuni asjaolude äralangemiseni. P.Gladõš nimetatud käskkirja vaidlustanud ei ole. 2 VangS § 70 lg 1 tulenevalt on vanglateenistusel õigus käeraudu ohjeldusmeetmena kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Seega toimus käeraudade kasutamine kaebaja suhtes õiguspäraselt. Kaebuse esitaja P.Gladõš märgib, et 07.04.2010 etapeerimisel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse kasutati tema suhtes käeraudu vääralt, mille tulemusena tekitati talle valu ja tervisekahjustusi. P.Gladõši seletuse kohaselt paigutati käerauad juba etapeerimise alguses tema kätele tugevalt, millest oli ta koheselt peakonvoid ehk konvoi ülemat teavitanud. Sellised väited on P.Gladõš välja toonud juba 12.04.2010 vanglale esitatud kaebuses (tlk.5). Kohtuistungil väitis kaebaja, et ta oli sellest teavitanud ka autojuhti. Vastustaja väitel paigutati käerauad kaebaja kätele füüsilist valu tekitamata ning et kaebaja tekitas endale ametniku eksitust ära kasutades kannatusi ise. Vastustaja väitel jäi ametniku eksituse tõttu käeraudade lukustus fikseerimata, mis andis kaebajale võimaluse käeraudu ise kokku suruda. Kaebaja ei ole väitnud, et käeraudade kasutamisega teda piinati, seetõttu jätab kohus vastustaja vastavad selgitused tähelepanuta. Kaebaja väitel tekitasid käerauad talle etapeerimise aja jooksul valu, jättes kätele vastavad jäljed. Kohus on seisukohal, et ükskõik kas käeraudade kasutamine on toimunud õiguslikel alustel või mitte, ei tohi sellega kaasneda isikule põhjendamatut valu ega kehavigastusi. Antud juhul on olemas objektiivsed tõendid selle kohta, et käeraudade kasutamise tulemusena olid kaebaja kätel vigastused. Nii on vangla med.töötaja 07.04.2010 käeraudade äravõtmisel kell 15.35 fikseerinud, et P.Gladõši randmetel on punetavad jooned käeraudadest, ümbritsevad koed turses, nahk terve. Seega on olemas meditsiiniline fikseering käeraudadest tingitud vigastustest. Nii kaebaja kui vastustaja selgituste alusel saab järeldada, et kaebaja vigastused kätel ja sellest tulenev valu on põhjustatud saatemeeskonna poolt käeraudade ebaõigest kasutamisest. Vastustaja on nii kohtumenetluses kui juba 30.04.2010 märgukirjas märkinud, et saatemeeskonna ülem unustas käeraudade fikseerimise lukustusnupu abil. Vastustaja selgituste kohaselt oli sellest tulenevalt võimalik käeraudade kokkuminek, mida kinnipeetaval tagasi muuta ei ole võimalik. Et käeraudade fikseerimist ei olnud tehtud, ehk et käerauad ei olnud nõuetekohaselt kätele pandud, oli selgunud alles käeraudade ära võtmisel. Seega ei saa õige olla 30.04.2010 vastuses märgitu, et käeraudade nõuetekohast pealepanekut saab kinnitada saatemeeskonna liige, kes asus käeraudade pealepaneku ajal ülema kõrval ning tegi koheselt turvakontrolli. Kuna käerauad ei olnud fikseeritud, siis järelikult ei olnud käerauad nõuetekohaselt paigaldatud. Millegagi ei ole tõendatud vastustaja väide, et vigastused tekitas kaebaja ise, surudes teadlikult käerauad kokku. Asjaolu, et kaebajat on eelnevalt paljudel kordadel distsiplinaarkorras karistatud, ei saa kuidagi kaebajal med. töötaja poolt fikseeritud vigastuste tekkimisega seotud olla. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ja tunnistab Tartu Vangla 07.04.2010 toimingu (käeraudade mittenõuetekohane kasutamine) õigusvastaseks. P.Gladõš oli halduskohtu 25.05.2010 määrusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 56 lg 11 tulnuks kaebajal tasuda riigilõivu 250 krooni. Kuna kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Eda Muts kohtunik 3