Obsah (6)

§ 3§ 1§ 31§ 15§ 32§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2009.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-2507 Tsiviilasi OÜ Port One avaldus OÜ SETPLUS pan

§ 3

lg 2, 10 lg 1 ja lg 2 p 1,§ 15, § 31 alusel palub võlausaldaja algatada Setplus OÜ suhtes pankrotimenetlus ning kuulutada välja Setplus OÜ pankrot. III Pankrotimenetluse algatamine Viru Maakohtu 27.04.2009.a määrusega on kohus algatanud OÜ Setplus pankrotimenetluse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. IV Ajutise pankrotihalduri aruanne 27.05.2009.a. esitas Martin Krupp kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt OÜ SETPLUS (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 22.06.1998.a. Võlgniku põhitegevusalaks oli puiduhulgimüük. Osaühing Port One pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing Port One ja võlgnik 23.08.2007.a krediteerimislepingu nr 818, mille kohaselt vahendas Osaühing Port One diiselkütuse müüki võlgnikule. Osaühing Port One esitas lepingu alusel võlgnikule ostetud kütuse kohta arved lepingujärgse maksetähtajaga 21 kalendripäeva. Võlgnik jättis tasumata arved kogusummas 621 131,36 krooni. Vanima arve (kuupäev 15.08.2008) maksetähtajast on möödunud pankrotiavalduse esitamise seisuga 138 päeva. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele on Osaühingul Port One õigus nõuda viivist 0,2% päevas tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Seisuga 21.01.2009.a. on kogunenud viiviste summa 133 280,74 krooni. Kokku on võlgniku võlgnevus Osaühingu Port One ees 754 412,10 krooni. Eelistungil võlgniku juhatuse liige Evgeny Shabas võlgnevust Osaühingu Port One ees ei vaidlustanud ja kinnitas, et on Osaühingule Port One võlgu. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on võlgnikul lisaks OÜ Port One võlgnevusele kohustusi tarnijate ees kokku umbes 200 000 krooni. Nimetatud summale lisanduvad võlgnevused pankade ees. Võlgniku juhatuse liige leidis eelistungil, et võlgnik on maksejõuetu. Haldur saatis võlgniku mõlemale teadaolevale aadressile 08.05.2009.a teabenõude, millele võlgnik ei ole vastanud. 26.05.2009.a helistas halduri assistent võlgnikule äriregistris näidatud telefoninumbril ning J.Šabass teatas, et ta ei ole tõepoolest kummalgi äriühingu teadaoleval aadressil posti järgi käinud. Seejärel edastati halduri poolt teabenõue elektroonilisel kujul ning J.Šabass esitas haldurile 2006, 2007 ja 2008.a majandusaasta aruanded ning mõned käibedeklaratsioonid. Samas ei ole haldurile siiani esitatud varade ja võlgade täpset nimekirja ning seletuskirja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt tegeles võlgnik kaubandusega ning äriühingu netokäive moodustas 2008.a 13 582 102 krooni, sh. neto-realiseerimine saematerjalide hulgimüügi osas moodustab 1 726 630 krooni ja logistika teenuste osas 11 855 472 krooni. Majandusaasta aruande kohaselt planeeris võlgnik 2009.a logistika teenuste arendamist ja 3 suurendamist ning üldrealiseerimise mahus logistikateenuste osa suurendamist. Keskmine töötajate arv oli 12 inimest. 31.12.2008.a seisuga oli võlgnikul varasid 9 018 588 krooni, kohustusi 8 569 665 krooni, omakapital oli 448 923 krooni ja aruandeaasta kahjum oli -1 436 152 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt tegeles võlgnik kaubandusega ning võlgniku realiseerimise netokäive moodustas 2007.a 14 398 015 krooni. Keskmine töötajate arv oli 12 inimest. Võlgnikul oli 31.12.2007.a seisuga varasid kokku summas 9 698 373 krooni, kohustusi summas 4 402 211 krooni ning võlgniku omakapital oli 1 885 075 krooni. Aruandeaasta puhaskasum oli 895 147 krooni. Võlgniku varad 3.

1. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a seisuga järgmised varad kokku summas 9 018 588 krooni 1) Raha ja pangakontod 66 164 krooni 2) nõuded ostjate vastu 1 147 339 krooni 3) maksude ettemaksed ja tagasinõuded 98 281 krooni 4) muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 45 252 krooni 5) ostetud kaubad müügiks 20 038 krooni 6) materiaalne põhivara 7 641 514 krooni Ajutisele haldurile ei ole teada, millised on võlgniku varad käesoleval hetkel, kuivõrd võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele haldurile varade ja võlgade nimekirja. 3.
2. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande andmete kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a seisuga järgmised varad kokku summas 9 698 373 krooni: 1) Raha ja pangakontod 504 683 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 1 820 074 krooni 3) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 319 326 krooni 4) Varud 89 744 krooni 3) Materiaalne põhivara 6 964 546 krooni 3.
3. Võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid:
4. arvelduskonto nr xxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mille saldo on 11.05.2009.a seisuga 0,00 krooni. Konto on arestitud 11.05.2009.a seisuga.
5. arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank, mille saldo on 15.05.2009.a seisuga 0,00 krooni. Konto on arestitud 11.05.2009.a seisuga.
6. arvelduskonto nr xxx AS-is Swedbank, mille saldo on 13.05.2009.a seisuga 38,91 krooni. Konto on arestitud 11.05.2009.a seisuga. Nimetatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et võlgniku juhatuse liige on sularahas kontolt viimase kuue kuu jooksul välja võtnud ca 520 000 krooni (vahemikus detsember 2008 kuni veebruar 2009). Kuivõrd haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei ole võimalik käesoleval hetkel anda hinnangut kas nimetatud rahasummat kasutati võlgniku huvides või ei. AS-is Parex banka Eesti Filiaal, Eesti Krediidipank AS-is, Marfin Pank Eesti AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma. BIGBANK AS-ilt ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. 3.
7. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele ei ole 11.05.2009.a seisuga registreeritud sõidukeid. Võlgnikule on kuulunud Vanhool S 330 madel, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1994.a Sõiduk on 09.06.2006.a müüdud välisriiki. Lisaks on võlgnik märgitud Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses 13 sõiduki vastutavaks kasutajaks. Seitsme sõiduki omanik on AS Swedbank Liising, kahe sõiduki omanik on OÜ Parex Leasing & Faktoring ja nelja sõiduki omanik on AS DnB Nord Liising. 4 3.
8. Ehitisregistri ja kinnistusregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole. 3.
9. AS-i DnB Nord Liising ja võlgniku vahel on sõlmitud liisingulepingud nr 014423 ja
10. AS DnB Nord Liising saatis võlgnikule 11.11.2008.a teatise võlgnevuse kohta ja võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna võlgnevust tähtajaks ei tasutud, ütles AS DnB Nord Liising lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. 14.05.2009.a. seisuga on võlgnikul AS-i DnB Nord Liising ees võlgnevus. Nordea Finance Estonia AS, Danske Bank A/S Eesti filiaali ja ALG Liising AS andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Aktsiaseltsilt SEB Liising ja AS-lt Swedbank Liising ei ole haldur käesoleva aruande koostamise ajaks vastust saanud. Hinnangut võlgniku varade väärtuse kohta ei ole võimalik anda, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku poolt varade ja võlgade nimekirja. Võlgniku kohustused (võlad) 4.
11. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a seisuga järgmised kohustused kokku summas 8 569 665 krooni: 1) pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 232 626 krooni 2) lühiajalised laenud krediidiasutustelt 6 27 247 krooni 3) võlad hankijatele 993 801 krooni 4) maksuvõlad 25 985 krooni 5) võlad töövõtjatele 103 990 krooni 6) muud viitvõlad 1 173 812 krooni 7) pikaajalised kohustused (muud laenud krediidiasutustelt) 4 412 204 krooni 4.
12. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Osaühingu Port One esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul Osaühingu Port One ees võlgnevus summas 754 412,10 krooni. 2) Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.05.2009.a teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 136 017 krooni, millest 132 008 krooni on põhivõlgnevus ja 4 009 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb tulumaksu, kogumispensioni maksete, raskeveokimaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest ja intressidest. 3) Danske Bank A/S Eesti filiaali vastuse kohaselt on Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue laenulepingu nr KL-080307SE alusel 12.05.2009.a seisuga 463 653,82 krooni (29 632,88 eurot). 4) AS-i SEB Pank vastuse kohaselt on võlgnikul teenustasu võlgnevused AS-i SEB Pank ees summas 20 krooni. 5) AS-i Swedbank Liising vastuse kohaselt on AS-i Swedbank Liising nõue liisingulepingu nr 0183957L alusel 12.05.2009.a.seisuga kokku 2 607,55 krooni. 6) AS-i DnB Nord Liising vastuse kohaselt on võlgnikul AS-i DnB Nord Liising ees võlgnevus, mille suurust AS DnB Nord Liising oma vastuses ei täpsustanud. 7) Haldurit on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud Almaro Trans OÜ, kelle teate kohaselt on Almaro Trans OÜ nõue 22.05.2009.a seisuga 20 768 krooni ning OÜ E.T.V.A. Varuosad, kellele on võlgnevus summas 27 848,38 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 1 405 326,75 krooni. Samas ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile võlgade täpset nimekirja ning suure tõenäosusega võib võlgnikul olla kohustusi rohkem. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 31.12.2007.a ja 31.12.2008.a seisuga
13. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi 5 kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja mõlemalt vaadeldud aastal nõrk olles 31.12.2007.a seisuga 0,801 ja 31.12.2008.a seisuga 0,
14. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgnik oli 2008.a kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.
15. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja mõlemal aastal tugevalt alla lubatud piiri, olles 2007.a 0,775 ja 2008.a. 0,
17. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja mõlemal aastal negatiivne olles 2007.a -677 260 ja 2008.a -2 780
18. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit.
19. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõrge mõlemal aastal olles 2007.a 0,806 ja 2008.a 0,
21. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhte näitaja mõlemal aastal lubamatult suur olles 2007.a. 4,145 ja 2008.a. 19,
22. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutisel halduril ei ole võimalik anda hinnangut maksejõuetuse põhjuste kohta, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte ühtegi nõutud dokumenti. Samuti ei ole ajutisel halduril olnud võimalik selgitada välja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. V Kohtuistung Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohtuistungi ajast oli teadlik. Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutine pankrotihaldur märkis, et võlgniku poolt ei olnud esitatud vastuväiteid pankrotiavaldusele. Palub kuulutada välja pankrot. VI Kohtumääruse põhjendused 6 Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on 23.08.2007.a Osaühingu Port One ja OÜ Setplus vahel sõlmitud krediteerimisleping nr 818. Võlgnik jättis tasumata arved kogusummas 621 131,36 krooni, millele lisanduvad viivised seisuga 21.01.2009.a summas 133 280,74 krooni. Vanima arve maksetähtajast on möödunud pankrotiavalduse esitamise seisuga 138 päeva. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui

§ 15lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi summas 1 405 326,75 krooni. Võlgniku varade väärtuse kohta ei ole ajutisel pankrotihalduril hinnangut anda, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku poolt varade ja võlgade nimekirja. Pankrotihaldur tuvastas, et AS-is Swedbank on võlgnikul arvelduskontol 38,91 krooni. Ajutise halduri poolt 31.12.2007.a ja 31.12.2008.a seisuga bilansside alusel tehtud finantsanalüüsist nähtub, et ettevõttel on käibekapitali defitsiit. 2008.a oli võlgnik kahjumis ning käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Mõlemal aastal on võlgnik puhul sõltuvus võõrkapitalist olnud kõrge ja võõr- ja omakapitali suhte näitaja on ka mõlemal aastal lubamatult suur. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavalduses sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku seaduslik esindaja eelistungil kinnitas OÜ-le Port One võla olemasolu. Samuti on ta kinnitanud, et firma majanduslik olukord on raske ning et OÜ Setplus on maksejõuetu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

§ 31

lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 32lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotiseaduse § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga, lg 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise 7 abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud OÜ Setplus pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu määramine

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ajutine haldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks OÜ Setplus pankrotimenetluses tööd 21 tundi, mis ajutise halduri tunnitasu 1000 krooni juures teeb kokku ajutise halduri tasuks 21000 krooni. Ajutise halduri vajalikud kulutused (sh tähitud kirjade väljastusteatega saatmine, ümbrikud, kütuse kulu, fotokoopiad, telefoni kasutamine, äriregistri tasulised päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine) moodustasid 1715,60 krooni. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, tuleb määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 21000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1715,60 krooni, kokku 22715,60 krooni. Geete Lahi Kohtunik 8