Obsah (6)

§ 213§ 14§ 18§ 22§ 24§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01. november 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja numbe

) § 210 lg-s 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti;

§ 213

kohaselt kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasade ülalpidamisnõudele varem kehtinud seadust. Seega kuulub käesolevas asjas kohaldamisele enne 01.07.2010.a. kehtinud

. Vastavalt

§ 14lg 1 abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Vara on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest.

§ 18

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.; lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus tuvastas, et poolte 19.05.1993.a. sõlmitud (tl 6) abielu lahutati Viru Maakohtu otsusega

1. jaanuaril 2010.a. (tl 72). Vaidlust ei ole, et poolte abielusuhted lõppesid 09.02.2009.a. (tl 125). 4 Hageja nõudeks on poolte abielu kestel ühiselt soetatud sõiduauto TOYOTA RAV4 eest hüvitise 80 000 krooni väljamõistmine kostjalt. Kostja vaidles nõudele vastu, kuna nimetatud auto ei ole poolte ühisvara. Auto omanik on AS Sampo Pank. Kostja kasutab autot kapitalirendilepingu alusel. Lepingujärgseid makseid tuleb tasuda veel 1,5 aastat. Auto soetati kostja töö jaoks. Auto eest tasuti abikaasade ühistest vahenditest, peale abielusuhete lõppemist tasub lepingujärgseid makseid kostja üksinda. Kostja seletuse kohaselt kui ta lõpetab lepingu ennetähtaegselt, tuleb maksta 14 000 krooni. Kostja pakkus hagejale auto endale võtta. Kohus tuvastas, et
2. mail 2006.a. AS Sampo Pank (Ostja), S K (Liisinguvõtja) ja Elke Auto AS (Müüja) sõlmisid ostu-müügilepingu (Leping) nr 260517KS, mille kohaselt Müüja müüs ja Ostja ostis Liisinguvõtja huvides Sõiduauto Toyota RAV4 (Vara). Lepingu kohaselt Ostja tasub Müüjale Vara eest kogusummas 365 000 krooni (tl 36). Lepingu maksete tasumise graafikust (lisa kapitalirendilepingule nr 260517KS) nähtub, et viimane maksetähtpäev on 15.05.2011.a. (tl 77). Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto TOYOTA RAV4 omanik Sampo Pank AS, vastutav kasutaja S K (tl 28). Kuna kohus tuvastas et poolte abielusuhted lõppesid
3. veebruaril 2009.a., siis hageja kohtule esitatud maksekorraldused sõiduauto ettemaksuarve (tl 29, 30), liisingumaksete (tl 106-109) ja kostja kohustuste (kontorite rent, elatis, maksud) tasumise kohta (konto väljavõtted tl 31, 98-99) hageja poolt ja kostja tasutud liisingumaksed (tl 103-105, 110-113) on tasutud poolte abielu kestel poolte ühisvara arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks hageja seisukohta, et sõiduauto ei ole kostja esmatarbevahendiks. Auto soetati kostja töö jaoks, st jõudmiseks patsientide juurde Jõhvi ja Tallinnasse. Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kannab kostja kahju. Abielu kestel hageja võetud väikelaen (tl 32-35) oli võetud hagejale kuuluva korteri remondiks, kus kostja võttis vastu kliente, so pere huvides ja kasutati hageja lahusvara remondiks ning selle väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kuna kostja vara ei ole suurenenud hageja vara arvelt, tuleb hageja nõue kostjalt hüvitise 80 000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 3500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, so
4. oktoobrist 2009.a. Pooled ei vaidle, et kostja andis hagejale 2009.a. aprillis, mais ja juunis 2000 krooni sularahas. Kostja seletuse kohaselt toetas ta hagejat perekonna arvelt. Lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus on sätestatud

§ 22

, mille kohaselt abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigust saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Vaidlust ei ole, et hageja muutus töövõimetuks poolte abielu kestel. Kohus ei arvesta otsuse tegemisel hageja väitega, et hageja mitterahuldav materiaalne ja tervislik seisund on tingitud kostja amoraalsest käitumisest.

§ 24

-st tulenevalt võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga: 1) kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielus oli vääritu; 2) kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Seega saaks

§ 24lg-s 1 sätestatut taotleda kostja, mitte hageja.

Kostja sellist taotlust esitanud ei ole. Ühe abikaasa ülalpidamise nõude lahendamisel hindab kohus mõlema abikaasa varalist seisundit ja samuti abivajadust.

§ 23

lg-st 1 tulenevalt kui abikaasa või lahutatud abikaasa ei täida perekonnaseaduse §-des 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa või lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja 5 abivajadusest. Seega peab kohus ülalpidamise nõude lahendamisel arvestama mõlema poole varalist seisundit ja samuti abivajadust. Kohus tuvastas, et hagejale on määratud töövõimetuspension alates

1. augustist 2001.a., töövõimetus 60 % (tl 8-10). Arstliku ekspertiisi otsusest nr 441540, 05.09.2008.a. nähtuvalt on hageja töövõime kaotuse protsent 60, püsiva töövõimetuse põhjus: üldhaigestumine, I K on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (tl 12-13). OÜ Peremeditsiini ja Tervisekeskuse RAHU tõendite (tl 21, tõlge tl 56; tl 134,135) kohaselt vajab hageja tervisliku seisundi poolest taastusravi kaks korda aastas, mistõttu leiab kohus, et on põhjendatud hageja kulutused ravimassaažile (15 seanssi -ühe seansi hind 150 krooni (tl 54), 2 korda aastas). Hageja sõnul kulub tal ravimitele 500 krooni kuus (tl 164), mida kohus loeb arvestades hageja tervislikku seisundit (tl 100, 134-135) vajalikuks kulutuseks. Hageja on esitanud kohtule ka kviitungid ravimite ostmise kohta (tl 17-19, 101). Hageja sõnul kulud korterile, kus ta peale isa surma koos emaga elab, moodustavad 2500 krooni kuus. Kulud riietele ja hügieenivahenditele moodustavad 800 krooni kuus, elu ja tervise toetamiseks vajalikule toidule 130-150 krooni päevas, so 400 krooni kuus. Mobiiltelefoni eest tuleb maksta 150 krooni kuus, kaabeltelevisiooni eest 130 krooni kuus, lauatelefon 300 krooni kuus. Kohus leiab, et hageja põhjendatud vajadused moodustavad 7440 krooni kuus, millest kulud korterile 1250 krooni (2500:2= 1250), ravimitele 500 krooni, massaažile 375 krooni (30 seanssi aastas x 150 krooni seanss:12), mobiiltelefonile 150 krooni, lauatelefonile 300 krooni, kaabeltelevisioonile 65 (130:2) krooni; kulud riietele ja hügieenivahenditele 800 krooni, toidule 4000 krooni kuus. Hageja sissetulekuks on pension 2299 krooni kuus (tl 14, sama tl 96 ja 158), töötasu Narva Paemurru Spordikoolis (tl 22-26) keskmiselt ajavahemikul abielusuhete lõppemisest veebruar 2009 kuni juuli 2009.a 2254 krooni (13523,25:6) kuus (tl 7), ajavahemikul jaanuar 2010 kuni august 2360 krooni (18 883,55:8) kuus (tl 157). Seega on hageja keskmine sissetulek 4659 krooni kuus. Kostja tegutseb FIE-na, tegevusalaks massaažiteenused (tl 74). Kostja sõnul kulub tal 2500 krooni kuus toidule, 1700 krooni korterile. Muud kulud on FIE kulud. Kostja sõnul tema sissetulek moodustab 600-700 krooni päevas, kostja töötab 20-22 päeva kuus. Kostja kohtule esitatud tuludeklaratsioonidega on tõendatud: 2008.a. kostja tulu 54000 krooni, mis teeb 4500 krooni kuus (tl 78-85); 2009.a. tulu teenuse osutamisest 190000 krooni, ettevõtlusega seotud kulud 129077 krooni ja ettevõtluse tulem 60 923 krooni. Kostja FIE-na tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist on samuti 60923 krooni. Eeltoodust tulenevalt kostja 2009.a. keskmine kuupalk on 3777,45 krooni (tl 117-120). Kostja on esitanud kohtule 2010.a. kohta kostja enda poolt koostatud arvestused, mida hageja esindaja ei pidanud kohtuistungil usaldusväärseteks. Kostja arvestuste kohaselt (tl 153-155) kostja tulu teenuse osutamisest 2010.a. moodustab 122000 krooni, ettevõtlusega seotud kulud 104867 krooni ja ettevõtluse tulem 17132,31 krooni. Kostja esitatud arvestused ühtivad tsiviilasjas tõendamist leidnud kuludega sõiduautole, ruumide randile. Seega hageja väited, et kostja teenib 35 000- 50 000 krooni kuus, kohtus tõendamist ei leidnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esitatud konto väljavõtete kohaselt kandis hageja poolte kooselu ajal kohtutäitur Andrei Kreki kontole kostja tütre ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 1100-1400 krooni kuus, mis moodustas siis vastavalt kohtuotsusele ¼ kostja sissetulekust. Kostjal on seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist tütart, 01.01.1997.a. sündinud J K (tl 76, tõlge tl 75), kelle ülalpidamiseks kostja kohtumääruse alusel (tl 73) kuni poolte abielusuhete lõppemiseni maksis elatist ja kellega kostja elab koos alates veebruarist
2. 6 Eeltoodust tulevalt leiab kohus, et hageja abivajadus on tõendatud. Kuna kostja varaline seisund ei võimalda elatist välja mõista, jääb hageja nõue kostjalt välja mõista elatis 3500 krooni kuus rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida vastuseks kostja väitele, et hagejal on poeg kes saab hagejat vajadusel materiaalselt abistada seda, et poja kohustus tuleneb küll

§-st 96, kuid kohus ei arvesta poja varalist seisundit (tl 136) käesoleva vaidluse lahendamisel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda. Geete Lahi Kohtunik 7