lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 15.10.2009 esitas Igor Puusepp Harju Maakohtule hagi Jevgeni Kuzmenoki vastu võla 8 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 2008 septembris 8 000 eurot ja kostja kohustus selle hagejale tagastama 09.10.
lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna kostja võttis osaliselt hagi õigeks 1 800 euro ulatuses, siis selles osas tunnistas kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata väljamõistetud 6 200 euro ulatuses ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant nõustub kohtu seisukohtadega, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 8 000 eurot tähtajaga kuni 09.10.2008 ning kostja võtab õigeks, et nimetatud kohustusest on tal hageja ees täitmata 1 800 eurot. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaidlusalusest laenusuhtest tulenevast kohustusest on täitmata 6 200 eurot ning hageja tegevus vastab VÕS §-s 6 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtetele. Apellant esitas kohtule väljavõtte oma Swedbanki kontost nr XXXXXXXXXX ajavahemikul 6.10.2008 - 6.11.2008, millest nähtus, et ta oli 08.10.2008 arvelt välja võtnud 50 000 krooni ning Tavid valuutavahetuspunktis tasunud kaardimaksena 50 000 krooni. Tavid valuutavahetuspunktis vahetas ta raha eurodeks (kokku 6 200 eurot) ja nimetatud summa tasus võla katteks vastustajale. Kohtuotsuse kohaselt on tegemist kaudsete tõenditega, millel ei ole asjas tähtsust. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nimetatud tõendid asjas tähtsust ei oma. Tõendid näitavad, et vahetult enne laenu tagasimaksmise tähtpäeva saabumist 08.10.2008 - 9.10.2008 võttis apellant raha oma arvelduskontolt välja ning vahetas valuutaks. Apellant kinnitas kohtuistungil 6 200 euro tasumist vastustaja elukohas XXXXXXXX XXX XXX-XX Tallinnas. Apellant uskus vastustaja väidet, et talle tagastatakse võlakiri pärast kogu võlgnetava summa tasumist. Apellandil tekkis kahtlus, et vastustaja näol võib olla tegemist kelmiga ja apellant esitas taotluse
Kuivõrd kohus apellandi taotlust ei rahuldanud, puudub võimalus ümber lükata väidet, et tegemist võib olla kelmusele viitavate tunnustega, millega kaasneks tõenäoliselt VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttele vastava käitumise kahtluse alla seadmine. Kohtuistungil esitas vastustaja esindaja väidetava võlakirja originaali. Kohtule esitatud kujul oli see A 4 formaadist pooleks murtud ja käsitsi rebitud lehe ülemine osa. Apellant kinnitab, et esialgsel kujul oli tegemist A 4 formaadis paberilehega. Apellant leiab, et tegemist on kohtu eksitamisega, sest ärarebitud ja kohtule esitamata jäetud lehe alumisele osale oli talletatud oluline teave. Võlakirja alumisel osal I. Puusepa poolt 09.10.2008 omakäeliselt tehtud märge võla osalise tasumise kohta 6 200 euro ulatuses. Apellandile jääb arusaamatuks, missugused mõistlikud põhjused tingivad, et 8 000 euro suuruses summas antud võlakirja oleks vajalik osadeks rebida. Apellant on veendunud, et vastustaja on võlakirja olulise osa hävitanud. Apellant leiab, et vastustaja poolt on tegemist hea usu põhimõtete rikkumisega võlaõigussuhetes, esitades võlanõudeid, mis on temale juba tasutud. Samuti käitus vastustaja vastuoluliselt, lubades tagastada võlakirja pärast kogu võla tasumist, kuid esitas kohtule haginõude nii tasutud kui ka tasumata osa suhtes. 3 Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus
lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6 200 eurot. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt
Maakohus on vaidluse lahendamisel olulised asjaolud õigesti tuvastanud ja
lg 1 p-st 1 tulenevalt ei pea ringkonnakohus asjaolude uuesti tuvastamist vajalikuks.
lg 1 järgi pidi hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid, kuid hageja ei ole seda teinud ja maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ainuüksi laenu tagasimaksmise tähtajal kostja poolt sularaha väljavõtmisest ja eurodeks vahetamisest ei saa järeldada, et kostja oleks hagejale laenu tagasi maksnud. Laenust 6 200 euro tagasimaksmist hagejale ei ole kostja tõendanud. Maakohus on eeltoodut õigesti hinnanud. Samuti ei ole alust maakohtust erinevalt hinnata kostja väidet, et hageja on laenulepingu alumise poole ära rebinud selleks, et varjata lepingul olnud kinnitust 6 200 euro maksmise kohta. Hageja on selgitanud, et lepingu alumisele osale oli kirjutatud teine laenukohustus. Kolleegiumi arvates ei ole füüsiliste isikute vaheliste laenulepingute puhul ebatavaline, et leping kirjutatakse poolikule lehele või et lehest on hiljem osa ära rebitud. Kolleegium märgib, et kostja on enne kohtumenetlust hageja advokaadile vastanud, et 6 200 euro tasumise kohta tehti märked eraldi lehele (lk 21). Seega on kostja ise esitanud erinevaid väiteid 6 200 euro tasumise kohta märgete tegemise osas. Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust järelduseks, et hageja on tegutsenud laenusuhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja sellekohane väide on jäänud paljasõnaliseks. Apellant leidis, et esitatud väidet oleks olnud võimalik tõendada hageja kriminaalkorras karistamise kohta õiendi väljanõudmisega. Kolleegiumi arvates vaidlusaluse laenusuhte raames väidetavat hea usu vastast käitumist ei ole võimalik põhjendada hageja varasema käitumisega. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis
Margo Klaar Tiit Kollom Peeter Pällin 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.