Obsah (20)

§ 367§ 150§ 430§ 429§ 456§ 655§ 670§ 8§ 678§ 428§ 431§ 435§ 447§ 668§ 691§ 661§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-57689 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Ragnar Sarapik vastu 13

§ 367

alusel alates 19.11.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni kostjalt välja mõista viivis 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas. 19.11.

1. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja Ragnar Sarapik'u vastu 210 379,47 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 118 439,26 krooni, intress 27 523,17 krooni, viivis 47 163,49 krooni, lepingu sõlmimise tasu 1184,39 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 16 068,71 krooni /tlk 4-45/. 24.11.
2. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 49-52/. Dokumendid on kostja emale Õ. Sarapik'ule allkirja vastu üle antud 29.11.
3. a. 28.12.
4. a rahuldas Pärnu Maakohus tagaselja kohtuotsusega BIGBANK AS hagi Ragnar Sarapik'u vastu 210 379,47 krooni nõudes. Kompromissleping 30.12.
5. a saabus kohtusse poolte vahel 16.12.
6. a sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt pooled on kokku leppinud alljärgnevas:
7. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.
8. hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu 210 379,47 krooni (13 445,70 euro) nõudes.
9. Kostja tunnistab tingimusteta: 2.
10. hageja nõuet summas 212 991,49 krooni (13 612,64 eurot), mis moodustab alljärgnevates summadest: 2.1.
11. 118 439,26 krooni (7569,65 eurot) tagastamata krediidisumma, 2.1.
12. 27 523,17 krooni (1759,05 eurot) sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.
13. 49 775,96 krooni (3181,26 eurot) viivis kompromissilepingu sõlmimise, so 16.12.
14. a seisuga, 2.1.
15. 1184,39 krooni (75,70 eurot) lepingu sõlmimise tasu, 2.1.
16. 16 068,71 krooni (1026,98 eurot) võla sissenõudmisega seotud kulud. 2.
17. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summa 9000 krooni (575,20 eurot), millest 7500 krooni (479,34 eurot) on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning hageja õigusabikulud 1500 krooni (95,87 eurot). Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. 3
18. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 15 000 krooni (958,67 eurot), millest 7500 krooni (479,34 eurot) taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i Swedbank'i arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse „lep nr 0900037/15st, tsiviilasi nr 2-10-57689, riigilõivu osaline tagastamine“.

1. Kostja tasub hagejale kokku 221 991,49 krooni (14 187,54 eurot), millest 212 991,49 krooni (13 612,64 eurot) moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 9000 krooni (575,20 eurot) lepingu punktis 2.2 nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20900037153 alljärgnevalt: 4.
2. tasudes
3. detsember
4. a vähemalt 2000 krooni (127,82 eurot). 4.
5. tasudes alates jaanuarikuust
6. a kuni aprillikuuni
7. a igakuiselt hiljemalt
8. kuupäevaks vähemalt 2000 krooni (127,82 eurot). 4.
9. tasudes võla jäägi hiljemalt
10. mai
11. a ühekordse maksena.
12. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
13. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0848% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täielik tasumiseni.
14. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
15. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
16. Pooled on teadlikud, et: 9.
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 9.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9.
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.
20. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 9.
21. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
22. Käesolev leping on koostatud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 4 Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse 28.12.2010. a ja 16.12.2010. a sõlmitud kompromissleping saabus kohtusse 30.12.2010. a. Seega ei olnud nimetatud kuupäevaks hagi kohta tehtud lahend jõustunud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-07 p 11-13 kohaselt

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta

§ 429lg 5 kohaselt selle kohta põhjendatud määruse.

Sel juhul asja menetlus jätkub. Viidatud sätetest tuleneb, et hagejal on õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kohtuotsus jõustub

§ 456

lg 1 järgi siis, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Ringkonnakohtu otsus jõustub

§ 655

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi eelkõige siis, kui otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata või kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. Kassatsioonkaebuse võib

§ 670

lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui ringkonnakohtu otsust ei kaevata kassatsiooni korras edasi, jõustub see 30 päeva pärast otsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Vähemalt selle ajani on ka hagejal

§ 429lg 1 järgi õigus hagist loobuda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole täpsustatud, kas pärast hagi lahendava kohtuotsuse tegemist on hagist loobumise vastuvõtmise üle pädev otsustama lahendi teinud kohus või kõrgema astme kohus. Seega puudub kehtivas õiguses otsene regulatsioon selle kohta, millise kohtu poole peab hageja pöörduma, kui ta soovib pärast lahendi tegemist hagist loobuda. Asja menetlemisel peab kohus

§ 8lg 1 kohaselt lähtuma Eesti tsiviilmenetlusseadusest.

Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldab kohus menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Kui vaieldavale suhtele lähedast suhet reguleeriv seadusesäte samuti puudub, lähtub kohus

§ 8lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest.

Isiku põhiõigusi ja -vabadusi võib seejuures piirata üksnes juhul, kui see võimalus on ette nähtud seaduses. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud, milline kohus on pärast hagi lahendava otsuse tegemist pädev hagist loobumise vastuvõtmise üle otsustama, ja puudub ka sellele õigussuhtele lähedast suhet reguleeriv menetlusseaduse säte, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda selle küsimuse lahendamisel

§ 8lg 3 kohaselt õiguse üldisest mõttest.

Muu hulgas saab lähtuda

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandest, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, et tagada asja õiglane lahendamine. Ringkonnakohtu käsitlus, et hagist saab pärast hagi lahendava otsuse tegemist loobuda üksnes siis, kui hageja esitab kassatsioonkaebuse, ei vasta

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele. Kolleegiumi arvates piirab selline käsitlus hageja õigust loobuda hagist pärast kohtuotsuse tegemist juhul, kui hagejal puudub

§-s 668 sätestatud kassatsiooni korras edasikaebamise õigus. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes

§ 678

lg 3 p-des 1-3 sätestatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise aluste olemasolul. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et Riigikohus saab võtta kassatsioonkaebuse menetlusse põhjusel, et hageja on esitanud hagist loobumise avalduse. 5 Samuti ei taga ringkonnakohtu käsitlus seda, et hagist loobumine saaks otsustatud mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, sest lisaks hagist loobumise vastuvõtmise otsustamisele tuleks Riigikohtul lahendada esmalt kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimus ning hagist loobumine ei oleks võimalik ilma täiendavate, hagist loobumiseks mittevajalike kohtukuludeta. Kolleegiumi arvates ei takista hagi lahendanud kohtul hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamist ka asjaolu, et kohus on hagi lahendava otsuse juba teinud ja menetlus selles kohtuastmes lõppenud.

§ 428

lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata muu hulgas juhul, kui hageja on hagist loobunud.

§ 431lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse määrusega.

Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta

§ 431lg 2 järgi määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.

Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ringkonnakohtu menetlus lõpeb

§ 435lg 2 kohaselt otsuse tegemisega.

Õige on ka see, et

§ 447

lg 1 kohaselt ei saa otsuse teinud kohus pärast otsuse avalikult teatavakstegemist seda tühistada ega muuta. Ringkonnakohtul on aga tähelepanuta jäänud, et

§ 447

pealkirjast tulenevalt käib eelnimetatud keeld kohtuotsuses vigade parandamise kohta. Ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust saab

§ 668

mõttest tulenevalt kontrollida üksnes Riigikohus kassatsioonkaebuse esitamise korral ning Riigikohtul on

§ 691kohaselt õigus alama astme kohtu(te) otsus(ed) tühistada.

Hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud lahendi tühistamine ei ole ringkonnakohtu otsuse kontrollimine ega kohtuotsuses vigade parandamine. Hagist loobumise vastuvõtmisel lõpetab kohus menetluse ja tühistab asjas varem tehtud lahendid hagi sisuliselt lahendamata. Seega ei ole hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle otsustamine ning selle tõttu asjas tehtud kohtulahendi tühistamine lahendi teinud kohtu poolt vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega. Eeltoodud põhjusel leiab kolleegium, et pärast asja sisulist lahendamist saab asja lahendanud kohus ise otsustada hagist loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise üle ning vajadusel hagi lahendava(

1. d)otsuse(
2. d)tühistada. Kohus, toetudes eelnimetatud Riigikohtu lahendile leiab, et analoogiline olukord on ka käesolevas menetluses. Pooled on kohtule esitanud kompromissi, millega nad on avaldanud tahet menetluse lõpetamiseks. Kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel tühistab kohus varem tehtud lahendi. Kohus leiab, et varem käesolevas tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse tühistamine lahendi teinud Pärnu Maakohtu poolt ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete, eesmärgi ega mõttega.

§ 447

lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus, tuginedes Riigikohtu eelpool viidatud lahendile leiab, et

§ 447

lg 1 ei ole käesoleval juhul vastuolus 28.12.2010 tehtud tagaseljaotsuse tühistamine. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 6 Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust e 7500 krooni so 479,34 eurot ja hageja õigusabikulud summas 1500 krooni so 98,87 eurot. Kompromisslepingu kohaselt lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni /tlk 32/, mille laekumist on kohus kontrollinud 19.11.2010. a /tlk 46/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust summas 7500 krooni e 479,34 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 7 Eeltoodust tulenevalt BIGBANK AS-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 479,34 eurot. Riigilõivu summas 15 000 Eesti krooni tasus BIGBANK AS 18.11.2010. a maksekorraldusega nr 92917888 arveldusarvelt nr 10002006454004 SEB Pank, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv Ragnar Sarapik vastu esitatud hagiavalduse eest 0900037/15st. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8