§-le 367 taotleb hageja kostjalt 187 970,51 krooni, samuti viivise protsendina põhinõudelt väljamõistmist ning kohtukulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht vastuväidete osas Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest (tl.1-2 ). Kostja on vastuses hagile 15.07.2009.a võlgnevust tunnistanud ja nõustunud kirjaliku menetlusega. Kostja toob esile oma raske majandusliku olukorra seoses töö puudumise ja kolme ülalpeetava isikuga perekonnas (tl.31). Hageja oma seisukohas kostja vastuse suhtes on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuivõrd kostja ei ole esitanud nõuetele ühtki sisulist vastuväidet. Kompromissi sõlmimis hageja võimalikuks ei pea, , kuivõrd kostjal puuduvad regulaarsed sissetulekud võlgnevuse tasumiseks osade kaupa (tl.33). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning pooled on avaldanud kohtule, et nõustuvad kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et S. AS nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist).
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele S.S. ja AS Hansapank vahel sõlmitud lepingud (tl.6, 10, 14 ja 18), väljatrükid laenu andmete ja sooritatud operatsioonide kohta (tl.7-9, 12-13, 15-17, 1920), laenu tagastamise graafiku (tl.11), teated lepingute ülesütlemise kohta (tl.21-23) ning väljatrüki kostjale laenudega seotud kirjade koondist (tl.24). Kostja võlgneb hagejale lepingust nr 08-282872-KX tuleneva võlgnevusena kokku 29 125,92 krooni , sealhulgas põhiosa 25 500 krooni, intress perioodi 12.06.-22.12.2008.a eest 2 510,55 krooni ja põhiosa viivis perioodi 22.12.2008.a-08.06.2009.a eest 1 115,37 krooni; 4
alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest - 09.juunist 2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 09.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022 % päevas. S. S. on olnud viivituses arvelduskrediidilepingust, käenduseta väikelaenulepingust, püsimaksega krediitkaardilepingust ja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevate põhinõuete – kokku 168 970,30 krooni tagastamisega ajavahemikul 09.06.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.11.2010.a. 538 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 19 999,32 krooni (168 970,30 x 0,022% x 538 =19 999,32). Menetluskulude jaotus
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt
§-le 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on nii hagiavalduses (tl.3-5) kui ka seisukohas kostja vastusele (tl.33) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulu - hagi esitamisel tasutud riigilõivu 17 500 krooni ning taotlenud nimetatud summalt viivise väljamõistmist. Seega on kohtul võimalik
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Hagi esitamisel 08.06.2008.a. on tasutud riigilõivu 17 500 krooni. (maksekorraldus tl.27). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja mõista, samuti viivis otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.