) § 61 lg 3 tulenes, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt
lg-le 2 lähtuvalt lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab
lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse
lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla
4.lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Analoogselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010.a. kehtivas
redaktsioonis (§ 99-10).
lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, 3 alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi (03.12.2009.a. kohtuotsus) asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja esindaja väitel 03.12.2009.a. kohtuotsus oli tehtud tagaselja seetõttu, et hageja isiklikel arusaamatustel ei vastanud hagile Kohus selgitas hagejale kohtuistungil, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud kostja kasuks nende ühisele pojale kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamist alla alammäära, 2175 kroonilt 1200-le kroonile põhjusel, et hageja lapsed teisest abielust on vähem kindlustatud kui poeg Ilja. Kostja vastuväidete kohaselt kasvatab ta lahutatuna (tl 4) poega üksinda, õpib ülikoolis päevases osakonnas ja sissetulekuid tal ei ole. Hagejal on käesoleva aja seisuga seadusjärgne kohustus ülal pidada oma kolme last, so lisaks poolte lapsele on hageja ülalpeetavateks veel teisest abielust (tl 3) 06.08.2007.a. sündinud Sofija Kuzmitš ja 09.12.2008.a. sündinud Ivan Kužmits (tl 5-6). Kostja abikaasa Marina Kuzmitš, kes OÜ Kodumaa tõendite kohaselt töötab OÜ-s Kodumaa ja alates 09.02.2009 kuni 09.12.2011.a. viibib lapsehoolduspuhkusel. Selle aja jooksul Marina Kuzmitš ei saanud töötasu (tl 8, tl 41). Hageja on igakuiselt täitnud poeg Ilja ülalpidamiskohustust, mida tõendab Swedbank AS tõend (tl 14-15). Hageja töötab töölepingu alusel OÜ-s SIM-STIIL (tl 84-86). OÜ SIM-STIIL palgatõendid (tl 7, tl 40) tõendavad, et hageja palk oli oktoober 2009 kuni märts 2010 keskmiselt 4467 krooni kuus (bruto) ja aprill kuni september 2010 keskmiselt 4500 krooni kuus (bruto). Hageja on OÜ SIMSTIIL osanik ja TÜ Glass Decor täisosanik (tl 61-67). OÜ SIM-STIIL tõendi kohaselt dividende makstud ei ole. 2009.a. lõpetas ettevõte kahjumiga 43 571 krooni. Ettevõte jaotamata kasum on 167 747 krooni, see aga jaotatakse omanike vahel 2010.a. planeeritava kahjumi katteks (tl 81, tõlge tl 82). Kohtule esitatud Sillamäe Linnavalitsuse tõendi (tl 12) kohaselt hageja, tema abikaasa ja laste elukoha aadress on alates 28.12.2006.a Sillamäe linn, Ranna 47-43. Korteriomandi omanik on Nadežda Kuzmitš (tl 68). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid üüri ja kommunaalkulude tasumise kohta. Konto väljavõtte kohaselt Sofia Kuzmitš lasteaia kohamaks on 240 krooni (tl 83). Nähtuvalt käesoleva asja materjalidest kostja ei tööta, õpib Bristoli Ülikoolis täie koormisega 4 Farmakoloogia kraadi kursusel, mis kestab kolm aastat. Anna on alustanud õpinguid 2009.a.oktoobris ja lõpetab 2012.a. juulis (tl 57, tõlge tl 58). Bristoli Ülikooli tõend kinnitab Üliõpilaste Laenu Ettevõtelt saadud makset A L eest. Summa 3 225 GBP suuruses on saadud õpingute eest 2009/2010 õppeaastal (tl 59, tõlge tl 60). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapse Ilja Kuzmitš vajadused on vähenenud ja et väljamõistetud elatist ei kasutata lapse ülalpidamiseks. Hageja väitel ei tea ta lapse Ilja asukohta. Sillamäe Linnavalitsuselt ei ole ta vastust oma pöördumisele saanud. Elukohatõendi kohaselt Ilja Kuzmitši elukoht alates 23.08.2010.a. on Narva-Jõesuu linn Karja 16-50 (tl 33). 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse (
) § 214 kohaselt vanema hooldusõigus loetakse alates seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle (
). Lapsega suhtlemise õigus on sätestatud
§-s 143, mille kohaselt on lapsel õigus suhelda isiklikult mõlema vanemaga. Selle vastab mõlema vanema kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kui hageja leiab, et tema õigusi lapsega suhtlemiseks piiratakse või takistatakse, on tal õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes ei ole võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga (03.12.2009) lapse vajadused vähenenud ja kostja varaline seisund paranenud. Hageja sissetulek võrreldes kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole vähenenud. Perekonna sissetulek on vähenenud hageja abikaasale makstud vanemahüvitise võrra, mille maksmine on lõppenud augustis 2010.a. Kohus märgib, ei kohtu ülesanne ei ole korraldada kellegi elu kuid kohus nõustub kostja esindajaga, et hageja abikaasal on töökoht ja tal on võimalus töötada, et suurendada perekonna sissetulekuid, samas kui kostja õpib täiskoormusega ja võimalus töötada puudub. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud vähendada hagejalt 03.12.2009.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Viru Maakohtu 03.12.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-56341 on hageja kohustatud maksma elatist 2175 krooni kuus alates 27.10.2009.a.. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatusraha suurust 1200 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud vähendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 8775 krooni (9 kuud x 975). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta hageja kanda. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.