Obsah (9)

§ 630§ 442§ 187§ 232§ 229§ 230§ 164§ 179§ 190

2-09-9057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2010, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-9057 Ts

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Vastavalt

§ 187

lg-le 6 seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on T K hagi A S vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elas hageja kostjaga
2. aastal ja kostja on hageja lapse S K isa. Kostjaga läks hageja lahku, kui hageja oli viiendal raseduskuul. Kostja ei eitanud lapse põlvnemist temast ning 2-3 aastat tagasi aitas oma last ka materiaalselt ning võttis lapse enda juurde, esitles töökaaslastele kui oma last ja oli lapse üle uhke. Nüüd kostja enam oma last ei toeta, ei tunne lapse vastu huvi ega osale tema kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja ei soovi vabatahtlikult registreerida ennast lapse isaks. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada, et laps S K põlvneb kostjalt A S ning välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuuliselt elatis summas 2 500 krooni.
3. Viru Maakohus võttis
4. detsembri 2009 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus määras istungi
5. jaanuariks
6. Kohtuistungil, toimunud
7. jaanuaril 2010, vaidles kostja hagiavaldusele vastu, tema ei pidanud ennast lapse isaks ning palus läbi viia DNA ekspertiisi.
8. Kohus määras
9. veebruari 2010 määrusega tsiviilasjas ekspertiisi ning kohustas kostjat tasuma ekspertiisikulud, mida kostja teinud ei ole. Kohtuistungile, mis toimus
10. märtsil 2010 a , kostja ei ilmunud. Kohtuistungil taotles hageja menetlusabi ekspertiisikulude katteks ning esitas vormikohase taotluse. Kuna hageja menetlusabi taotlus rahuldati, määras kohus korduva uue ekspertiisi aja –
11. juuni 2010 a. Kostja nimetatud ekspertiisi ei ilmunud.
12. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas korduvalt DNA ekspertiisi, kuhu kostja ei ilmunud. Viimane ekspertiis oli määratud
13. novembriks 2010 a, DNA ekspertiis tuli teha sundkorras, kaasates kostja ekspertiisi toimetamiseks politsei abi. Kohtu määrust ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, kuna kostja eeldatavalt viibis välismaal (tl 85-87, 9596). Kohus on määranud nimetatud tsiviilasjas 6 korral DNA ekspertiisi (t 29, 42, 52, 62 75, 85).
14. Kohus määras uue kohtuistungi aja
15. novembriks 2010, kohtuistungile ilmus hageja ja tunnistajad, kostja kohtuistungile ei ilmunud. II Kohtu põhjendused
16. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
17. Kohus loeb tuvastatuks, et laps S K põlvneb kostjast A S.
18. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagiavaldus on 2 kohtule esitatud
19. märtsil 2009 a . Seega lähtub kohus asjaolude puhul, mis on tekkinud enne uue seaduse jõustumist, perekonnaseaduse kuni
20. juuli 2010 kehtinud redaktsioonist.
21. Hageja on esitanud kohtule hagi lapse S K põlvnemise tuvastamiseks kostjast. Lapse sünnitunnistuses puudub kanne isa kohta (tl 8). Enne
22. juulit 2010 kehtinud PKS § 42 lg.2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Lapse S K põlvnemine kostjast A S on tuvastatud
23. novembril 2010 toimunud kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega (tl 102-110), isikliku kirjavahetusega kostja ja hageja vahel perioodil 17.01.2005 - 04.04.2005 a (tl kirjaümbrik - sisaldab kolme ümbriku koos kirjaga).
24. Kohus leiab, et lapse huvides on, et lapsel on tuvastatud tema põlvnemine isast. Kostja on ise algselt kohtule teinud ettepaneku DNA ekspertiisi läbiviimiseks, kuid pole kordagi vabatahtlikult ekspertiisi ilmunud. Kohus leiab, et kostja selline käitumine kinnitab, et kostja ei soovi - et tuvastatakse lapse põlvnemine temast, millega kaasneksid kostjale lapse ülalpidamiskohustused. Kohtul puuduvad igasugused tõendid põhjustest miks kostja ei ilmunud kordagi vabatahtlikult DNA ekspertiisi. Kohus on seisukohal, et kostja selline käitumine on kantud ainult kostja enda isiklikest huvidest ja mitte lapse huvidest. Lapse huvidest lähtuvalt oleks kostja pidanud osalema DNA ekspertiisis, et tuvastada suure tõenäosusega kas laps põlvneb kostjast või mitte. Muuhulgas arvestab kohus põhimõttega - DNA ekspertiisil pole tõendina põlvnemise tuvastamisel

§ 232

lg 2 mõttest lähtuvalt ette kindlaksmääratud jõudu, samas on hageja esitanud kohtule tõendid (

§ 229

lg 2, tunnistajate ütlused ja kirjavahetus- dokumentaalne tõend) kinnitamaks hageja esitatud väiteid ja seisukohti ja samas kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit (

§ 230

lg 1) oma vastuväidete kinnitamiseks ja on keeldunud korduvatest DNA ekspertiisidest (mis oleks kõlblik tõend ka kostjale vastuväite tõendamiseks). Kohus hindas menetluses esitatud tõendeid ja poolte endi käitumist menetluses ning arvestades lapse huve - jõudis järeldusele, et on piisavalt tõendatud, et laps Sergei Karpusov põlvneb kostjast - Andrei Serovist. Kohus märgib, et on korduvalt taganud pooltele võimaluse esitada käesolevas kohtumenetluses oma seisukohtade ja vastuväidete kinnitamiseks tõendeid (

§ 230), võimaldanud menetlusabi.

Pooled otsustavad ise tsiviilkohtumenetluses kas ja milliste tõenditega nad oma seisukohti ja vastuväiteid tõendavad. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et tuleb lugeda tuvastatuks, et laps Sergei Karpushov põlvneb kostjast Andrei Serov`ist, mille kohta tuleb teha kanne lapse Sergei Karpushov`i sünniakti. PKS § 42 lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

1. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Alates
2. juulist 2010 kehtima hakanud PKS § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku eluvajadusi s.h. tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega 3 seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega käesoleval ajal on elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta 2175 krooni kuus. Hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Hagiavalduse kohaselt koosnevad lapse vajadused kalendrikuus 3 500 krooni. Kuna lapse kasvatamises ja ülalpidamises peavad osalema mõlemad vanemad, leiab kohus, et ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine summas 2 500 krooni. Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit, miks tuleb elatist välja mõista kostjalt just sellise summa ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud miinimumsuuruses, s.o 2 175 krooni kuus.
3. Hageja nõuab elatist ka aasta enne hagi esitamist, mis ei ole põhjendatud, kuna hageja on esitanud elatise hagi koos lapse põlvnemise tuvastamise hagiga. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS (jõustunud
4. juulil 2010) § 82 järgi laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuna enne hagi esitamist ei olnud lapse põlvnemist seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud leiab kohus, et elatise nõue aasta enne hagi esitamist ei ole põhjendatud. Miski ei takistanud hagejat varem kohtu poole pöördumast. Ka kohtupraktika on kinnitab, et elatise nõude esitamisel koos põlvnemise nõudega saab elatist nõuda alates hagi esitamisest – Riigikohtu lahendid nr-d 3-2-1-57-03, 3-2-1-36-
5. III Menetluskulude jaotus 13.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas oma menetluskulud kumbki pool ise. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hagejale oli hagi esitamisel antud menetlusabi, samuti hageja oli vabastatud ekspertiisi kulude tasumisest (põlvnemise nõudelt riigilõivu summas 5000 krooni ja ekspertiisi kulude tasumisest oli hageja vabastatud), tuleks kohtul hagejalt riigilõiv riigituludesse välja mõista.

§ 190

lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus, arvestades tsiviilasja asjaolusid ja hageja majanduslikku olukorda, leiab, et hageja tuleb vabastada riigituludesse riigilõivu tasumise kohustusest. Fred Fisker kohtunik 4