) § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui alaealiste T. V. ja Anastassia V. isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 100 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4 sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja varalisele seisundile ning hageja ülalpidamisel oleva poolte ühise alaealiste laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Lähtuvalt
lg1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 3
Sissetuleku puudumine iseenesest ei vabasta elatise maksmise kohustustest. Kostja kohtule andmeid tööhõiveametis töötuna registreerimise kohta esitanud ei ole. Kostjal teisi alaealisi lapsi peale poolte ühiste laste ei ole. Seega puuduvad kostjal
lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla
Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 2 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kuigi kostja väitel osaleb ta laste kasvatamises ja lapsed viibivad mõnikord 3-4 päeva nädalas tema juures, ei ole kostja tõendeid ega arvestusi selles, millised on temapoolsed laste ülalpidamisega seotud kulutused, esitanud. Kostja vastuväide, et ta kahtleb, et elatusraha kulutatakse laste ülalpidamiseks, on praktikas levinud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendatud on suurendada Viru Maakohtu 04.juuni 2009 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealiste laste T. V. ja Anastassia V. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks alates 04.maist 2010 kuni laste täisealiseks saamiseni igakuine elatusraha 2175 krooni. Hagihind Hagi on esitatud alaealistele lastele väljamõistetud elatise suurendamiseks 500 kroonilt igakuiselt elatusrahalt 2175 kroonini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja poolt nõutav elatusraha suurendamine ühe lapse osas moodustab ühes kuus 2175 – 500 = 1675 krooni. Hagihind on seega 9x /2 x 1675/ = 30150 krooni. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.