Obsah (4)

§ 2§ 7§ 8§ 9

3-10-45 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus, 12. märtsil 2010.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses läbi OÜ M (esindaja juhatuse liige M. J) tühistamiskaebus

) § 7 lg 5 koos ettekirjutusega ka p-3 osas sunniraha hoiatus 4 000 krooni; tuvastati 04.12.2009 ettekirjutuse täitmata jätmine; rakendatakse

§ 2

kohaselt sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita. OÜ-le M antud aeg kolm kuud oli täitmiseks piisav; 04.12.2009, kui ettekirjutus teistkordselt kooskõlastamiseks toodi, oli ettekirjutuse täitmise tähtaeg (30.11.2009) möödunud; võib sunnivahendit rakendada, kui on adressaadile tehtud teatavaks ettekirjutus ja hoiatus, mis kehtivad, s.t neid ei ole tähtaja jooksul vaidlustatud; OÜ M 31.08.2009 ettekirjutust ei vaidlustanud, vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja ettekirjutus-haldusakt kehtib. Kaebuse kohaselt (tl 5-6; 28-29, 48-49) ei ole OÜ M nimekirjas, mille Lääne-Eesti Päästekeskus oma 15.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/6 „Pärnu maakonnas asuvate ja 2009 aastal kontrollitavate objektide loetelu kinnitamine“ kehtestas ja mille tuleohutusülevaatus vastavalt siseministri määrusele nr 42 viiakse Päästekeskuse poolt läbi vähemalt üks kord aastas. Avaldaja märgib, et siseministri 08.09.2000 määruse nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded“ § 4 järgi objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti riikliku tuleohutusjärelevalvet teostama volitatud ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi. Selline üldine tuleohutusjuhend koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse Päästeseaduse (PäästeS) § 283 lg 4 alusel kehtestatud korras läbi vähemalt üks kord aastas, kusjuures vastavate objektide loetelu kinnitab §-s 21 nimetatud minister oma määrusega. OÜ M omab Kabli külas Kabli töökoja kinnistut katastritunnusega 21303:002:0486, kinnistusregistri osa nr

1. Nimetatud kinnistul asuvad töökoda-kontor netopinnaga 954,2 m2 ja töökoda-garaaaž-katlamaja netopinnaga 698,2m2 kogupindalaga 1652,4 m2, millest 350 m2 on väljarenditud OÜ’le Ahi ja ülejäänud osa pole kasutuses. Osaühingu ainsaks tegevusalaks on kinnisvara rentimine, tal puudub Eestis kehtivate seaduste ja registrite järgi tootmishoone ja puidutööstus ja ta ei mahu üks kord aastas kontrollitavate objektide nimekirja. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja hinnangul Lääne-Eesti Päästekeskuse ettekirjutus 31.08.2009 nr 7.3-1/608-13 punkt 3 õigustühine ja sellest tulenevalt õigustühine ka LääneEesti Päästekeskuse sunniraha tasumise nõue 22.10.2009 nr 7.3-1/608-24 summas 4000 krooni. Kaebaja märgib, et vaatamata ebaseaduslikule nõudele on OÜ M selle 22.01.2010 täitnud ning üldine tuleohutusjuhend sai Lääne-Eesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo juhtivinspektori poolt kooskõlastuse (tl 40-46). Eelnevalt oli Lääne-Eesti Päästekeskus ettekirjutuse täitmise tähtaega oma 04.01.2010 kirjaga pikendanud. Vastustaja kaebust ei tunnista (tl 62-63; 83) olles seisukohal, et Päästekeskuse poolt 31.08.2009 antud ettekirjutus nr 7.3-1/608-13 on seaduslik niisamuti kui ka selle alusel 22.12.2009 OÜ’le M esitatud sunniraha tasumise nõue nr 7.3-1/698-
2. 31.08.2009 ettekirjutusega nr 7.3-1/608-13 pandi kaebajale kokku seitse kohustust seoses Häädemeeste vallas Kabli külas asuva OÜ’le M kuuluva kinnistu ja sellel asuva hoonega. Muuhulgas tehti ettekirjutuses iga sellega pandud kohustuse kohta ka eraldi hoiatus osundamaks, et selle tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse ettevõtte suhtes

kohaselt sunniraha ja iga kohustuse juures nimetati eraldi sunniraha konkreetne määr. Ettekirjutuses sisaldus viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. OÜ M ettekirjutust ei vaidlustanud asudes seda täitma. Seega on vastustaja hinnangul tegemist kehtiva ettekirjutusega. Vastustaja märgib, et ettekirjutuse p-ga 3 OÜ’le M pandud kohustus objekti üldise tuleohutusjuhendi kehtestamiseks on õiguspärane. Kohustuse õiguslikeks alusteks on ettekirjutuses nimetatud vastavad siseministri määrused ning objekti üldise tuleohutusjuhendi kooskõlastamise kohustus tuleneb Siseministri

1. september 2000 a. määruse nr. 55 „Tuleohutuse üldnõuded” paragrahvist
2. Päästekeskuse direktor on oma 15.01.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/6 OÜ M`t üks kord aastas kontrollitavate objektide nimekirja lülitades (lisa nr 2, tl 78) kasutanud Päästeseaduse § 28³ lg 4 tulenevat volitust kinnitada siseministri määruse nr 4 („Objektide loetelu, mille tuleohutusülevaatus viiakse päästeasutuste poolt läbi vähemalt üks kord aastas”) loetelus nimetamata objektide osas kontrollitavate objektide nimekiri. Nimekirja lülitamise aluseks olid objektil eelnevatel aastatel toimunud tulekahjud. 2 Samas tuleohutusülevaatuse käigus selgus, et OÜ M kinnistul asuv objekt vastab tegelikult siseministri määruses nr 4 nimetatud objekti tunnustele, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi üks kord aastas kuna hoone ehitusalane pindala on 1857 m2 , kinnistu territoorium kokku on 9275 m² ning tegemist on tööstusobjektiga. Uue tuleohutusjuhendi esitas OÜ M 04.01.2010 (kinnitatud OÜ M poolt 31.12.2009) taotledes samas tuleohutusjuhendist sisevesikute osa väljajätmist. Juhtivinspektor E. O vastas taotlusele selgitades 07.01.2010 kirjaga veelkord OÜ’le M, et juhendi sellisel kujul kinnitamiseks on eelnevalt vaja esitada põhjendatud taotlus sisevesikute osas. 14.01.2010 esitaski OÜ Maret uue ja põhjendatud taotluse, millele Päästekeskus vastas ja OÜ M tuleohutusjuhendi kooskõlastas. Ettekirjutuses toodud kohustuste täitmise tähtaeg oli 30.09.2009 mida OÜ M taotlusel pikendati kuni 30.11.2009.a. Nimetatud kuupäevaks ei olnud OÜ’l M see kohustus ikka täidetud. Sunniraha nõude esitamisel 22.12.2009 arvestas juhtivinspektor muu hulgas ka OÜ M poolt hilinenult, s.o 04.12.2009, esitatud dokumente. Täiendavas 02.03.2010 selgituses nr 7.3-7/608608 (tl 83-87) kinnitab vastustaja veelkord, et OÜ’le M kuuluva kokkuehitatud tootmishoone ehitusalane pindala on 1857 m2 (töökodagaraaž-katlamaja + töökoda-kontor) ja kinnistu territoorium kokku on 9275 m², mille tõenduseks on lisatud väljavõtted ehitisregistrist (ehitisregistri kood 103004325 ja 103004326) ja kinnistusregistrist registriosast nr
3. Kohtu seisukoht Lääne-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektori poolt 10.06.2009, 26.06.2009 ja 24.07.2009 läbiviidud OÜ’le M kuuluva Kabli töökoja tuleohutusalase paikvaatluse järgselt 31.08.2009 OÜ’le M koostatud ettekirjutuse nr 7.3-1/608-13 p-ga 3 kohustati kaebajat tähtajaga 30.09.2009.a. kehtestama objekti üldine tuleohutusjuhend ja kooskõlastama see riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga. Ka oli ettekirjutuse nimetatud punktile lisatud sunniraha hoiatus: juhul, kui käesolevat ettekirjutust ei täideta tähtajaks, rakendab haldusorgan, juhindudes „Asendustäitmise ja sunniraha seaduse“ § 2 lg 1 alusel adressaadi suhtes sunnivahendit – sunniraha 4 000 krooni. 04.12.2009 tuvastati Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt, et ettekirjutuse nr 7.3-1/608-13 punktis 3 esitatud nõue oli antud tähtajaks 30.11.2009 täitmata. Samuti oli nõue täitmata käesolevas asjas vaidlustatud sunniraha nõude andmise ajal 22.12.2009.a.

§ 2

kohaselt rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Enne sunnivahendi rakendamist teeb haldusorgan adressaadile kirjaliku hoiatuse, kusjuures hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustust täita (

§ 7

lg 1 ja 3)

§ 8

lg 1 lubab sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. 3

§ 9

lg 1 kohaselt, kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse. Seega sunniraha määramise otsust saab põhimõtteliselt tühistada järgmistel alustel: ettekirjutus

mõttes, mille täitmata jätmise eest on sunniraha määratud, ei ole kehtiv; puudub kohaldamise hoiatus

§ 7

tähenduses; kohustus, mille täitmise tagamiseks sunniraha rakendati, on enne sunniraha rakendamist täidetud (

§ 8lg 1 tulenev nõue).

Antud juhul kõik tingimused sunniraha määramiseks haldusorgani poolt eksisteerivad: ettekirjutus kehtib, hoiatus on tehtud ja kohustust ei ole enne sunniraha rakendamist täidetud. Kaebaja on küll väitnud ettekirjutuse õigustühise olevat kuid see väide on ekslik. HMS § 63 (Tühine haldusakt) lg 2 sätestab haldusakti tühisuse tingimused: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õiguserikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Antud asjas Lääne-Eesti Päästekeskuse 31.08.2009 ettekirjutuse nr 7.3-1/608-13 p-i 3 tühisuse eeldusi ei esine ja kaebaja pole ka ühelegi HMS § 63 lõike 2 viiest loetelu punktile viidanud. Kaebaja on ainult arvanud, et OÜ M ei mahu üks kord aastas kontrollitavate objektide nimekirja kuid isegi juhul, kui väide oleks tõene, ei põhjusta see ettekirjutuse tühisust (automaatset kehtetust). OÜ M saanuks sellisel juhul vaid ettekirjutuse 30 päeva jooksul teatavakstegemisest arvates vaidlustada ja nõuda selle tühistamist kuid nagu juba vastustaja sunniraha nõudes märkis, ettekirjutus on jõustunud. Isegi juhul kui ettekirjutus tõepoolest oleks õigusvastane tuleb seda täita (jõustunud haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik – HMS § 60 lg 2). HKMS § 92 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu jäävad (tasutud riigilõiv 250 krooni) kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 93 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Jätta OÜ M kaebus rahuldamata ja kantud kohtukulud välja mõistmata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4 5