Obsah (8)

§ 54§ 214§ 116§ 134§ 135§ 171§ 176§ 123

2-10-13538 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2010.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja

§ 54

lg 1 p 1 ja p 4 ettenähtud alused L T`ilt ja V T`ilt vanema õiguste äravõtmiseks. Ehkki alaealised T T ja A T ei ole nõus vanematelt nende suhtes vanema õiguste äravõtmisega, leiab laste esindaja, et tuleb rahuldada Narva linna avaldus lähtudes laste huvidest. See, et lapsed tahavad elada koos vanematega, on seletatav ja loogiline. Lapsed armastavad oma vanemaid, kodus oli neile võimaldatud täielik vabadus, kuid elu teatud reeglitega, mis on Laste Varjupaigas, neile ei meeldi. Arvestades tugevat emotsionaalset sidet laste ja ema vahel, on loogiline eeldada, et eluviis, mida järgib nende ema, peavad tüdrukud sobivaks ka enda jaoks. Alaealiste laste esindaja on seisukohal, et antud vaidluses tuleb lähtuda eelkõige mitte laste soovist, vaid nende huvidest. Alaealiste laste esindaja leiab, et puudutatud isikud L T ja V T on jätnud vanema kohustused laste kasvatamisel ja hoolitsusel täitmata alkohoolsete jookide tarvitamise tõttu, avaldasid lastele kahjulikku mõju, ning seadsid ohtu laste tervise, arengu ja heaolu. Toimiku materjalidest nähtub, et L T ja V T tarvitavad pikaajaliselt alkohoolseid jooke. Alaealised T ja A T kinnitasid esindajale, et nägid, et vanemad tarvitavad alkoholi, T sõnade järgi ema ei joo rohkem kui kolm päeva. Viimase kodukülastuse ajal 13.aprillil 2010.a. oli L T taas kerges 2 2-10-13538 alkoholijoobe seisundis. T korteris on täiesti antisanitaarne olukord, kohutav lõhn, tarakanid, kõikidel on täitõbi. Vanemad ei ole võimelised ise neid probleeme lahendama, kuid sotsiaaltöötajatelt abi vastu ei võta. See räägib sellest, et vanemad on sellise asjade käiguga rahul. O J sõnade järgi T korteri lastetoas oli 2010.a. veebruaris lõhutud aknaklaas, mis oli üle tõmmatud kilega ja kaetud vaibaga. Korteris oli kohutavalt külm. S.t. vanemad ise elasid korteri soojemas toas, lapsed aga viibisid külmas toas. Käesoleval ajal ei ole midagi muutunud, aknaklaas ei ole ette pandud. Lastele on ette nähtud olla katkise aknaga toas, vanemad ise aga elavad soojas toas. Antud fakti tõendavad esindaja arvamuse kohaselt kas siis vanemate poolt mõistmatus, et antud tingimustes on laste tervis ohus, või siis täielik ükskõiksus oma laste tervise vastu. Vanemate kohustus on kindlustada oma lastele rahulik ja kindel keskkond, anda õiged elulised suunitlused, valmistada lapsed ette tulevaks iseseisvaks eluks. T peres pidevalt kogunevad seltskonnad, vanemad ja nende külalised kuritarvitavad alkoholi. Lapsed viibivad täiskasvanute alkoholi tarbimise juures, mis mõjub negatiivselt nende ettekujutusele elust. T T, tõenäoliselt omades silme all vanemate eeskuju, tarvitab alates 10.eluaastast alkoholi, suitsetab ja tegeleb toksikomaaniaga. Lastekaitseinspektori O J sõnade järgi nooremat tütart A oli samuti juba nähtud toksikomaaniaga tegelemas. Seega vanemad avaldavad oma lastele negatiivset mõju. Vanemad ei ole võimelised ja ei soovi teostada oma laste üle kontrolli. T T alates 2006.a. kuni 2009.a. oli neljal korral alaealiste asjade komisjonis. Vanemad ei ole tarvitusele võtnud mingeid meetmeid selleks, et tugevdada T üle kontrolli. Lastekaitseinspektori ning Laste Varjupaiga juhataja sõnade järgi puudub tüdrukutel ema kasvatus, tüdrukutele ei ole õpetatud hügieeni. Sellest, et vanemad ei täida oma kohustusi laste eest hoolitsemisel, räägib ka see fakt, et lapsed juba mitu aastat kannatavad täitõve all. Sellele juhtisid vanemate tähelepanu selle kooli õpetajad, kus lapsed õpivad, ning sotsiaaltöötajad. Vanematele oli pakutud arsti-infektsionisti abi, et läbida täitõve ravi. Kuid vanemad ei pöördunud arsti poole ja ei saanud ravi. Esindaja on arvamusel, et laste vanemad on jätnud oma lapsed hoolitsuseta ja järelvalveta. Esindaja on arvamusel, et lapsevanemad on oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Toimiku materjalidest nähtub, et L T perekond suunati 02.11.2009.a. SOS Lasteküla perekonna tugevdamise projekti „Andmise jõud Narva linnas“ perekonna tugiteenusele. Tugitöötaja arvamusel on L.T perekonna primaarseks probleemiks alkoholi kuritarvitamine ja sellest tulenev spetsiifiline eluviis, mida perekonna täiskasvanud muuta ei soovi. Perekond ei ole motiveeritud koostööks, lapsed on vanemate eluviisist tugevasti mõjutatud ja nendega emotsionaalselt tugevasti seotud. Perekonna täiskasvanud arvavad, et nad tulevad eluga iseseisvalt toime ning tugiteenuseid perekond ei vaja. Antud fakt kinnitab seda, et L T ja V T ei soovi muuta oma eluviisi, et neid rahuldab selline elu, vaatamata sellele, et selline eluviis mõjub negatiivselt nende lastele. Seega vanemad teadlikult ei soovi täita oma vanema kohustusi, lähtudes laste huvidest. Vaatamata raskele materiaalsele olukorrale ja vanematel töö puudumisele, vanemad ei kasuta oma õigusi sotsiaalabi saamiseks. Nad ei ole võtnud end töötukassas arvele. 3 2-10-13538 Peale selle, T T sõnade järgi ema kinnitas talle, et ta viis tõendi lastekaitseinspektorile, mis aga ei vasta tegelikkusele. S.t. TT teadlikult pettis oma last, ning tegelikult ta ei kavatsegi midagi ette võtta selleks, et täidest lahti saada ja mitte ohustada lapsi sellega. Kõik ülalloetletud faktid kinnitavad puudutatud isikute soovimatust tegutseda laste huvides. Et puudutatud isikud ei suuda ja ei soovi täita oma vanema kohustusi, ehkki neil on võimalus oma vanema kohustuste elluviimiseks. Vanematel puuduvad mõjuvad põhjused oma vanema kohustuste täitmata jätmiseks. Arvestades ülaltoodut leiab lastele määratud esindaj, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada. Laste esindaja leiab, et on olemas

§ 54

lg 1 p 1 ja p 4 sätestatud alused L T ja V T vanema õiguste äravõtmiseks alaealiste T T ja AT suhtes, kuna vanemad on jätnud oma vanema õigused täimata ning avaldavad lastele kahjulikku mõju. Lastele riigi õigusabi arvel määratud esindaja

1. detsembri 2010.a. seisukoha järgi laste esindaja on veendunud, et Narva linna avaldus on põhjendatud. Lähtudes Narva linna poolt kogutud tõenditest nähtub, et T T pidevalt puudub koolist mõjuva põhjuseta, õppeedukus ei vasta L T poolt antud kirjeldusele, et tütred hakkasid õppima neljadele ja viitele ja ei puudu koolist mõjuva põhjuseta. Antud juhul laste esindaja leiab, et vastutus lasub laste vanematel, sest nii lapsed, kui ka L T kinnitasid esindajale, et iga päev peale kooli viibivad nad ema juures, ning L T kinnitas, et aitab lastel teha koolitöid ja kontrollid koolitööde tegemist, mis nagu selgus, ei vasta tegelikkusele. Seega vanemad ei suuda avaldada lastele mõju koolitööde tegemisel ja tõenäoliselt ei soovi nad seda teha. Peale alkoholi vastu kodeerimist T mõni aeg ei tarvitanud alkoholi, seejärel, A T sõnade kohaselt, ema hakkas jooma energiajooke, ning pärast ka õlut. Alkohoolsete jookide tarvitamise fakti kinnitas sotsiaaltöötajatele V T. Käesoleval ajal T perekond on sotsiaaltöötajate pideva kontrolli all, vaatamata sellele T jätkavad alkoholi tarvitamist, saades suurepäraselt aru, et sellest sõltub nende vanema õigused laste suhtes. Seega laste esindajal ei ole praegu veendumust, et peale käesoleva kohtumenetluse lõppemist, ning sotsiaalameti poolt kontrolli nõrgenemist, T taas ei naase oma endise eluviisi juurde, mis tingis käesoleva avalduse kohtusse esitamise. Peale selle, vanema poja AT juures käivad sõbrad, kes samuti tarvitavad alkoholi. L T on mitu korda laste esindajale rääkinud sellest, mida ta kavatseb teha, näiteks, vormistada korteri enda nimele (tema sõnade järgi on korter juba vormistatud, mis aga lähtudes Narva linna andmetest ei vasta tegelikkusele), vormistada sotsiaaltoetuse, lülitada sisse elekter, nimetades selle kuupäeva, millal ta kõik selle valmis teeb. Kuid kontrollimisel selgus, et kõik see on ainult lubadused. Võimalik, et L T tahakski korda ajada kõik oma asjad. Kuid tõenäoliselt kindlaksjäänud eluviis ning alkoholisõltuvus ei andnud tal alustatu lõpuni viia. Olukorra teeb keeruliseks ka kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu, mille tulemusel võivad oluliselt kannatada saada laste huvid. Vanemad ei võta midagi ette selleks, et kustutada võlgnevust, ehkki alkoholi ostmiseks nad leiavad raha. Samuti tasub juhtida tähelepanu sellele faktile, et Narva linn on võimaldanud T perekonnale erinevaid sotsiaalteenuseid, sealhulgas perekonna tugevdamise tugiteenus, leping oli allkirjastatud 24.11.2010, kuid avaldaja andmete kohaselt L T ja V T ei täitnud käesolevat lepingut, mis näitab nende soovimatust teha sotsiaaltöötajatega koostööd. Isegi T perekonnas toimunud positiivsed momendid, samuti tugev emotsionaalne side ema ja 4 2-10-13538 tütarde vahel, lapse esindaja arvamusel ei kaalu üle seda negatiivset mõju, mis juba avaldas, avaldab ja võib edasipidi avaldada lastele vanematel tekkinud eluviis, alkoholi kuritarvitamine, antisanitaarne olukord. Laste esindaja leiab, et käesoleva asja käigus L T ja V T antud võimalusi nad ei kasutanud, mis näitab nende soovimatust, ning samuti võimetust muuta oma eluviisi oma laste pärast. Arvestades ülaltoodut, laste esindaja leiab, et Narva linna avaldus tuleb rahuldada, võtta ära täielikult L T´ilt ja V T´ilt hooldusõigus alaealiste T T ja A T suhtes. Laste ärakuulamine
2. mail 2010 aastal laste T T ja A T ärakuulamise eesmärgil kohus külastas neid nende viibimiskohas Narva Varjupaigas. A ja T avaldasid, et tahaksid elada kodus ema ja isaga. Ütlesid, et emaga näevad iga päev ja laste sõnadel ema praegu alkoholi ei tarvita. Koos nad jalutavad varjupaigast väljaspool ja käivad poes. Asudes varjupaigas lapsed käisid ka kodus. Laste sõnadel, kodus on nüüd puhas, toas on kapp, mis enne oli keldris ja kõik uued riided, mis enne kottides olid, on nüüd kapis. Lapsed kinnitasid, et vanemad ei tööta, kuid nendel on vanaisa, vanaema ja onu, kes neid ka aitavad. T sõnadel isegi siis, kuid vanematel raha ei olnud, kodus alati oli midagi süüa. Emal on ka üks sõber Tallinnast, kes aitas vahetada akna, mis oli purustatud ja wc-potti. A ja T teatasid ka, et kodus olid nendel tarakanid, kuid ka varjupaigas nad on tarakane näinud. Laste sõnadel peatäid, mis olid nendel siis, kui nad elasid kodus, ilmusid nendel ka siis, kui nad juba asusid varjupaigas. Alkoholi on T tarvitanud vaid paar korda ja üks kord jäi vahele. Ta ei suitseta ega joo. Seda ei lubaks ka ema. Asjast puudutatud isikute seisukoht
3. mai 2010.a. ärakuulamisel L T palub neilt mitte ära võtta vanema õigusi. Nad vahetasid kodus aknaklaasi ja wc-potti, on teinud peatäide vastu ravi ja kodus kõik on korras. Alkoholi tarbivad nad L T ja V T sõnul vaid natuke, kuid see ei sega lapsi kasvatamast. Küsimusele millest perekond elab, vastas V T, et tema ei tea. L T sõnul aitab perekonda tädi oma pensionist.
4. oktoober 2010.a. ärakuulamisel kinnitas L T, et nad on kodus kõike muutnud: vahetatud on aknad ja ostetud kaks diivanit. Kohtu küsimusele, miks Narva linn kodukülastuse ajal on teatanud, et puudutatud isikud olid alkoholijoobes ja korteris oli korralagedus, vastas L T, et kui sotsiaalabiameti töötaja tuli, siis olid nad just metsast seenelt tulnud ja tema puhastas seeni mistõttu oligi kodus must, mees tuli Rootsist, kus ta töötab laeval, seal nad tarvinud natukene alkoholi. L T tema sõnul alkoholi ei tarvita üldse. Koolis ei ole lapsed käinud vaid siis kui on olnud haiged. A on täid saanud koolist ja täide vastu on neil kodus vajalikud ravimid olemas. Mees ostab ravimid Ivangorodis. Pesu on kodusl alati puhas ja triikitud. V T ärakuulamisel teatas, et töötab laadijana laeval mitteamaetlikult. L T ja V T teratasid, et kodeerisid end alkoholi vastu maikuus kaheks aastaks, L T katsub ise hakkama saada ja V T ei tarvita L sõnul nii palju alkoholi kui varem. Avaldaja arvamus
5. november 2010.a. on Narva linn arvamusel, et vanemate hooldsuõigus laste suhtes tuleb ära võtta, sest abinõud, mida on Narva linn rakendanud, ei ole andnud tulemusi, et ära hoida oht laste elule ja tervisele. Enne avalduse esitamist perekonnale oli estiatud tugiisikuteenus, mis tähendab, et isik käib üks kord nädalas ja jälgib kas ja kuidas perekonna elu parandada. Alkoholi sõltuvuse kohta jätsid vanemad samuti Narva linna nõudeid täitmata. Laste vanemad käisid küll psühhiaatri pool ja lasid ennast kodeerida, kuid jätkavad alkoholi tarbimist. Suhtlemisõigust ei kavatse Narva linn piirata. Kui kontaktid säilivad, siis vanemad saavad taastada oma hooldusõigusi. Lapsed 5 2-10-13538 hakkavad elama asenduskodus, nende üle tuleb kontroll ja nad hakkavad koolis käima. Narva linna sõnul lapsed tegelevad toksikomaaniaga kui satuvad koju, samuti tulevad kodust peatäidega. Lapsed käivad kodus ja ema ei hoolitse selle eest, et lapsed peavad sellel ajal koolis käima. Lapsed lähevad Varjupaigast ja ütlevad, et käivad koolis, kuid tegelikud lähevad koju ja veedavad seal aega. Pere elab sellistes tingimustes pidevalt ja vanemate arvamusel need tingimused on normaalsed. Nendel ei ole võimalust midagi muuta. Need tingimused on ohtlikud laste jaoks.
6. detsembril 2010 on Narva linn teatanud, et L T ja V T jätkavad alkoholi tarvitamist. Külastuste ja vestluste käigus on Narva linn kindlaks teinud, et korteris on loodud suhteline kord, lastetuba on kohaldatud lastele, kuid sanitaarne töötlemine prussakate vastu ei andnud tulemusi ja alustatud remont rahavahendite puudumise tõttu ei saa lõpetada. Perekond on materiaalselt ebakindlustatud: V T ja L T ei tööta, mõlemad on Töötukassas arvel, kuid mingeid hüvitisi ega toetusi ei saa. VT ja LT ei tunnista oma alkoholisõltuvuse probleemi, selle põhjusel loobuvad ravimisest, psühholoogiteenusest ja Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsiooni keskuse ”Sind ei jäeta üksi” teenusest, kuhu neid suunas Narva linna Sotsiaalabiamet. Perekonnale oli mitu korda osutatud sotsiaalnõustamist toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks. Seoses perekonna raske materiaalse olukorraga nende võlgnevus Narva linna Sotsiaalabiameti eest summas 495 krooni maksmise tähtaeg on pikendatud kuni 14.12.
7. 24.11.20101 Narva linna Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonnaga oli sõlmitud kokkuleppe perekonnale toimetulekutoetuse määramise kohta, L T oli antud vajalike dokumentide nimekiri, mille kogumist on võimalik teha ühe päeva jooksul, kuid tänaseks päevaks toetus ei püütud vormistada ilma mõjuvate põhjuseta ning perekond tulu ei oma, et lapsi ülal pidada. Perekonnal on võlgnevus korteri eest summas 4500 krooni ning võla mittekustutamise juhul kuni 23.12.2010 KÜ Kreenholmi 26 juhatuse esimehe A. Senjuhina sõnul hagimaterjalid esitatakse kohtusse. V T ja L T ei oma raha vahendeid võla kustutamiseks ja jooksvate kulude äramaksmiseks, mis on korteri kaotuse oht. Perekonnal on võlgnevus elektri eest summas 4187 krooni, mille põhjusel korteris elekter on välja lülitatud (elektri sisse lülitamine maksab lisaks 850 krooni). 25.11.2010 perele oli osutatud võlanõustamise teenus ning VKG Elektrivõrgud spetsialistiga Svetlana Lukinaga oli saavutatud kokkulepe 1500 krooni maksmise juhul perioodil 26.11.2010-29.11.2010 elektri sisselülitamisest, osavõla kustutamisest ja võlgnevuse kustutamise graafiku koostamisest, kuid käesoleva ajani perekond ei täitnud kokkuleppe tingimusi, mille põhjuseks ei ole kodus lastele sobivat elu- ja õppekeskkonda. Narva linna Sotsiaalabiametil on teada, et LT ja VT teenivad raha mitteametlikul tööl käimisega, kuid on silmapaistev see asjaolu, et teenitud raha ei kuuluta nad nende ja lastele soodsate elutingimuste loomiseks ja säilitamiseks. Käesoleva ajani ei vormistanud L T korteri aadressil Kreenholmi 26-43, Narva, pärimise teel eluasemeõigust. 25.11.2010 perele oli määratud tugiisikuteenus, kuid kohtumistele 30.11.2010 kell 13.30 ja 02.12.2010 kell. 10.00 V T ja L T ei tulnud. Ajavahemikul 02.11.2010 kuni 02.12.2010 V T ja L T ei külastanud lapsi Narva Laste Varjupaigas, ei võtnud ühendust Laste Varjupaiga juhataja, psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga ning ei huvitunud laste elamise ja õppimise küsimustest. V T ja L T ei suuda ja neil puudub tahe lahendada oma majanduslikke ja elamisprobleeme lastele vajalikke elutingimuste loomiseks ja perekonna materiaalseks kindlustamiseks. Nad ei toimi kooskõlas laste huvidega, ignoreerides Narva linna Sotsiaalabiameti poolt pakutavaid soovitusi, teenuseid ja abi. Lähtudes ülaltoodust, Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, on seisukohal, et V T ja L T on alus isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks, kuna perele osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtumääruse põhjendused Narva linn esitas 22.03.2010.a. Viru Maakohtule avalduse V T ja L T vanema õiguste äravõtmise nõudes laste T T ja A T suhtes.Avalduse esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (edaspidi

) 6 2-10-13538 § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega ja

§ 54

lg 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Viru Maakohtu määrusega nr 2-10-13538 23. märtsist 2010 on esialgse õiguskaitse korras antud alaealiste laste T T ja A T elu korraldamine eestkosteasutuse pädevusse kuni kohtulahendi jõustumiseni ning määratud kohtumenetluse kestel laste viibimiskohaks Narva Laste Varjupaik. Uue perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb uus

kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue

jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

§ 214

lg 2 kohaselt otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või halduorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2 ja § 140 lõiget 2. Seoses uue perekonnaseaduse jõustumisega alates 01.07.2010.a. tuleb avaldaja nõue vanema õiguste äravõtmiseks umber formuleerida kui V T ja L T laste T T ja A T suhtes hoolduseõiguse täieliku äravõtmise nõudeks.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 134

lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loeteletuid.

§ 135

lg 1 alusel võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus tuvastas, et laste T T ja A T vanemad on ema L T ja isa V T (t.l. 4-5). Eestkosteasutus Narva linn palub piirata vanemate hooldusõigus ja võtta isikuhooldusõigus täielikult ära laste T T ja A T suhtes, sest laste vanemad ei täida laste kasvatamis- ja hooldamiskohustust, avaldavad lastele kahjulikku mõju ja seavad lapsed suutmatusega täita oma kohustusi ohtu. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada 7 2-10-13538 esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Kohus tuvastas, et lapsed T T ja A T viibivad seniajani kohtu korraldusel Narva Laste Varjupaigas alates 11.03.2010.a. Narva Linna Sotsiaalabiamti otsuse vastuvõtmisest laste äravõtmise kohta laste vanematelt L T ja V T. Kohus andis L T ja V T aega oma eluviisi muutmiseks. Seega oli vanematele antud võimalus veenda kohut, et L T ja V T on võimelised muutma oma eluviisi, loobuma alkoholi tarvitamisest, teha korter korda, ning luua laste jaoks sobivad elutingimused. Vanemad suutsid alkoholist hoiduda üks kuni kaks kuud, missugust käitumist laste esindja nimetas ebatüüpiliseks vanemate jaoks, kes kannatavad alkoholisõltuvuse all, kes reeglina annavad ainult lubadusi, kinnitamata neid konkreetsete tegudega. Kohus on nüüdseks kindlaks teinud, et L T ja V T jätkavad alkoholi tarbimist hoolimata alkoholi vastu kodeerimisest, mis tehti maikuus. Seega V T ja L T ei tunnista oma alkoholisõltuvuse probleemi, missugusel põhjusel on loobunud ka ravimisest, psühholoogiteenusest ja Narkomaanide ja alkohoolikute rehabilitatsiooni keskuse ”Sind ei jäeta üksi” teenusest, kuhu neid suunas Narva linna Sotsiaalabiamet. Kohus leiab, et kui vanemad on pidevalt alkoholi mõju all, ei ole see sobiv elu- ja kasvukeskond alaealistele lastele. Narva linn on kohut veennud, et perekonnale oli mitu korda osutatud sotsiaalnõustamist toimetulekuraskuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks. Sotsiaalabiameti sotsiaaltöö osakonnaga oli sõlmitud kokkuleppe perekonnale toimetulekutoetuse määramise kohta, LT oli antud vajalike dokumentide nimekiri, mille kogumist on võimalik teha ühe päeva jooksul, kuid tänaseks päevaks toetus ei püütud vormistada ilma mõjuvate põhjuseta ning perekond tulu ei oma, et lapsi ülal pidada. Ljubov Tarnjonoki perekond suunati 02.11.2009.a. SOS Lasteküla perekonna tugevdamise projekti „Andmise jõud Narva linnas“ perekonna tugiteenusele. Tugitöötaja arvamusel on L.T perekonna primaarseks probleemiks alkoholi kuritarvitamine ja sellest tulenev spetsiifiline eluviis, mida perekonna täiskasvanud muuta ei soovi. Perekond keeldus koostööst ja kohtumistele ei ilmudnud. Ka 25.11.2010 perele oli määratud tugiisikuteenus, kuid kohtumistele 30.11.2010 kell 13.30 ja 02.12.2010 kell. 10.00 V T ja L T ei tulnud. Seega on kohus tuvastanud laste vanemad ei ole motiveeritud koostööks ja nad ei ole valmis vastu võtma neile pakutavat abi ja end muutma. Asjaolu, et kohtumenetluse käigus on laste vanemad suutnud tagada enam-vähem talutava olukorra korteris kus nad elavad, ei veena kohut, et kodu korrashoid oleks tagatud pidevalt. Kindlasti saab pidada mõistlikuks, et aknad saavad ühel päeval ette klaasid ja igal lapsel saab ühel päeval olemas olema oma isiklik voodi, kuid L T ja V Tei ole suutnud endiselt tagada prussakatevaba korterit. LT sõnad, et laste pesu on pestud ja korras on ümber lükatud sotsiaaltöötajate poolt nähtu ja kogetuga. Tuvastatud on, et perekonnal on võlgnevus korteri eest summas 4500 krooni ning võla mittekustutamise juhul kuni 23.12.2010 KÜ Kreenholmi 26 juhatuse esimehe A. Senjuhina sõnul hagimaterjalid esitatakse kohtusse. V T ja L T ei oma raha vahendeid võla kustutamiseks ja jooksvate kulude äramaksmiseks, mis on korteri kaotuse oht. Perekonnal on võlgnevus elektri eest summas 4187 krooni, mille põhjusel korteris elekter on välja lülitatud. 25.11.2010 perele oli osutatud võlanõustamise teenus ning VKG Elektrivõrgkudega oli saavutatud kokkulepe 1500 krooni maksmise juhul perioodil 26.11.2010-29.11.2010 elektri sisselülitamisest, osavõla kustutamisest ja võlgnevuse kustutamise graafiku koostamisest, kuid käesoleva ajani perekond ei täitnud kokkuleppe tingimusi, mille põhjuseks ei ole kodus lastele sobivat elu- ja õppekeskkonda. Seega teadmine, et L T ja V T teenivad raha mitteametlikul tööl käimisega, ei veena kohut, et 8 2-10-13538 raha kulutatakas lastele soodsate elutingimuste loomiseks ja säilitamiseks. Lähtudes Narva linna poolt kogutud tõenditest nähtub, et T T pidevalt puudub koolist mõjuva põhjuseta, õppeedukus ei vasta L T poolt antud kirjeldusele, et tütred hakkasid õppima neljadele ja viitele ja ei puudu koolist mõjuva põhjuseta. Kindlasti lasub vastutus koolikohustuse täitmise eest laste vanematel. Kuid nii lapsed, kui ka L T kinnitasid esindajale, et iga päev peale kooli viibivad nad ema juures, ning L T kinnitas, et aitab lastel teha koolitöid ja kontrollib koolitööde tegemist, mis nagu selgus, ei vasta tegelikkusele. Seega vanemad ei suuda avaldada lastele mõju koolitööde tegemisel. Vanemate kohustus on kindlustada oma lastele rahulik ja kindel keskkond, anda õiged elulised suunitlused, valmistada lapsed ette tulevaks iseseisvaks eluks. T peres pidevalt kogunevad seltskonnad, vanemad ja nende külalised kuritarvitavad alkoholi. Lapsed viibivad täiskasvanute alkoholi tarbimise juures, mis mõjub negatiivselt nende ettekujutusele elust. T T, tõenäoliselt omades silme all vanemate eeskuju, tarvitab alates 10.eluaastast alkoholi, suitsetab ja tegeleb toksikomaaniaga. Lastekaitseinspektori Olga Jamskaja sõnade järgi nooremat tütart A oli samuti juba nähtud toksikomaaniaga tegelemas. Seega on tuvastatud, et vanemad avaldavad oma lastele negatiivset mõju. Kohus leiab, et vanemad ei ole võimelised ja ei soovi teostada oma laste üle kontrolli. T T alates 2006.a. kuni 2009.a. oli neljal korral alaealiste asjade komisjonis. Vanemad ei ole tarvitusele võtnud mingeid meetmeid selleks, et tugevdada T üle kontrolli. Lastekaitseinspektori ning Laste Varjupaiga juhataja sõnade järgi puudub tüdrukutel ema kasvatus, tüdrukutele ei ole õpetatud hügieeni. Sellest, et vanemad ei täida oma kohustusi laste eest hoolitsemisel, räägib ka fakt, et lapsed juba mitu aastat kannatavad täitõve all. Sellele juhtisid vanemate tähelepanu selle kooli õpetajad, kus lapsed õpivad, ning sotsiaaltöötajad. Vanematele oli pakutud arsti-infektsionisti abi, et läbida täitõve ravi. Kuid vanemad ei pöördunud arsti poole ja ei saanud ravi. LT väide, et lasped on saanud täid koolist, ei ole veenev ja on ümber lükatud nende erinevate inimeste sõnadega, kellega lapsed pidevalt kokku puutuvad. Seega on tõendatud, et laste vanemad on jätnud oma lapsed hoolitsuseta ja järelvalveta, mis ohustavad laste kehalist, vaimset kui hingelist heaolu. Tuvastatud on, et lapsed on kodus hooletusse jäetud ja vanemad ei suuda oma vanema kohustusi täita võttes arvesse eelkõige laste huve. Seega on lapsevanemad oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus nõustub laste esindaja seisukohaga, et asjaolu, et lapsed tahavad elada koos vanematega, on seletatav ja loogiline. Lapsed armastavad oma vanemaid, kodus oli neile võimaldatud täielik vabadus, kuid elu teatud reeglitega, mis on Laste Varjupaigas, neile ei meeldi. Arvestades tugevat emotsionaalset sidet laste ja ema vahel, on loogiline eeldada, et eluviis, mida järgib nende ema, peavad tüdrukud sobivaks ka enda jaoks. Kuigi lapsed soovivad elada kodus, tuleb kohtul ostustuse tegemisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Samas on Narva linn kinnitanud, et nad tagavad lastele vanematega suhtlemise võimaluse peale vanemate hooldusõiguste äravõtmist. Seega vanemate hooldusõiguse äravõtmisega säiliks lastele siiski tugev emotsionaalne side emaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna L T ja V T ei ole oma vanema kohustusi täitnud selliselt, et see ei oleks vastuolus laste huvidega. Seega tuleb võtta L T ja V T täielikult ära hooldusõigus nende laste T T ja A T suhtes. Kuna kohus võtab laste T T ja A T vanematelt L T ja V T täielikult ära hooldusõiguse laste suhtes, siis tuleb

§ 171

lg 1 kohaselt määrata lastele eestkostja.

§ 176

lg 1 alusel kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Seega kuni T T ja A T eestkostjate määramiseni täidab eestkostja ülesandeid Narva linn. 9 2-10-13538 Vanema hooldusõiguse piiramise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt

§ 123

lg 2 alusel kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema jooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole endam ohus. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus teeb lahendi laste huvidest lähtudes, siis on õige jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda, L T ja V T menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda ja laste T T ja A T menetluskulud jätab kohus riigi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 10