) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul käesoleva hetke seisuga kohustusi summas 9 498 781, 15 krooni ja vara väärtus on 1 360 462, 65 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja
lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tulundusühistuseaduse (edaspidi: TÜS) § 3 kohaselt ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 187 lg 1 ja TÜS § 631 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TÜS § 631 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju ühistule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla pankrotikuritegu ja (või) raske juhtimisviga. Kohus leiab arvestades ajutise halduri aruandes äratoodut, et antud juhul võib 6
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud Tulundusühistu IMPOST (pankrotis) pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Terje Eipre. Kohus leiab, et Terje Eipre on sobiv isik pankrotihalduriks.
kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest.
kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Ajutise halduri tasu määramine
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.
lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.