Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolud, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole. Samas puudub Võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgniku oodatav sisetulek ei luba seda teha ka lähimas tulevikus. Ajutine pankrotihaldur palub:
) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. 5
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul kohustusi summas 5 246 728 krooni intresse ja viivised lisamata ja varaks on igakuine sissetulek miinimummääras. Sisuliselt puudub võlgnikul igasugune vara. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara vähemalt 5 miljoni krooni ulatuses ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgnikul on edaspidi reaalne võimalus võlgnevused tasuda. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning
lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja
lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et vahetult enne pankrotiavalduse esitamist saadud laenu 1 000 000 krooni, mis oli saadud sularahas ning üle antud „ühele heale tuttavale“ tuleb täiendavalt uurida ning võlgnikul on kohustus anda haldurile teavet seoses pankrotimenetlusega (
). Teabe andmise kohustust nimetatud sularahatehingu kohta ei saa välistada viitega lepingu konfidentsiaalsusele. Tavapäratu on ka äriühingute poolt sularahas laenude eraisikule väljaandmine ilma tagatiseta, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruandes ning aruande pinnalt ei saa väita, et tegemist oleks kuriteo tunnustega tegudega, ega raske juhtimisveaga.
lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud P.-T. U pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Svetlana Pilden. Kohus leiab, et Svetlana Pilden on sobiv isik pankrotihalduriks.
kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel 6
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on ta teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks P T U (pankrotis) pankrotimenetluses tööd 18 tundi, millest 5 tundi kulutati sõidule ning ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 20 000 krooni (13 x 1500 krooni, 5 x 500 krooni) ja kulude hüvitiseks 700 krooni juhindudes Justiitsministri 03.09.2007.a. määruse nr 71 § 2. Seega on ajutine haldur määranud tunnitasu ülemmäära järgi, so. 1500 krooni töötundide eest ja sõiduks kulunud aja eest tunnitasuks 500 krooni. Arvestades tunnitasu ülemmäära järgi tasu 13 töötunni eest (13 x 1500 krooni) teeb see ajutise halduri tasuks 19 500 krooni ning tasuks mis kulus sõidule ( 5 x 500 krooni) teeb tasuks 2500 krooni, kokku 22 000 krooni. Ajutine haldur on nõudnud tasu 20 000 krooni ulatuses. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja vastab ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule, seega tuleb ajutisele haldurile väljamaksmiseks määrata ajutise halduri tasu 20 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 700 krooni. Ajutise halduri poolt taotluses nõutu on kooskõlas
Kohus peab vajalikuks märkida, et ajutise halduri poolt viidatud Justiitsministri 18.12.2003.a määrus nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” kaotas oma kehtivuse alates 01.01.2010 ning ajutise halduri tasu määrab kohus kindlaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.