3-09-3071/2

3-09-3071 KOHTUMÄÄRUS Kaebuse tagastamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-3071 Haldusasi V. R kaebus taotlusega tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Menetlusosalised ja nende Kirjalikus menetluses esindajad Kaebaja V. R Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruaril 2010 RESOLUTSIOON 1 Juhindudes HKMS § 11 lg 3 p 2: Lugeda tagastatuks V. R kaebus haldusasjas 3-09-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 11 lg 8 Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD ASJAOLUD 02.11.2009 saabus Tallinna Halduskohtusse V. R tühistamiskaebus SKA Pärnu Pensioniameti 21.06.2004 otsusele nr 588, millega jäeti V. R taotlus repsesseeritu tunnistuse väljaandmiseks rahuldamata koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Esitatud kaebuse kohaselt on otsus nr 588 ebaseaduslik ja tuleb tühistada järgmistel põhjustel: - Vene Föderatsiooni Orenburgi oblasti julgeoleku teenistuse kirjast nr P-29 02.07.1997 selgub, et kaebaja isa koos enda perekonnaga, s.h. ka kaebuse esitajaga, 1 3-09-3071 elas saksa koloonias Kitskas, kus puudus võimalus vabalt töötada, liikuda, suhelda õppida jmt., millised võimalused aga olid isikul, kes ei elanud koloonias. - Orenburgi oblasti prokuratuuri poolt väljastatud tõendiga nr 13-81-97 1997 aasta juulist on tõendatud asjaolu, et avaldaja on poliitiliselt represseeritud ja selle tõttu kannatanud isikuks, kes rehabiliteeriti alles 27.03.
4. NSV Liidu Ülemkohtu Sõjeväekolleegiumi otsusega ning president on kaebajale omistanud Murtud Rukilille märgi. 21.12.09 saabus kohtusse kaebuse täiendus, kus kaebja selgitab,et ebaõige 30.06.05 kohtuotsusega on teda alandatud, solvatud ning ebatäpselt tõlgendatud tõendit ohvriks tunnistamise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 5 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 19.08.2004 esitas V. R kohtule kaebuse Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 tühistamiseks koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-166/
5. Nimetatud haldusasjas on olemas
6. juulil 2005 .a. jõustunud kohtuotsus, millega jäeti V. R kaebus täielikult rahuldamata. Kohus tuvastas, et V. R on Venemaale ümber asunud eestlase perekonnas Obenburgi oblastis
7. a. sündinud, kelle isa M R arreteeriti 1937 aastal ja hukati mahalaskmise läbi 1938 aastal. Vene Föderatsiooni Obenburgi oblasti prokuratuuri 10.07.1997 tõendi nr 13-81-97 kohaselt on V. R tunnistatud poliitiliste repressioonide tõttu kannatanuks Vene NFSV seaduse „Poliitiliste repressioonide ohvrite rehabiliteerimise kohta“ alusel. Seega oli V. R ebatäpne kohtule esitatud kaebuses, väites et ta on represseeritu, kes rehabiliteeriti alles 1958.a. Represseerituks, kes NSVL Ülemkohtu Sõjaväekolleegiumi otsusega 1958.a.a postuumselt rehabiliteeriti oli tema isa M. R. Kohtuotsusega tuvastati, et V. R ei ole sündinud tema vanemate asumisel või kinnipidamiskohas oleku ajal ega ka pärast vanemate vabanemist. V. R sündis enne oma isa õigusvastast represseerimist, ka ei ole teda ennast karistatud vangistuse või asumisele saatmisega päritolu või üldiste tunnuste isikutunnistuste alusel individuaalset süüd tuvastamata, teda ei ole deporteeritud okupeeritud territooriumil olevast elukohast ega pandud tema suhtes toime teisi Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse paragrahvis 2 kirjeldatud tegusid. Kohtuotsusega tuvastati, et V. R ei vasta õigusvastaselt represseeritud isiku tunnustele ja Pärnu Pensioniamet on õigesti RepsS § 9 lg 1 alusel temale keeldunud represseeritud tunnistamise väljaandmisest. Kuivõrd Pärnu Pensioniameti represseerimistunnistuse väljaandmisest keeldumise otsus jäi tühistamata puudus alus ka V. R poolt esitatud ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamiseks. Kohus andis hinnangu ka Murtud Rukkilille märgi omistamisse kaebajale. Märgi andmine enne Vabariigi Valitsuse 01.11.2004 määruse nr 317 „Murtud Rukkilille märgi andmise kord ning kandmise kord ning Murtud Rukkilille märgi kirjeldus“ vastuvõtmist detailsemalt reguleerimata. Alates 2001 aastast jagatud märgil oli sümboolne tähendus ja seda ei saa käsitleda tõendina represseerimise kohta. V. R poolt 27.04.2009 esitatud kaebuses taotles kaebaja taas Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsus nr 588 tühistamist koos taotlusega teha 2 3-09-3071 haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Nimetatud kaebus tagastati kaebajale Tallinna Halduskohtu 15.07.09 kohtumäärusega haldusasjas 3-09-
8. Ka käesolevas kaebuses, mis on esitatud 02.11.09 ning täiendatud 21.12.09 taotletakse samuti Pärnu Pensioniameti direktori asetäitja Eha Audova 21.06.2004 otsuse nr 588 tühistamist koos taotlusega teha haldusorganile ettekirjutus represseeritu tunnistuse väljaandmiseks. Antud juhul on kohtu poolt hinnatud kaebaja poolt käesolevas asjas kirjeldatud asjaolusid ja antud õiguslik hinnang vaidlustatud haldusaktile, samuti taotletud ettekirjutuse osas haldusasjas nr 3-166/
9. Samuti on selgitatud kaebajale juba Tallinna Halduskohtu 15.07.09 kohtumääruses, et eelpool nimetatud kaebusega ei saa kaebaja kohtusse pöörduda. Seetõttu tagastatakse kaebus ka käesoleval juhul. Annika Vendik Kohtunik 3