Obsah (6)
§ 163§ 162§ 130§ 165§ 66§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39479 Tsiviilasi SPaktsiase
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
§ 163
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. 2
(7)2-07-39479
§ 163
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
§ 163
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres T on
§ 162
ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande ja võlgniku pangakonto väljavõtte. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Võlausaldajatele ei ole tunnustatud nõuete eest raha makstud pankrotivaras vahendite puudumise tõttu, samal põhjusel ei taotle haldur endale tasu määramist. Haldur ei kavatse esitada hagisid.
- Pankrotihaldur Andres T ’i lõpparuande andmed Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku SEB Panga kontol null krooni. Pankrotivara - sõiduki Pontiac Transport XXX, väljalaskeaasta 1995, õnnestus 03.09.2008 müüa hinnaga 4 000 krooni. Panditud vara müüdud ei ole. Pankrotihaldur märgib, et võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni ei ole talle üle antud väidetavalt olevat see hävinenud või kadunud. Võlgniku pangakonto väljavõtete abil on haldur teinud kindlaks suhteliselt suurte rahasummade ülekandmisi võlgniku kontolt juhatuse toonase liikme MH’u isiklikule kontole, väidetavalt majanduskulude katteks. Kuna võlgnik ei ole haldurile esitanud ühtki raamatupidamislikku kuludokumenti, esitas haldur Harju Maakohtule tõendamata väljamaksete tagasinõudmiseks 21.08.2008 tagasivõitmishagi MH’u vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 4 113 540.22 krooni. Samuti sai esitatud hagi tagamise avaldus. Kohtuvaidlus lõppes kompromisslepinguga, mille kohaselt kohustus MH tasuma pankrotipesasse 180 kuu jooksul kokku 3 600 000 krooni. Selle kompromisslepingu kinnitas kohus 02.10.
- Kinnitamisega seati MH’u varale kohtulik hüpoteek. Kuna MH ei täitnud kompromisslepinguga endale võetud kohustusi, esitas haldur 14.11.2008 täitmisavalduse kohtutäiturile. Kohtutäitur Elin Vilippus’e vahendusel laekus pankrotipessa 20 261.96 krooni. 03.04.2009 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja MH'u (isikukood XXX) pankroti. Haldur on 06.04.2009 MH pankrotimenetluses esitanud nõude, millest 1 500 000 krooni oli tagatud pandiga. MH’u pankrotihaldur Kauri Rattus’e teatel jääb SP AS halduri esitatud nõue täielikult rahuldamata. Muud vara SPAS’il (pankrotis) ei ole. Raamatupidamisdokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole teada deebitoride olemasolu ega tuvastatav nende võlgnevuste suurus. Samal põhjusel puuduvad andmed teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta. Rohkem tagasivõitmishagisid ei ole võimalik esitada andmete puudumise tõttu. 3
(7)2-07-39479 Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole. Kuna pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud rahalised vahendid puuduvad ja ei ole ette näha ka nende tekkimise allikaid, esitas haldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Andres T palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 24 160 krooni, s.h kontorikulud ja riigilõiv teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded – 4 160 krooni, õigusabikulud 20 000 krooni (tasutud algselt OÜ M poolt OÜ A.R AB arve alusel, hiljem hüvitatud OÜ’le M ). Pangakonto jääk on 87.07 krooni. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotimenetluses ei ole jaotiste alusel raha välja makstud. GG’i, AO’a ja ÜA nõuded on saanud osaliselt rahuldatud Eesti Töötukassa kaudu. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandieseme puudub. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Lõpparuande kohaselt on haldur taotlenud võlgniku töötajatele Töötukassalt hüvitise maksmise, viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekud, realiseerinud võlgniku vara, suhelnud ja pidanud kirjavahetust võlgniku juhatuse liikmega, korraldanud võlgniku raamatupidamisarvestust, avaldanud teated väljaandes Ametlikud Teadaanded, koostanud ja esitanud kohtule lõpparuande. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotimenetluses tunnustati võlanõudeid kogusummas 6 612 416.95 krooni. I järk – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded - antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr 1 2 3 4 5 6 võlausaldaja 2. järgus tunnustatud nõude suurus jaotis (%) kroonides AHAS 256 786.03 3,88 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti 5 949 579.00 90,00 kaudu) GG 133 985.59 2,03 AO 145 208.23 2,20 ÜA 121 547.24 1,84 Kohtute Raamatupidamiskeskus 3 500.00 0,05 Kokku 6 610 606.09 III järk - tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: 4
(7)100 2-07-39479 Jrk nr 1 võlausaldaja AS Eesti Väärtpaberikeskus 3. järgus tunnustatud nõude suurus jaotis (%) kroonides 1 810.86 100 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Kohtuvaidlus MH’uga lõppes kompromissi kinnitamisega kohtu poolt. Teisi hagiavaldusi ei ole esitatud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks olid halduri arvates omaniku, kes oli ka juhatuse endine liige, MH’u oskamatus, hoolimatus ja vastutustundetus ettevõtte juhtimisel. MH on jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise ja hoidnud kõrvale oma kohustuste täitmisest ka käesolevas pankrotimenetluses. Haldur leiab, et MH oli võlgniku omanikuna ja juhatuse liikmena teadlik, et omakapital on miinuses ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuid varjas seda pikka aega ja jättis mõistliku tähtaja jooksul suurendamata osakapitali või esitamata pankrotiavalduse. Lisaks tegi MH võlgniku omanikuna olukorras, kus võlgniku maksejõuetust ei olnud enam võimalik varjata, järgmised sammud: - laskis ära hävitada/kaotada võlgniku raamatupidamisdokumendid; - nimetas juhatuse liikmeks ühe oma töötajatest (AÕ) kes oma isikuomadustelt ei olnud suuteline äriühingut ja selle majandustegevust korraldama ega juhtima ja kellel polnud selleks ka tahtmist ega võimalust (sest tema juhatuse liikmeks nimetamise hetkeks oli võlgnik juba ammu püsivalt maksejõuetu). Dokumentatsiooni ja raamatupidamise mittesäilitamise eesmärk võis olla võlausaldajate huve kahjustanud tehingute varjamine, et raskendada nende uurimist ja/või tagasivõitmist. Haldur järeldab, et raamatupidamisdokumente ei esitatud sellepärast, et kulutatud vahendite hulgas (sealhulgas ka MH’u isiklikule kontole kantud summad) võis olla alusetuid väljamakseid. Halduri arvates ilma võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni ja raamatupidamise arvutiprogrammideta ei ole võimalik saada ülevaadet pankrotieelse perioodi majandustehingutest, ostetud ja müüdud kaubast ja teenustest ning tegelikest rahavoogudest. Samuti on võlgniku juhatus jätnud koostamata ning esitamata majandusaastate aruanded. Halduri väitel on alust arvata, et MH on rikkunud äriühingu vara säilitamise hoolsuskohustust – sealhulgas vastutus ÄS §§ 306 ja 315 lg.1 järgi - sest juhatus peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning kuna Sailing Partner AS’ile (pankrotis) ja selle võlausaldajatele tekitatud kahju on ülisuur – üle 6 miljoni krooni, on halduri seisukohalt MH’u tegevuses KarS §-s 381 ja 381¹ sätestatud süüteokoosseisu tunnuseid. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Pankrotihaldur on teinud ettepaneku võlgniku dokumentatsiooni olemasolu ja asukoha ilmnemisel määrata dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige MJ(endise nimega MH, isikukood XXX). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. 5
(7)2-07-39479 Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub lõpparuandes esitatud halduri järeldusega ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on MJ’e (endise nimega MH’u) raske juhtimisviga, mis tuleb vastavalt
§ 163lg 5 kohtu poolt eraldi ära märkida.
Kohus võtab teadmiseks, et haldur on juhatuse liikme vastu esitanud kahju hüvitamise nõude, kohtuvaidlus MH’uga lõppes kompromissi kinnitamisega kohtu poolt ning et MH’u pankrotihaldur Kauri R ’e teatel jääb piisava vara puudumise tõttu SP AS halduri esitatud nõue täielikult rahuldamata. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
§ 130
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
§ 165
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. SPAS (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati lõpetada SPAS (pankrotis) ettevõtte tegevus ja lõpetada SPAS (pankrotis) kui juriidiline isik. Kohus leiab, et SPAS (pankrotis) lõpetamise otsus tuleb kohtu poolt kinnitada ja pankrotihaldur Andres T tuleb vabastada tema kohustustest SPAS (pankrotis) pankrotimenetluses pärast SPAS (pankrotis) kustutamist registrist. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine
§ 66
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Andres T palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 24 160 krooni, s.h kontorikulud ja riigilõiv teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded – 4 160 krooni, õigusabikulud 20 000 krooni (tasutud algselt OÜ M poolt OÜ A.R AB arve alusel, hiljem raha täiturilt laekumisel hüvitatud OÜ’le M ). Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et SPAS (pankrotis) lõpparuandes näidatud pankrotimenetluse kulud summas 24 160 krooni tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu määramine
§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama sätte 2. lõike kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu 6
(7)2-07-39479 tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
§ 65
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Andres T on esitanud kohtule halduri töö aruande, mille kohaselt ta on SPAS (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud toimingutele kulutanud 30 tundi, hinnaga 1 000 krooni tund ning palub kinnitada pankrotihalduri töötasu summas 30 000 krooni. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et SPAS (pankrotis) pankrotihalduri taotletav tasu summas 30 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 900 krooni on põhjendatud, vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning halduri tasu nõuet tuleb tunnustada. Halduri tasu osaliseks hüvitamiseks tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel võlausaldaja AS AHpoolt 04.10.2007 maksekorraldusega nr 32 kohtu deposiiti tasutud summa jäägi arvelt välja maksta Andres T ’ile tasu summas 5 345.98 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu 1 764.17 krooni ja tööandja töötuskindlustusmakse 74.84 krooni. 5. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine
§ 130
lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud võlgniku dokumentatsiooni olemasolu ja asukoha ilmnemisel määrata dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige MJ(endise nimega MH, isikukood XXX). Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada. Hannes Olev Kohtunik 7
(7)