) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: kostja oli OÜ R juhatuse liige ajavahemikul 02.04.1997 kuni 04.08.2005.a. Hageja müüs OÜ-le R laevapileti sõidule, mis toimus 11.01.2005.a. 25.01.2005.a. esitatud arve nr 500141 alusel kohustus OÜ R tasuma hagejale 10 944.50 krooni. OÜ R on tasunud hagejale eelmainitud arve alusel 21.04.2005.a. 5000 krooni ning 26.05.2005.a. tegid pooled (hageja ning OÜ R ) tasaarvestuse summa 4720 krooni ulatuses. 15.09.2008.a. kustutati OÜ R äriregistrist. VÕS § 1043 lg 1 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tsiviilasi nr 2-07-34344 3 VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on esitatud hagis leidnud, et kostja ei tegutsenud vajaliku hoolsusega ja sellega rikkus äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 nõudeid. Kuna OÜ R ei täitnud kohustusi hageja ees, siis oli ta (OÜ R ) eeldatavasti maksejõuetu ning kostja oleks pidanud tulenevalt nii TsÜS-ist, kui ka ÄS-st esitama äriühingu pankrotiavalduse. Kuna kostja ei esitanud vastavat avaldust, siis ta tekitas sellise käitumisega hagejale kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati muu hulgas heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhjuslikku seost kostja tegude ja kahju tekkimise vahel kohtu hinnangul ei esine. Kohus leiab, et kahju tekkimine kostja tegevuse tõttu ei ole tõendamist leidnud. OÜ-le R müüdud laevapilet 11.01.2005 toimunud sõidule suunal Tallinn-Stockoholm. OÜ R kohustus tasuma hagejale vastavalt arvele nr 500141 kokku 10 944.50 krooni. 21.04.2005 tasus OÜ R hagejale 5 000 krooni. Hageja on märkinud hagis, et arve, mis käesoleva ajani on osaliselt tasumata, suutis OÜ R tasuda alles aprillis 2005, kuigi maksetähtaeg oli veebruari alguses ning juhul kui on ilmne, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning osaühingu netovara ei vasta seadusele, oli kostja kohustuseks esitada pankrotiavaldus. Kuna kostja aga ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud ning pani toime sellega raske hoolsuskohustuse rikkumise, millega põhjustas nii äriühingule kui võlausaldajatele kahju. Kohus leiab ülalnimetatuga seoses, et hageja väited kostja juhatuse liikmest tulenevate kohustuste rikkumise osas ei ole põhjendatud. Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada OÜ R pankrotiseisu tekkimist. Hageja poolt on tõendamata, et OÜ R oli pankrotiseisus ajal kui kostja tellis hagejalt vaidlusalused piletid. Seetõttu ei ole võimalik oletada põhjuslikku seost kostjale hageja poolt etteheidetava teo st pankrotiavalduse esitamata jätmise ning hagejale tekkinud kahju vahel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 37 lg 2 järgi juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kohus leiab antud juhul, et hagi rahuldamiseks puuduvad ülalosundatud eeldused Menetluskulud 4 Tsiviilasi nr 2-07-34344
lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.