P.le (SEB pank, konto nr xxxxxxxxxxxxxx) kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3526 krooni. 4. Sekretäril edastada määrus kaebajale ja vastustajale ning määruse jõustumisel täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (
Resolutsioon Edasikaebamise kord
) § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuste saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistami- se taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. RVS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. RVS § 18 lg 2 on eriregulatsioon, st et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja ei ole saanud rahuldavat vastust või haldusorgan on jätnud taotlusele tähtaegselt vastamata, siis tuleb esitada kaebus halduskohtule hüvitise saamiseks 30 päeva jooksul.
RVS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega tuleks RVS § 18 lg 2 kohaselt kohtusse pöörduda hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest arvates. Riigikohus on lahendis nr 3-31-41-08 leidnud, et eelnimetatud tähtaega tuleb järgida ka juhul kui kaebaja ei pea vastust nõuetekohaseks. Kaebus on kohtule esitatud 23.03.2010 (postitempli kuupäev). Pooled on erinevatel seisukohtadel selles, kas P. P. on kohtuväliselt pöördunud kahjunõudega haldusorgani poole. Nähtuvalt toimikus (tlk 25) olevast 22.12.2009 vastusest edastati Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) Keskkonnaministeeriumi 16.12.2009 kirjaga seisukoha võtmiseks ja vastamiseks Eesti Omanike Keskliit MTÜ ulukikahjude hüvitamise nõue. Kaebuse esitaja poolt 06.08.2010 kohtule esitatud vastusest nähtub, et P.P. peab Eesti Omanike Keskliitu antud kahjunõude esitamisel kohtuväliselt enda esindajaks, kuna kõnealune MTÜ on põhikirja järgi omanike huve kaitsev esindusorganisatsioon. P.P. on MTÜ juhatuse liige. Nähtuvalt 22.12.2010 vastuse sisust on kahjunõue esitatud Lusthoone maaüksuse omanike huvides. Seega nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tema kui Lusthoone kinnistu kaasomaniku poolt on kohtuväliselt esitatud kahjunõue Lusthoone maaüksusel tekkinud ulukikahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja on samas seisukohal, et antud asjas ei saa lähtuda RVS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtajast, kuna RMK riigitulundusasutusena ei ole haldusorgan Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 tähenduses ning Keskkonnaministeerium ei ole kahjunõudele käesoleva ajani vastanud. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Käesolevas asjas on kohus vastustajaks määranud Keskkonnaameti (Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutus, mille ülesandeks on jahipidamise korraldamine ja järelevalve), kuivõrd oli võimalik määratleda täpsemalt haldusorgan, kelle tegevuse/tegevusetusega tekkinud kahju seostatakse. RMK vastu esitatud nõude tagastas kohus pädevuse puudumise tõttu mitte põhjusel, et RMK-st ei saaks käsitleda haldusorganina, vaid seetõttu, et RMK tekitatud väidetav kahju ei ole tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et kaebaja ei pea riigivastutusnõude esitamisel märkima konkreetset haldusorganit. Seega ei pidanud kaebaja ka kohtuväliselt kahjunõuet esitades adresseerima seda tingimata Keskkonnaametile. Keskkonnaministeeriumile nõude esitamine oli otstarbekas, arvestades, et nõue tulenes erinevatest õigussuhetest. Keskkonnaministeerium kui riigi esindaja jahindusvaldkonnas otsustas adresseerida esitatud kahjunõude lahendamiseks RMK-le (valitsemisala struktuuri kuuluv riigi osalusega tulundusasutus). RMK vastuses on käsitletud nii RMK kui Keskkonnameti väidetavat tegevusetust. Kohus leiab, et RMK 22.12.2009 vastust saab käsitleda riigi keeldumisena kaebajale kahju hüvitamisest. 24.03.2010 kohtule esitatud kaebusest nähtub, et ka kaebaja ise ei ole olnud eksituses asjaolust, et vastuse vormistas RMK. Kaebaja (samuti ka vastustaja) on käsitlenud keeldumist kahju hüvitamisest riigi keeldumisena. Kahjunõudele vastamine ei ole haldusakti andmine. 2 Seega tuleb kohtu arvates, kaebuse esitamise tähtaja kulgemist hakata arvestama 22.12.2009 vastuse kaebaja poolt kättesaamisest. Nähtuvalt 22.12.2009 vastusel (tlk 25) olevast sissetulnud posti registreerimise kuupäevast on P.P. kui juhatuse liikme nimele adresseeritud kiri jõudnud Eesti Omanike Keskliit MTÜ asukohta 04.01.2010 ning see on P.P.le üle antud samal kuupäeval (Eesti Omanike Keskliit MTÜ 29.09.2010 vastus kohtunõudele). Seega möödus RVS § 18 lg 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg kaebuse kohtule esitamiseks 03.02.2010. Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist, kuna Eesti Omanike Keskliit MTÜ-le loovutatud kahjunõue riigi vastu loovutati tagasi maaomanikule 16.03.2010 ning P.P. poolt kohtule kahjunõude esitamine sõltus nõude tagasiloovutamisest. Kaebuse esitaja märgib, et Eesti Omanike Keskliit MTÜ esitas halduskohtule riigi vastu kahjunõude juba 03.02.2010, kuid see tagastati läbivaatamatult, kuna kohus leidis, et sellist loovutamise teel omandatud nõuet ei saa halduskohtule esitada. Kohus (haldusasjas nr 3-10-306) põhjendas kaebuse tagastamist sellega, et puudub MTÜ subjektiivsete õiguste rikkumine ja seadus ei sätesta MTÜ õigust esitada halduskohtule kaebust oma liikmete huvides. Kohtumäärust ei vaidlustatud. Kohus märgib esmalt, et nõude loovutamise kokkulepe on sõlmitud V. P. ja Eesti Omanike Keskliit MTÜ vahel.
lg 1 ja RVS § 7 lg 1 sätestavad üheselt, et avaliku võimu õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju saab nõuda isik, kelle õigusi on rikutud. Nõude loovutamist RVS normid ei reguleeri ning nõude loovutamine ilma õigusliku aluseta ei ole riigivastutusõiguse kohaselt võimalik. Kohus leiab, et kaebaja kui õigusteadmistega isiku puhul ei saa õigustada tähtaja möödalaskmist sellega, et kaebeõiguse kindlakstegemine ja nõude loovutamise võimalikkuse hindamine oleksid olnud õiguslikult liiga keerulised. Kaebuse esitaja eksimus (subjektiivne põhjus) ei saaks antud juhul olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmisel. V.P. sõlmitud nõude loovutamise leping ei saanud objektiivselt takistada P.P. kaebeõiguse teostamist ja kohtusse õigeaegset pöördumist. Kohus leiab, et tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta
3.
lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu menetluse lõpetamisel. Seega tuleb eeltoodust tulenevalt tasutud riigilõiv P. P.le tagastada (määruse jõustumisel). Kristina Maimann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.