1 2-09-22172 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-22172 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

§ 113lg 1 sätestatud määras. 5. Õigeksvõtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele Ts

MS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

1. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi S. K. vastu 129 462.51 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.04.2008 laenulepingu nr. 08-050741-VV, summas 131 313.38 krooni, intressimääraga 16% aastas ja laenu tagastamise tähtajaga 15.03.
2. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.11.
3. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras ASJA KÄIK Maakohus saatis 20.05.2009, 29.06.2009, 21.01.2010.a. kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
4. jaanuaril 2010.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 33) tunnistas kostja S. K. hagi täielikult. Vastuse kohaselt puudub kostjal seoses raske majandusliku olukorraga võimalus võlgnevuse tasumiseks , kuid kostja ei keeldu võlgnevuse tasumisest.
5. veebruaril 2010 esitas hageja esindaja seisukoha (tl. 36-37) kostja 29.01.2010 vastustele, milles palub hagi rahuldada. esindaja väitel ei ole kostja raske majanduslik olukord aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 3 Kostja oma
6. jaanuaril 2010.a. kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga täielikult, vastuhagi esitada ei soovinud. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi 3 lõike teise lause kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, 3, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 129 462.51 krooni ja viivis alates 15.05.2009 kuni põhinõude (118 565.42 krooni) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 12 500 krooni ja viivis menetluskuludelt (12 500 krooni) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määras vastavalt Ts

MS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 12 500 krooni, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (12 500 krooni) alates kohtulahendi

§ 113lg 1 sätestatud määra. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt Ts

MS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Johannes Külaots Kohtunik